Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu avaldus X vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu (registrikood 80258115), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Puudutatud isik: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu avaldus osaliselt.
2.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu kasuks välja ajavahemiku 1. september 2024 kuni 31. juuli 2025 eest võlg 1737,84 eurot.
3.Jätta menetluskulud X kanda.
4.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 310 eurot.
5.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt (310 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1(5)
ASJAOLUD
1.Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 25. juunil 2025 Pärnu Maakohtule X (puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1754,06 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas
6.augustil 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Avaldaja esitas 28. augustil 2025 (täpsustatud 19. septembril 2025) avalduse, milles palub mõista puudutatud isikult välja ajavahemiku 1. september 2024 – 31. juuli 2025 majandamiskulude võlg 1859,15 eurot (sh viivis 74,47). Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liige ja korteri aadressil Outokumpu tn 7-xx omanik. Seetõttu on tal põhikirja § 3.2.11 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 alusel kohustus kanda korteriühistu tegevusega seotud kulusid, mis koosnevad majandamiskuludest, remondifondist, veest, kanalisatsioonist ja küttest. Puudutatud isik on jätnud korteriühistu esitatud arved tasumata. Puudutatud isikul on korteriühistu ees võlgnevus ajavahemiku 1. september 2024 – 31. juuli 2025 eest 1784,68 eurot. Samuti on puudutatud isikul viivisevõlg sama ajavahemiku eest 74,47 eurot. Korteriühistu palub majandamiskulud välja mõista korteriühistu 21. detsembri 2023 ja 4. novembri 2016 üldkoosoleku otsuste alusel. Viiviste arvestamise kord ja viiviste suurus on puudutatud isikule esitatud arvetel ning ülevaatlikus tabelis puudutatud isiku võlgnevuse perioodi kohta. Dokumentides on toodud viivise arvutuskäik, mh millistelt summadelt, millise ajavahemiku eest on viivist arvutatud ja mis on viivise määr.
Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab avalduse osaliselt.
5.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võla tasumist ja viivist, sest puudutatud isik jättis ajavahemiku 1. september 2024 kuni 31. juuli 2025 eest tekkinud korteriomandiga seotud majandamiskulud tasumata. Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 p 1 ja § 108 lg 1 ning viivisenõude aluseks KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1.
6.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu liige (KrtS § 1 lg 4), sest ta on korteri asukohaga Outokumpu 7-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond omanik (dtl 73). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul korteriühistu ees KrtS-st tulenevad kohustused. Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Avaldaja ei ole viidanud, et korteriühistu oleks kehtestanud majanduskava. Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab
2(5)
seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).
7.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid, remondifondi, küttekulu, vee- ja kanalisatsiooni kulude väljamõistmist.
abonent
tasu,
7.1.Majandamiskulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu 21. detsembri 2023 üldkoosoleku otsusele, millega määrati kindlaks majandamiskulude tariif ühe ruutmeetri kohta 0,7 eurot (dtl 123). Majandamiskulusid nõutakse iga 11 kuu eest (ajavahemikul 1. september 2024 – 31. juuli 2025), s.o 11 kuu eest. Puudutatud isiku korteri suurus on 67,1 m 2 (dtl 73). Seega on puudutatud isikule esitatud arvetel (dtl 77-88) märgitud majandamiskulude nõue 46,97 eurot jälgitav ja kontrollitav (67,1 m2 × 0,7 eurot). Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus majandamiskulude kogusummas 516,67 euro (46,97 eurot × 11 kuud) ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.2.Abonenttasu nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu 4. novembri 2016 üldkoosoleku otsusele, millega määrati alates 1. detsembrist 2015 kindlaks abonenttasu 0,64 eurot korteri kohta (dtl 147). Abonenttasu nõuab korteriühistu iga kuu, s.o 11 kuu eest. Seega on puudutatud isikule arvetel (dtl 77-88) märgitud abonenttasu nõue 0,64 eurot jälgitav ja kontrollitav (1 korter × 0,64 eurot). Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus abonenttasu kogusummas 7,04 eurot (0,64 eurot × 11 kuud) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.3.Remondifondi nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu 22. juuli 2021 üldkoosoleku otsusele, millega otsustati määrata remondifondi tasu 10 eurot septembrist maini ja suvel 20 eurot korteri kohta (dtl 120). Remondifondi nõuab korteriühistu iga kuu, s.o 11 kuu eest. 2025. a juuni ja juulikuu arvetel on remondifondi summa 20 eurot, ülejäänud kuudel 10 eurot. Seega on puudutatud isikule arvetel (dtl 77-88) märgitud remondifondi nõue 10 eurot ja 20 eurot jälgitav ja kontrollitav. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus remondifondi nõudes kogusummas 130 eurot (9 kuud × 10 eurot + 2 kuud × 20 eurot) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.4.Küttekulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirjale (dtl 89-95). Põhikirja p 3.2.8.2 kohaselt lähtutakse maksete suuruse kindlaksmääramisel kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Puudutatud isiku korteri üldpind on 67,1 m2. Avaldaja nõuab puudutatud isikult küttekulu 1. oktoobrist 2024-31. maini 2025. Avaldaja on esitanud korteriühistule esitatud Gren Viru AS-i arved (97-105) ning arvutuskäigud (dtl 149156), kuidas on kujunenud küttekulu ühe korteri kohta. Küttekulu arvetel märgitud ühikute arvutuse hind on jälgitav ja kontrollitav ning vastab esitatud Gren Viru AS-i arvetele. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus küttekulu nõudes kogusummas 907,79 eurot (71,73 + 117,56 + 148,09 + 153,26 + 158,69 + 121,92 + 85,28 + 51,26) põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 3(5)
7.5.Vee ja kanalisatsiooni kulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirja ple 3.2.8.1, mille kohaselt lähtutakse maksete suuruse kindlaksmääramisel vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktilsielt elavate isikute arvust või mõõturite näitude järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod. Korteriühistu on selgitanud, et puudutatud isikule esitatud arvetel on lähtutud vee- ja kanalisatsiooninõude esitamisel veenäitudest ning OÜ Järve Biopuhastuse esitatud arvestest korteriühistule. Veenäidud nähtuvad arvetelt (dtl 80, 81, 82, 83, 87, 88). Veeühiku (1 m 3) hinnad 4,0016 eurot ja 4,0672 eurot on kooskõlas esitatud Osaühingu Järve Biopuhastuse arvetega (dtl-d 111, 112, 116, 117, 118 ja 119). Puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud summad ja arvutused on jälgitavad ja kontrollitavad. Puudutatud isik ei ole vee arvestusele vastu vaielnud. Seega on avaldus vee- ja kanalisatsiooni kulu nõudes kogusmmas 176,34 eurot (76,03+36,01+16,01+16,01+16,01+16,27).
8.Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu ajavahemiku 1. september 2024 – 31. juuli 2025 majandamiskulude nõude põhjendatud osaliselt, s.o 1737,84 euro ulatuses ning tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista. Avaldaja on märkinud, et majandamiskulude nõue on ilma viivisteta kokku 1784,68 eurot, kuid see ei vasta avaldaja esitatud arvetel ja eelpool kontrollitud summadele.
9.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise 74,47 eurot. (s.o 0,5+1,07+2,48+ 4,59+6,21+8,86+10,56+12,61+13,65+13,94, vt dtl 146). Avaldaja viitab viivisenõude alusena korteriühistu põhikirja p-le 3.2.11 ja KrtS § 42 lg-le 1. Põhikirjas on viivisemäär 0,2% tasumata jäänud summalt päevas. Avaldaja viivise arvestus on ebaselge. Mh ei ole avaldaja esitanud kohtule selgitusi ega arvutusi, milliselt viivitatud summalt, millises määras, viivist arvutati. Näiteks on esimene viivis 0,5 eurot märgitud arvele nr 1024/92 (dtl 86) järgmiselt: „Viivis 01.-31.10.2024, tasumata summa 46,84, kogus 31, maksumus 0,50 eurot“. Ebaselgeks jääb, kust tuleneb tasumata summa 46,84 eurot. Ka ei saanud viivis olla arvestatud perioodi 1.- 31. oktoobri 2024 eest, sest arve tasumise tähtaeg oli 30. november 2024. Samuti on viivisemääraks märgitud 0,034% (eelduslikult päevas), mis viitab, et viivise arvestamise aluseks oli võetud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr (KrtS § 42 lg 1). Samad ebaselged on ka teiste kuude viivisenõuded (s.o arvetel dtl-d 87, 88, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83). Kohus selgitas 10. septembri 2025 määruses, et viivisenõuet tuleb täpsustada, tuues välja viivise nõude aluseks olevad asjaolud ning arvutuskäik. Avaldaja on esitanud üksnes koondväljavõtte arvetest (dtl 146), kuid sellel kajastuvad samad andmed, mis arvetel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja viivisenõude rahuldamata, sest selle arvutamise alused ei ole jälgitavad ega kontrollitavad. Avaldusest ei selgu, millise kuu, millistelt võlgnetavatelt summadelt, millise ajavahemiku eest, millises määras viivist nõutakse.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt, s.o 1737,84 euro ulatuses, mille mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
11.Kuna avaldus kuulub valdavas ulatuses rahuldamisele on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
12.Avaldaja menetluskulude nimekirja (dtl 131) kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud esindajakuludest 240 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulust 20 eurot ja riigilõivust 50 eurot, kokku 310 eurot. Sama nimekirja alusel palub avaldaja menetluskulud kindlaks määrata ka 19. septembri 2025 avalduse täpsustuses. 4(5)
12.1.Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 174 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).
12.2.Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on 160 eurot käibemaksuta. Avaldaja esindaja ajakulu on kokku 1,5 h, s.o korteriühistu avalduse võlgniku X vastu ettevalmistamine. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades ning puudutatud isiku vastuväidete puudumist arvestades, avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 1,5 h ulatuses. Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 240 eurot (160 eurot × 1,5 h).
12.3.Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 310 eurot (50+20+240). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 310 eurot.
12.4.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (digitaalselt allkirjastatud)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.