2-25-14458/10 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 14.1 Omaraha OÜ nõuded Võlgnik ja Omaraha OÜ sõlmisid järgmised lepingud: 14.11.2024 leping nr S246814498, 24.11.2023 leping nr S236398251 ja 23.03.2023 leping nr S235956438 (dtl 355-1351). Usaldusisiku sõnul on võlausaldaja 24.11.2023 lepingu nr S236398251 osas järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja sellele vastu ei vaielnud. Kohus kontrollis lepingu nr S236398251 sõlmimisele eelnenud perioodil (01.07.202331.10.2023) võlgniku pangakonto väljavõtet ning jõudis analüüsi tulemusena samale järeldusele nagu usaldusisik.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas (lepingud nr S246814498 ja S235956438), leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandanud piisavalt teavet, omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. 14.1.1 Omaraha OÜ 23.03.2023 leping nr S235956438 Võlausaldaja esitas usaldusisikule vaid selgitused lepingu sõlmimisel kogutud andmete osas ning esitas ainult laenulepingud (dtl 352-1351). Võlausaldaja selgituste kohaselt ütles võlgnik taotlusel enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1800 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot ning finantskohustusteks 700 eurot. Võlausaldaja laenutaotlust ei esitanud. Võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse ning saadud vastuse kohaselt oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1631,73 eurot, mille võlausaldaja arvestas võlgniku sissetulekuks. Kohustustena arvestas võlausaldaja 700 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli võlausaldaja hinnangul piisav laenu saamiseks ning võlgnik oli maksevõimeline. Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.11.202228.02.2023, dtl 268-298) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu, haigusrahad, puhkusetasu, töövõimetoetus, töövõimetushüvitis ning puhkuse ja keskmise töötasu hüvitis kokku nimetatud perioodil 5995,92 eurot, mis tegi võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1498,98 eurot. Muid sissetulekuid kontolt polnud näha. Puuduvad andmed, kas võlausaldaja on välja selgitanud, mis liiki sissetulekud võlgnikule laekusid ning milline oli võlgniku tegelik töötasu töölepingu järgi. Kontolt on näha kohustused TF Bank AB-le, Placet Group OÜ-le, Omaraha OÜ-le, Inbank Finance AS-le, IPF Digital AS-le, Esto AS-le, Coop Pank AS-le ja Holm Bank AS-le. Võlgnik tasus neile kokku 7837,88 eurot, mis teeb keskmiselt 1959,47 eurot kuus. Võlgnik võttis uusi laene kokku 10 431,07 eurot, keskmiselt 2607,77 eurot kuus. Kontolt nähtusid ka äärmiselt palju tehinguid kolmandate isikutega ning kokku suhteliselt suurtes summades. Näiteks tasus võlgnik kolmandatele isikutele (enamasti ühed ja samad isikud) kokku umbes 4164 eurot ja ise sai neilt 1508 eurot. Tegemist on suurte summadega, mis võiksid tekitada küsimusi ja kahtlusi. Pole teada, kas võlausaldaja nende tehingute kohta midagi uuris ning kas nimetatud tehingute hulgas oli täiendavaid kohustusi või kulusid, kas need võisid olla regulaarse iseloomuga või mitte. Seda pole võlausaldaja täpsustanud. Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele kokku 472,77 eurot, keskmiselt 118,19 eurot kuus. Samuti on näha, et võlgnik tasub elatist kahele lapsele kokku 338 eurot kuus, kuid see summa võis olla ka rohkem, arvestades, et mõnede tehingute osas (võlgniku ja ühe lapse ema vahel) polnud aru saada, kas makse oli mõeldud lapsele elatiseks või mitte (nt tehingud selgitusega makse, raha, sõiduraha). Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks uurinud, kas võlgnikul on lapsi. Samuti puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks arvestanud võlgniku ülalpidamiskohustusega kahe lapse ees. Kohtu hinnangul vajasid võlgniku igakuised kohustused ja kulud täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole teinud.

Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul ei jäänud üldse vaba raha muudeks eluliselt olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport). Võlgnikul oli raha puudujääk -916,68 eurot (1498,98-1959,47-118,19-338). Võlgniku kontol toimunu viitab selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole kogunud piisavalt andmeid, ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavad andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisava põhjalikkusega hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised kohustused ja kulud ületasid tema sissetulekuid. Võlgnik tegi valesid otsuseid ja vajas lõpuks elamiseks laene. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Omaraha OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama tema nõude ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Kuna võlgnik oli tasunud võlausaldajale rohkem tagasi kui ta laenu sai (+ seadusjärgsed kõrvalnõuded), siis loeb kohus võlausaldaja nõude täidetuks ning kava alusel seda ümber ei kujundata. 14.1.2 Omaraha 14.11.2024 leping nr S246814498 Võlausaldaja esitas usaldusisikule jällegi vaid selgitused lepingu sõlmimisel kogutud andmete osas ning esitas ainult laenulepingud (dtl 352-1351). Võlausaldaja selgituste kohaselt ütles võlgnik taotlusel enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2300 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot ning finantskohustusteks 800 eurot. Laenutaotlust võlausaldaja ei esitanud. Võlausaldaja tegi päringud AS-le Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning võlgnikul maksehäired puudusid. Võlausaldaja analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet ja sai võlgniku sissetulekuks 2222 eurot, mida ta arvestas võlgniku sissetulekuks. Kohustustena arvestas võlausaldaja 1195 eurot (mis kontolt oli näha), kehtivaid Omaraha OÜ kohustusi 340,38 eurot, majapidamiskulusid 200 eurot. Võlausaldaja arvestas kohustustena 1735,38 eurot ning sissetulekute ja kohustuste vahe oli võlausaldaja hinnangul piisav laenu saamiseks ning võlgnik oli maksevõimeline. Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.07.202431.10.2024, dtl 234-259, 54-61) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu, töövõimetoetus ning puhkuse ja keskmise töötasu hüvitis kokku nimetatud perioodil 8233,89 eurot, mis tegi võlgniku keskmiseks sissetulekuks 2058,47 eurot. Muid sissetulekuid kontolt polnud näha.

Kontolt on näha kohustused TF Bank AB-le, Ferratumile, Omaraha OÜ-le, Inbank Finance AS-le, IPF Digital AS-le, Esto AS-le, Coop Pank AS-le ja Holm Bank AS-le. Lisaks tegi võlgnik makseid Maksu- ja Tolliametile kriminaalasjas tehtud otsuse alusel. Võlgnik tasus neile kokku 5455,62 eurot, mis teeb keskmiselt 1363,91 eurot kuus. Võlgnik võttis uusi laene kokku 2595,04 eurot, keskmiselt 648,76 eurot kuus. Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele kokku 478,26 eurot, keskmiselt 119,57 eurot kuus. Samuti on näha, et võlgnik tasub elatist kahele lapsele kokku 350 eurot kuus. Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks arvestanud võlgniku ülalpidamiskohustust kahe lapse osas. Kohtu hinnangul vajasid võlgniku igakuised kohustused ja kulud täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole teinud. Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul jäi vaba raha muudeks eluliselt olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport) äärmiselt vähe, vaba raha suurus oli 224,99 eurot (2058,47-1363,91-119,57-350), millest pidanuks võlgnik veel lisaks tasuma võetavat laenu 70,85 eurot kuus ning muude vaadeldaval perioodil võetud laenude tagasimakseid. Kohtu hinnangul ei ole 224,99 eurot selleks elamisväärne summa. Võlgniku kontol toimunu viitab jällegi selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole taaskord piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavad andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Omaraha OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama tema nõude ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. 14.2 TF Bank AB Eesti filiaal nõuded. Võlgnik ja TF Bank AB Eesti filiaal sõlmisid järgmised lepingud: 22.08.2021 autolaenulepingu ja 06.04.2022 väikelaenulepingu (dtl 1358-1372). Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

14.2.1 TF Bank AB Eesti filiaal 22.08.2021 autolaenuleping Võlausaldaja esitas usaldusisikule esitas lepingu ja konto analüüsi (dtl 1386-1421). Võlausaldaja selgitused olid lühikesed – ta tugines konto väljavõttele, finantskoormus oli võlgnikule jõukohane ning vastutustundliku laenamise põhimõtet pole rikutud. Võlgniku laenutaotlust võlausaldaja ei esitanud. Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.04.202131.07.2021, dtl 1620-1660) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu, töövõimetoetus, tööandja poolt hambaravitoetus, II pensionsamba väljamakse ning metalli müügitasu kokku nimetatud perioodil 7106,36 eurot, mis tegi võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1776,59 eurot. Muid sissetulekuid kontolt polnud näha. Kontolt on näha kohustused Placet Group OÜ-le, Omaraha OÜ-le, IPF Digital AS-le, ja Coop Pank AS-le. Võlgnik tasus neile kokku 3153,80 eurot, mis teeb keskmiselt 788,45 eurot kuus. Võlgnik võttis uusi laene kokku 8277,70 eurot, keskmiselt 2069,43 eurot kuus. Kontolt nähtusid ka äärmiselt palju tehinguid kolmandate isikutega ning kokku suhteliselt suurtes summades. Näiteks tasus võlgnik kolmandatele isikutele kokku umbes 2433 eurot ja ise sai neilt 419 eurot. Tegemist on summadega, mis tekitavad küsimusi ja kahtlusi. Pole teada, kas võlausaldaja nende tehingute kohta midagi uuris, st kas tegemist oli kohustustega või kuludega, kas need olid regulaarse iseloomuga või mitte. Seda pole võlausaldaja täpsustanud. Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele kokku 717 eurot, keskmiselt 179,25 eurot kuus, sh igakuised maksed 35 eurot Põltsamaa Vallavalitusele arve tasumine Rxxxx Kxxxxxx eest. Mis kuluga oli tegemist, pole teada. Võlausaldaja selle kohta täiendavaid andmeid ei küsinud. Võlgniku ja RxxxxxKxxxxxx vahel oli edasi-tagasi tehinguid väga palju ning võrdlemisi suurtes summades. Selgitustes oli enamasti märgitud „kallis“. Arvestades tehingute arvu ja ulatust, võis tegemist olla regulaarse iseloomuga kuluga, kuid võlausaldaja selle kohta midagi ei uurinud. Samuti on näha, et võlgnik tasub elatist kahele lapsele kokku 338 eurot kuus, kuid see summa võis olla ka rohkem, arvestades, et mõnede tehingute osas (võlgniku ja ühe lapse ema vahel) polnud aru saada, kas makse oli mõeldud lapsele elatiseks või mitte (nt tehingud selgitusega tere, raha, küte, võlg). Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks arvestanud võlgniku ülalpidamiskohustust kahe lapse osas. Kohtu hinnangul vajasid võlgniku igakuised kulud täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole teinud. Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul jäi vaba raha muudeks eluliselt olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport) väikses ulatuses, vaba raha suurus oli 470,89 eurot (1776,59-788,45-179,25-338), millest võlgnik pidi tasuma veel võetavat laenu 57,26 eurot kuus ning vaadeldavalt perioodil võetud uute laenude tagasimakseid. Kohus leiab, et 470,89 eurot ei ole summa, mis oleks elamisväärne. Võlgniku kontol toimunu viitab selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavad

andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TF Bank AB Eesti filiaal on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama tema nõude ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Kuna võlgnik oli tasunud võlausaldajale rohkem tagasi kui ta laenu sai (+seadusjärgsed kõrvalkulud), siis loeb kohus võlausaldaja nõude täidetuks ning kava alusel seda ümber ei kujundata. 14.2.2 TF Bank AB Eesti filiaal 06.04.2022 väikelaenuleping Võlausaldaja esitas usaldusisikule konto analüüsi (dtl 1422-1448). Võlausaldaja selgitused olid lühikesed – ta tugines konto väljavõttele, finantskoormus oli võlgnikule jõukohane ning vastutustundliku laenamise põhimõtet pole rikutud. Võlgniku laenutaotlust võlausaldaja ei esitanud. Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.12.202131.03.2022, dtl 1699-1733) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu, töövõimetoetus, töövõimetushüvitis ja tulumaksu tagastus, kokku nimetatud perioodil 5848,86 eurot, mis tegi võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1462,22 eurot. Muid sissetulekuid kontolt polnud näha. Kontolt on näha kohustused TF Bank AB-le, Placet Group OÜ-le, Omaraha OÜ-le, LHV Pank AS-le ja IPF Digital AS-le. Võlgnik tasus neile kokku 2889,80 eurot, mis teeb keskmiselt 722,45 eurot kuus. Võlgnik võttis uusi laene kokku 260 eurot. Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele kokku 770,55 eurot, keskmiselt 192,64 eurot kuus, sh jällegi maksed Põltsamaa Vallavalitsusele Rxxxx Kxxxxxx eest. Taaskord pole teada, kas võlausaldaja uuris, mis maksetega on tegemist. Samuti on näha, et võlgnik tasub elatist kahele lapsele kokku 338 eurot kuus. Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks ka selle laenu andmisel arvestanud võlgniku ülalpidamiskohustust kahe lapse osas. Kohtu hinnangul vajasid võlgniku igakuised kulud jällegi täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole teinud. Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul jäi vaba raha muudeks eluliselt olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport) äärmiselt vähe, vaba raha suurus oli 209,13 eurot (1462,22-722,45-192,64-338), millest pidanuks võlgnik veel lisaks tasuma võetavat laenu 240,14 eurot kuus, mida võlgnik poleks suutnud tasuda. Igal juhul pole 209,13 eurot elamisväärne summa. Jällegi viitab võlgniku kontol toimunu selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas täiendavaid rahalisi vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole piisava

20.Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. FIMS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikule kuulub korter väärtusega 10 000 eurot ja auto väärtusega 1000 eurot, mida võlgnik vajab tööl käimiseks. Võlgnikul pole ajutiselt töötasu, ta saab töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist. Töövõimetoetusest ei saa teha kinnipidamisi ning töötukindlustushüvitise suurus pole teada. Eelduslikult pole sellest võimalik erilisel määral kinnipidamisi teha, sest arvestama peab võlgniku ühe ülalpeetavaga. Parimal juhul koguneks pankrotivarasse kokku 11 000 eurot, millest tuleb maha arvata ka pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajad nõudeid oleks võimalik täita eelduslikult umbes 8000-9000 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluses maksaks võlgnik võlausaldajatele kokku 15 477,59 eurot, mis on oluliselt rohkem kui pankroti ja kohustustest vabastamise menetlustes. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus, sest võlgnik vabaneb kohustustest ja tal taastub maksevõime ning võlausaldajad saavad võlgnevuse tagasi suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Kava koostamisel on kohtu hinnangul piisavalt arvestatud võlausaldajate õigustatud huvidega.