Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-122286
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T-P A Lvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
9487,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit Kirotar (e-post: [email protected]); Kostja: T-P A L(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx, telefon: xxxx)
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas 10.03.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1394,95 eurot, millest 770 eurot on asjas tasutud riigilõiv ja 624,95 eurot on hageja õigusabikulud. Hageja tõi esile, et lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot (ilma käibemaksuta) ja hageja on menetluskulude nimekirja esitamise hetkeks kandnud õigusabikulusid summas 624,95 eurot (käibemaksuga).
Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 770 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
Hageja esitas kohtule lepingulise esindaja ajakulu, mis oli kokku 3 h 36 minutit. Kohtu hinnangul ei ületa hageja põhjendatud ajakulu praegusel juhul õiguslikult vähekeeruka tüüphagi koostamiseks koos kõigi vajalike toimingutega (sh kliendisuhtlus, dokumentide analüüs ja menetluskulude nimekiri) 2 h. Tunnihinda 140 eurot/h (lisandub käibemaks) peab kohus advokaadi puhul mõistlikuks. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud hüvitamisele summas eurot (ilma käibemaksuta) ja kokku 347,2 eurot (koos käibemaksuga 24%). Hageja kinnitas, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada ning soovib õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
Kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1137,2 eurot (20 + 770 + 347,2). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 1137,2 eurot. Kohus märgib, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1137,2 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.