10. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-6653
Tsiviilasi / hagi ese
X hagiavaldus A, B, C, Di (D) ja E vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Hagihind
78 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
X (isikukood XXX, aadress xxx) Lepingulised esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja
Kostjad
A (sünniaeg xx.xx.xxxx.a, aadress xxx) B (isikukood XXX, aadress xxx) Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov C (isikukood XXX, aadress xxx) Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov D (isikukood XXX, aadress xxx) Seaduslik esindaja vanem E Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov E (isikukood XXX, aadress xxx) Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 10.02.2026.a
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X (isikukood XXX) hagiavaldus A (sünniaeg xx.xx.xxxx. a), B (isikukood XXX), C (isikukood XXX), Di (D, isikukood XXX) ja E (isikukood XXX) vastu Fi (F, isikukood XXX, surmaaeg xx.xx.xxxx. a) ja G (isikukood XXX, surmaaeg xx.xx.xxxx. a) 20.04.2018.a abikaasade vastastikuse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Kanda ekspertiisi tasu ja kulud 3000 (kolm tuhat) eurot menetluskuludesse.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud X (isikukood XXX) kanda. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) B (isikukood XXX), C (isikukood XXX), Di (D,
isikukood XXX) ja E (isikukood XXX) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 1792 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) B (isikukood XXX), C (isikukood XXX), Di (D, isikukood XXX) ja E (isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 1792 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1792 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot. Jätta A (sünniaeg xx.xx.xxxx.a) menetluskulud kindlaks määramata ja Xlt (X, isikukood XXX) A kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.X (hageja) esitas 04.05.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse A, B, C ja Di vastu (dtl-d 1-6). Kohus jättis hagiavalduse 09.05.2022 käiguta (dtl 34). Hageja esitas 19.05.2022 kohtule hagiavalduse A, B, C, Di ja E (kostjad) vastu Fi (surmaaeg xx.xx.xxxx) ja G (surmaaeg xx.xx.xxxx) 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes (dtl-d 45-50). Hageja esitas 23.05.2022 hagi tagamise avalduse (dtl-d 64-67). Kohus jättis hagi tagamise avalduse 24.05.2022 määrusega rahuldamata (dtl 99). Kohus keeldus 20.06.2022 hagiavalduse menetlusse võtmisest (dtl 103). Hageja esitas 29.06.2022 menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse (dtl-d 106-111). Kohus rahuldas 05.10.2022 määrusega määruskaebuse, tühistas menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja võttis hagiavalduse menetlusse (dtl-d 114-115). Kostjad B, C, D ja E esitasid 02.11.2022 ühise vastuse hagile (dtl-d 119-124). Eelistung toimus 19.09.2024 (dtl-d 164-169). Hageja esitas 18.10.2024 taotluse postuumse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks (dtl-d 173-176). Kohus andis 14.03.2025 määrusega hagejale menetlusabi ekspertiisikulude ettemaksu tasumisel ja võimaldas ettemaksu tasuda osamaksetega (dtl-d 621-622). Kohus määras 21.03.2025 määrusega postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (dtl-d 630-631). Eksperdid esitasid 06.11.2025 kirjaliku eksperdiarvamuse (dtl-d 653-661). Kohtuistung toimus 10.02.2026 ja kohus määras otsuse teatavakstegemise ajaks 02.03.2026 (dtl-d 701-709). Kohus muutis seoses kohtuniku ajutise töövõimetusega otsuse teatavakstegemise aega ning määras uueks otsuse teatavakstegemise ajaks 10.03.2026 (dtl 713).
2.Hageja palub kohtul tuvastada Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi tühisuse. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja on G ja Fi tütar. G ja Fi poeg H suri 15.03.2018. F suri xx.xx.xxxx. G suri xx.xx.xxxx. F ja G tegid 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi. Testament on tühine, sest F oli testamendi tegemise ajal teovõimetu või otsusevõimetu. F muutus alates 2015. aastast iga aastaga aina agressiivsemaks. Tema käitumine muutus ebaadekvaatseks ja abikaasa G suhtes vägivaldseks. F ei tundnud 2017.a ära oma sugulast 2 (7)
NVt, kes tuli koos pojaga Fit õnnitlema. F muutus 2017.a agressiivseks, kui hageja viibis vanemate juures ja vaatas fotoalbumist perekonnapilte. F teatas, et ei anna perepilte KGB-sse viimiseks. Pärast poja Hi surma 15.03.2018 hakkas Fi tervis kiiremini halvenema. F ei tundud hagejat Hi matustel ära. Pärast Hi matuseid ei soovinud F hageja ja hageja lapsega enam suhelda. F hakkas 2018.a NVt rusikatega peksma, kuid ei mäletanud seda järgmisel päeval. F hakkas alates 2018.a kodust ära jooksma. Hi endine elukaaslane E ei ole kunagi osalenud Fi ja G elus ega neid aidanud ja toetanud. E ja tema lapsed olid xxx pere jaoks võõrad inimesed. Tegemist oli Hi elukaaslasega, kuid on arusaamatu, miks peaksid F ning G tegema testamendi tema nimele ning nimetama teda pärijaks. E oli teadlik Fi tervislikust seisundist ning tahtlikult mõjutas Fit ja Gt tegema testamenti enda kasuks.
3.Kostjad B, C, D ja E vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. E oli Hi elukaaslane. B, C, D on Hi bioloogilised lapsed. Testament ei ole tehtud File ja Gle võõraste inimeste kasuks. Hageja ei ole tõendanud, et F ei olnud testamendi allkirjastamisel testeerimisvõimeline.
Kostja A ei ole hagile vastanud.
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist mittevajavateks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): - Hageja on G ja Fi tütar; - G ja Fi poeg H suri 15.03.2018; - F suri xx.xx.xxxx; - G suri xx.xx.xxxx; - F ja G tegid 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi, mille on tõestanud notar Evelyn Roots ning mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 1768 all (dtl-d 642644).
6.F ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikusest testamendist nähtuvalt on abikaasad vastastikku määranud teineteist enda ainupärijaks (dtl 642, p 4). Abikaasad on määranud, et üleelanud abikaasa surma puhul määratakse abikaasadele kuuluv korteriomad registriosa numbriga xxxxx annakuna võrdsetes osades Ale (sünniaeg xx.xx.xxxx), Ble (isikukood XXX), Cle (isikukood XXX) ja Dile (isikukood XXX) (dtl-d 642-643, p 5). Abikaasad on määranud üleelanud abikaasa surma puhul kogu üleelanud abikaasa kogu ülejäänud vara ainupärijaks E (isikukood XXX) (dtl 643, p 6). Eeltoodut arvestades on testament tehtud kostja E kui pärija ning A, B, C ja Di kui annakusaajate kasuks. Pärimisseaduse (PärS) § 10 lg 1 sätestab, et päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Hageja on G ja Fi tütar. Hageja on seega PärS § 13 lg 1 mõistes nii G kui ka Fi esimese järjekorra seadusjärgne pärija. Kuivõrd G ja F on teinud testamendi, toimub pärimine PärS § 10 lg 1 alusel testamendi järgi. Testamendi tühisuse korral oleks võimalik hageja pärimine seaduse järgi. Seetõttu on hagejal kohtu hinnangul TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi tuvastada, et Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikune testament on tühine.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Isiku kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on kehtiv, kui isik 3 (7)
sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru (RKTKo 02.12.2020 2-175110/111, p 17). Hageja leiab, et Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikune testament on tühine, sest F oli testamendi tegemise ajal teovõimetu või otsusevõimetu. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub Fi vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, millest tingituna ei olnud F testamendi tegemise ajal võimeline aru saama testamendi tegemise tähendusest või juhtima oma tegusid testamendi tegemisel.
8.Hageja on soovinud Fi piiratud teovõimet tõendada postuumse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimisel saadud ekspertide arvamusega (dtl-d 654-661), tunnistaja NV ütlustega (dtl-d 706-707), perearst MK koostatud 12.08.2019 haiguslooga nr 4 (dtl 21), Tallinna Kiirabi koostatud 05.03.2020 kiirabikaardiga nr 15019371PAE92320200305141456 (dtl-d 17-20), perearst MK koostatud 30.03.2020 haiguslooga nr 5 (dtl 22), perearst MK koostatud 21.04.2020 haiguslooga nr 6 (dtl 23), 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorse epikriisi nr 1002682978 versiooniga 3 (dtl-d 26-29), perearst MK koostatud 08.06.2020 haiguslooga nr 7 (dtl 24), perearst MK koostatud 10.08.2020 haiguslooga nr 9 (dtl 25) ning 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorse epikriisi nr 1002682978 versiooniga 3 (dtl-d 26-29).
9.Eksperdid on leidnud, et tõenäoliselt esinesid Fil testamendi tegemise ajal 20.04.2018 mingis ulatuses vaimse tegevuse häired, võttes arvesse objektiivselt kirjeldatud dementsuse väljakujunemist Fil 2020.a kevadeks ning neurodegeneratiivsele häirele iseloomulikku kulgu (dtl 660). Perearst MK koostatud 12.08.2019 haigusloost nr 4 nähtuvalt on anamneesi märgitud 16.08.2019 koduvisiit ja mäluhäire ja diagnoos 167.2 - peaaju ateroskleroos (dtl 21). Tallinna Kiirabi koostatud 05.03.2020 kiirabikaardis nr 15019371PAE92320200305141456 on anamneesis märgitud järgmist: „Kiirabi saabudes pt istuvas asendis pingil maja ees, kõrval abikaasa, kelle sõnul pt põgenenud.kodunt, dementne. Komistanud ja kukkunud maja ees tänaval“ (dtl 18). Kiirabikaardis ei ole märgitud diagnoosis psüühikahäireid (dtl 20). Perearst MK koostatud 30.03.2020 haigusloos nr 5 on anamneesis märgitud kirjeldus, mille kohaselt helistas abikaasa, et patsient on agressiivne, käitumine ebaadekvaatne. Haigusloos on märgitud diagnoosideks 167.2 - peaaju ateroskleroos, kaasnevana F41 - Muud ärevushäired (dtl 22). Perearst MK koostatud 21.04.2020 haigusloost nr 6 nähtuvalt on anamneesis märgitud järgmist: „Pat-l on mäluhäire.Peavalu. Urineerimine sage, valutu. Ebaadekvaatne käitumine“. Haigusloos on märgitud diagnoosideks 167.2 - peaaju ateroskleroos, kaasnevana N31 - Mkta kusepõie neuromuskulaarne düsfunktsioon e talitlushäir (dtl 23). 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorsest epikriisist nr 1002682978 nähtuvalt on Fi diagnoosiks märgitud „F03.0 - Dementsus MK muudest haigustest, täpsustamata dementsus“ (dtl 26). Perearst MK koostatud 08.06.2020 haigusloost nr 7 nähtuvalt on anamneesis märgitud: „P-I on demetseus, aju ateroskleroos“. Haigusloos on märgitud diagnoosideks F03.0 Täpsustamata dementsus. kaasuvate sümptomiteta, kaasnevana D50 - Rauavaegusaneemia (dtl 24). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud Fi terviseandmeid sisaldavate dokumentidega on tõendatud, et Fil diagnoositi esimest korda psüühikahäire 30.03.2020 ning selleks oli muu ärevushäire (F41) (dtl 22). 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorse epikriisiga on tõendatud, et täpsustamata dementsus (F03.0) diagnoositi Fil esmakordselt 04.06.2020 (dtl 26). Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks diagnooside ebaõigsus. Eksperdid on leidnud, et objektiivselt kirjeldatud dementsus oli Fil välja kujunenud 2020.a kevadeks; dementsus on diagnoositud 2020.a juunis (dtl 660). Kohus leiab, et ekspertide arvamuse kujunemine on jälgitav ning põhineb Fi terviseandmeid sisaldaval dokumentatsioonil. Ekspertide arvamus ei ole vastuolus Fi eluajal temale määratud diagnoosidega, mis nähtuvad MK koostatud 30.03.2020 4 (7)
haigusloost nr 5 (dtl 22) ja 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorse epikriisist (dtl 26). Kohus leiab, et ekspertide arvamus on usaldusväärne tõend Fi psüühikahäire väljakujunemise aja kohta 2020.a kevadel. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades tõendatud, et Fil oli hiljemalt 2020.a kevadeks välja kujunenud objektiivselt kirjeldatud dementsus. Eksperdid on neurodegeneratiivsele häirele iseloomulikku kulgu arvestades pidanud tõenäoliseks, et Fil võisid esineda testamendi tegemise ajal 20.04.2018 mingis ulatuses vaimse tegevuse häired. Psüühikahäire iseloomuliku kulu kindlakstegemine vajab psühhiaatriaalaseid eriteadmisi. Kohus peab seetõttu usutavaks ekspertide arvamust, mille kohaselt võisid Fil esineda testamendi tegemise ajal 20.04.2018 mingis ulatuses vaimse tegevuse häired. Eksperdid ei ole seejuures andnud arvamust, mille kohaselt Fil esines testamendi tegemise ajal psüühikahäire. See on kooskõlas ekspertide lõppjäreldustega, mille kohaselt ekspertide kasutada olnud andmetest ei nähtu testamendi tegemise ajal psüühikahäire esinemist, mille tõttu F ei saanud aru testamendi tegemise tähendusest või ei oleks suutnud juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamisele (dtl 661).
10.Perearst on 16.08.2019 koduvisiidi kirjeldusse märkinud objektiivse leiuna: „Mälu langenud“ (dtl 21). 05.03.2020 on kiirabi objektiivse leiuna kiirabikaardile märkinud järgmised andmed: „Teadvus selge“ [---] „Sõnaline kontakt orienteeritud“ [---] „Motoorne vastus täidab käsklusi / liigutab spontaanselt“ (dtl-d 18-19). 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604174509 ambulatoorses epikriisis nr 1002682978 on objektiivse leiuna märgitud „Silmade avamine: Spontaanne (4) Sõnaline kontakt: kontaktne — desorienteeritud (4) Motoorne vastus: Täidab käsklusi (6) Kokku GKS: 14. Täiendused obj leiule: Kontaktne, isiksuses, situatsioonis orienteerub, arvab, et on Moskvas ja on 39 aastane“ (dtl 27). Kohus on seisukohal, et dokumentides kirjeldatu viitab Fi kognitiivsete funktsioonide häiretele, mis on omased dementsusele. Samas ei sisalda dokumentatsioon andmeid Fi kognitiivsete funktsioonide häirete täpse sisu ja kognitiivsete võimete muutumise ulatuse kohta. Dokumentatsioonis ei ole Fi kognitiivsete funktsioonide häireid kirjeldatud täpsemalt ega ole teada kognitiivsete võimete muutumise ulatus. Fi terviseandmeid sisaldavatest dokumentidest ja eksperdiarvamusest ei nähtu Fi suhtes kognitiivsete funktsioonide uuringute teostamist. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik andmete põhjal teha järeldusi selle kohta, kas ja kuidas mõjutas Fi dementsus 2020.a kevadel tema võimet aru saada oma tegudest või neid juhtida. Fi terviseandmeid sisaldavad dokumendid ja ekspertide arvamus ei tõenda, et Fi psüühikahäire välistas 2020.a kevadel Fi võime kestvalt aru saada oma tegudest või võime neid juhtida. Seetõttu ei saa need tõendid tõendada Fi testeerimisvõime puudumist kaks aastat varem. Eeltoodut arvestades ei tõenda ekspertide arvamus ja Fi terviseandmeid sisaldavad dokumendid eraldiseisvalt ega kogumis teiste tõenditega Fil sellise psüühikahäire esinemist testamendi tegemise ajal, mis oleks välistanud Fi võime aru saada testamendi tegemise tähendusest või juhtida oma tegusid testamendi tegemisel.
11.Kohtu hinnangul sisaldavad tunnistaja NV ütlused Fi käitumise kirjeldusi, mis viitavad Fi võimalikele vaimse tegevuse häiretele (dtl-d 706-707). Tunnistaja ütlustest nähtuvad Fi agressiivsus ja mäluhäired, uitama minek. Kohus peab tunnistaja ütlusi Fi käitumise kirjeldamisel usaldusväärseteks, sest need ei ole vastuolus ekspertide arvamuses ja Fi terviseandmeid sisaldavates dokumentides märgitud Fi käitumise kirjeldustega. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja ütlusi osas, mis puudutab Fi käitumise aegu. Tunnistaja on kirjeldanud Fi käitumist testamendi tegemisele lähedase aja seisuga 2018.a aprillis-mais, mis seisnes G ründamises. Tunnistaja andis järgmised ütlused: „Õde ütles mulle, et ta palus oma poega, et ta paneks õe toale luku, aga ma veensin teda ümber, et see provotseeriks veel rohkem Fit. See oli kuskil aprillis-mais, kuna oli juba päike ja soe. [---] H käis kodus ja õiendas isaga asju ja mina ütlesin ainult seda, et ei ole vaja isa vastu jõudu kasutada. [---] Kui ma veensin õde ust mitte lukustama, siis F ei olnud purjus, ei olnud võtnud alkoholi. H rääkis isaga, sõitis ära ja oligi kõik“ (dtl 706). Kohus leiab, et kirjeldatu ei saanud juhtuda 2018.a aprillis või mais, sest H suri 15.03.2018. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et tunnistaja ütlused on sündmuste toimumise aja osas ebausaldusväärsed. Tunnistaja eksimus sündmuste toimumise aja kirjeldamisel võib olla tingitud pikast ajavahemikust sündmuste ja 5 (7)
tunnistaja ülekuulamise vahel. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et tunnistaja kirjeldatud Fi agressiivsusest ja mäluhäiretest ei ole võimalik teha järeldusi Fi kognitiivsete võimete muutumise kestvuse ja ulatuse kohta ning sellest tulenevalt ka Fi testeerimisvõime olemasolu või puudumise kohta. Eeltoodut arvestades ei tõenda tunnistaja ütlused eraldiseisvalt ega kogumis teiste tõenditega Fil sellise psüühikahäire esinemist testamendi tegemise ajal, mis oleks välistanud Fi võime aru saada testamendi tegemise tähendusest või juhtida oma tegusid testamendi tegemisel.
12.TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on psüühikahäire piiratud teovõime aluseks üksnes siis, kui inimene psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud Fi psüühikahäirest põhjustatud suutmatust kestvalt aru saada testamendi tegemise tähendusest või juhtida oma tegusid testamendi tegemisel. Seetõttu ei ole Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikune testament TsÜS § 10 järgi tühine.
13.TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kohus on seisukohal, et TsÜS § 13 lg-s 1 nimetatud vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu põhjustatud seisund väljendub üldjuhul teadvushäires, millega üldjuhul kaasnevad muutused inimese välises olekus ja käitumises. Üldjuhul on inimese teadvushäire teistele inimestele tajutav ning objektiivse asjaoluna on seda võimalik tõendada. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub Fi vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu, mis tõi kaasa Fi seisundi, mis välistas Fi võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Notar on testamendis märkinud: „Testaatorid on teo- ja otsusevõimelised, nad kuulevad, saavad kuuldust aru, loevad kirjalikku teksti ning vastavad testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt“ (dtl 644). Kohtu hinnangul nähtub notari märkusest, et notar ei märganud notariaaltoimingut tehes Fi käitumist, mis võinuks viidata Fi teadvushäirele. Eksperdid andsid arvamuse, mille kohaselt nende kasutada olnud andmetest ei nähtu, et Fil oleks testamendi tegemise ajal esinenud vaimutegevuse ajutine häire või oli ta muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testamendi tegemine mõjutab tema huve (dtl 661). Kohtu hinnangul ei sisalda poolte esitatud tõendid teavet selle kohta, millisena tundus Fi käitumine testamendi tegemise ajal kõrvalseisjatele. Tõendid ei sisalda teavet Fi terviseseisundi kohta testamendi tegemise ajal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada Fi vaimutegevuse ajutist häiret või muud asjaolu testamendi tegemise ajal. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud Fi otsusevõimetust testamendi tegemise ajal. Seetõttu ei ole Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikune testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine.
14.Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud Fi piiratud teovõimet testeerimisvõime osas ja otsusevõimetust testamendi tegemise ajal. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata hageja nõudes tuvastada Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi tühisus.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS §177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse 6 (7)
sätteid (vt ka RKTKm 15.02.2012 3-2-1-161-11, p 7; RKTKm 15.11.2013 3-2-1-137-13, p 11). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjaid Bt, Ct, Di ja Et esindas kohtus TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Seetõttu kuulub nende lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses hagejalt väljamõistmisele. Kostjad B, C, D ja E on esitanud menetluskulude nimekirja, milles on märgitud lepingulise esindaja kulu suuruseks kokku 1792 eurot, mis vastab 12,8 töötunnile hinnaga 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjate menetlustoimingud olid vajalikud kostjate menetlusõiguste teostamiseks. Kohus arvestab asja õiguslikku keerukust ning keskmist mahtu ning leiab, et ajakulu on põhjendatud. Toimingute sisu ja ulatust arvestades on põhjendatud kostjate esindaja ajakulu 12,8 tunni ulatuses. Tunnitasu 140 eurot vastab sarnase teenuse turuhinnale. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja kulu 1792 eurot (12,8x140=1792) on vajalik ja põhjendatud TsMS § 174 lg 1 tähenduses. Kohus määrab kindlaks B, C, Di ja E menetluskulude rahalise suuruse 1792 eurot ning mõistab hagejalt B, C, Di ja E kasuks välja.
16.Vastavalt kostjate B, C, Di ja E taotlusele mõistab kohus hagejalt kostjate B, C, Di ja E kasuks välja menetluskulude tasumata osalt 1792 eurot viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Kostja A ei ole menetluses toiminguid teinud ega esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtu hinnangul ei ole kostja Al hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus A menetluskulud kindlaks määramata.
18.Kohus määras 26.11.2025 määrusega kindlaks eksperditasu 3000 eurot. Kohtumäärus jõustus 20.01.2026 (dtl-d 678-679). Hagejale võimaldati menetlusabi korras eksperditasu ettemaksu tasumine osamaksetega (dtl 621). Seetõttu maksti ekspertidele tasu riigi vahenditest. Kohtuotsuse tegemise ajaks on hageja tasunud ekspertiisikulude ettemaksuna kohtu tagatiste kontole 3000 eurot. Kohus kannab eeltoodut arvestades ettemaksu 3000 eurot riigituludesse Harju Maakohtu 26.11.2025 määrusega määratud menetluskulude (dr Anu Aroldi ja Mari Zobeli eksperditasu ja kulud) 3000 eurot katteks. Kohus kannab ekspertiisi tasu ja kulud 3000 eurot menetluskuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.