Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479 Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Istung 11.02.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X’i vastu.
2.Mõista X’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Swedbank AS-i ja X’i vahel 26.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-004764-VL tulenev põhivõlg 7860,27 eurot, intress 407,19 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 3704,84 eurot.
3.Mõista X’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni viivisemääraga 15,90% aastas.
4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1310 eurot (riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 400 eurot) ja mõista X’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 1310 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 24.04.2025 hagiavalduse. 03.07.2025 esitas hageja puuduste kõrvaldamise, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. 16.07.2025 esitas hageja puuduste kõrvaldamise, milles täpsustas nõude ümberarvestust. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud.
2.Hageja esitas 23.01.2026 oma nõude täienduse, milles täpsustas oma nõuet juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3.Kohus lähtub asja lahendamisel hagis, 03.07.2025 puuduste kõrvaldamises, 16.07.2025 puuduste kõrvaldamises ja 23.01.2026 täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS (esialgne krediidiandja) 26.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr 21-004764-VL, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 9000 eurot, krediidi kogukulus 13 304,11 eurot, tagastamise alguskuupäevas 10.03.2021 ja tagastamise lõpptähtpäevas 10.01.2026, intressimääras 15,90% aastas, krediidi kulukuse määras 18,15% aastas, lepingutasus 135 eurot.
5.Kostja oli viivituses 10.02, 10.03, 10.04.2022 osamaksetega. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Swedbank AS 18.04.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 6.05.2022.
6.Swedbank AS loovutas 15.08.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Kostja on teostanud põhiosa katteks tagasimakseid kokku summas 1139,73 eurot ning 23.01.2026 hagi täienduse kohaselt tagasimakseid kokku summas 2593,16 eurot.
8.Hageja on seisukohal, et krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust, on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsitud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.
9.Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 7860,27 eurot, intressi 407,19 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja viivist 3704,84 eurot; viivist alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist; viivist menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Hageja on 03.07.2025 puuduste kõrvaldamises esitanud nõude ümberarvestuse ning 16.07.2025 ümberarvestuse täpsustuse. 23.01.2026 on hageja esitanud uue nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja märkis, et kostja kohustus tagastama laenu lepingus 2/10
kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.03.2021-10.01.2026. Kostja on teostanud tagasimakseid perioodil 10.03.2021-10.01.2022 kokku summas 2593,16 eurot. Tuginedes eeltoodule ei ole leping kehtivalt üles öeldud 06.05.2022, kuid ümberarvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Juhul, kui kohus leiab, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 6406,84 eurot, intress 392,46 eurot ning 10.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 977,78 eurot; viivis alates 11.01.2026 kuni põhinõude summas 6406,84 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; menetluskulud (sealhulgas riigilõiv ja hageja õigusabikulud); väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 15.08.2025 kättetoimetamisportaali kaudu ning 03.07.2025 ja 16.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendid 27.08.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Hageja 23.01.2026 täiendus ja 11.02.2026 kohtuistungi protokoll on kostjale kätte toimetatud kostja avaldatud e-posti aadressil xxx ning loetud kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, st 18.02.2026 (TsMS § 3141 lg 2 alusel).
12.Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele 03.09.2025. Kostja leiab, et on alust hagi läbi vaatamata jätta, kostja hagi õigeks ei võta. Kostja leiab, et hageja spetsiaalselt viivitas hagiavaldusega, et koguneks viivis, lepingud öeldi üles 2022. aastal. Vastuhagi kostja esitada ei soovi. Kostja leiab, et menetluskulud peab kandma hageja ning kompromiss ei ole mõeldav. Täiendavalt on kostja 08.09.2025 teavitanud, et tal ei ole võimalik selles asjas kompromissi kokkulepet teha, sest on töötu ja ei saa seetõttu pakutud graafiku alusel võlgnevust tasuda. Kohtuistungil kostja ei osalenud ning rohkem menetluses osalenud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse põhivõla 7860,27 eurot, intressi 407,19 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot ja viivise 3704,84 eurot vastavalt hageja taotlusele. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas.
14.Hageja nõude aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 26.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 21-004764-VL (dtl 3, 14). Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 7860,27 eurot, intressi 407,19 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja viivist 3704,84 eurot; viivist alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist; viivist menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 10-11).
15.Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja Swedbank AS on 26.01.2021 digitaalselt allkirjastanud laenulepingu nr 21-004764-VL, mille kohaselt on laenusummaks 9000 eurot, krediidi kogukulu 13 304,11 eurot, laenusumma tagastamise tähtpäev ja tagastamise alguskuupäev iga kuu 10. kuupäev alates 10.03.2021, intressi tasumise tähtpäev ja maksete alguskuupäev iga kuu 10. kuupäev alates 10.03.2021, tagastamise lõpptähtpäev 10.01.2025, tagasimaksete arv 59 annuiteetmakset, intressimäär 15,9% aastas, krediidi kulukuse määr 18,15% aastas, ühe päeva intress 3,98 eurot ja lepingutasu 135 eurot (dtl 12-14). 3/10
16.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
17.Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu. Hageja esitatud tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on Swedbank AS kostjale 26.01.2021 välja maksnud 9000 eurot (dtl 34). Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.
18.Vastavalt lepingu põhitingimustele (dtl 4, 14) ning maksegraafikule (dtl 18-20) pidi kostja laenu tagastama perioodil 10.03.2021-10.01.2026. Hagiavalduse kohaselt on kostja teostanud põhiosa katteks tagasimakseid kokku summas 1139,73 eurot ehk põhivõlg on summas 7860,27 eurot (dtl 7). Kostja oli viivituses 10.02, 10.03 ja 10.04.2022 osamaksetega (dtl 4). Hageja on esitanud ka tagasimaksete arvestuse (dtl 34-35), mille kohaselt on viimane tasumine kostja poolt olnud 03.02.2022.
19.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 15.08.2022 talle loovutatud (dtl 4). Hageja on esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 37), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole ning teade nõude loovutamise kohta ei ole allkirjastatud. Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja on väitnud, et nõue loovutati talle 15.08.2022, kuid nõude loovutamise kinnitus ei ole allkirjastatud ning autoriks on nimetu Swedbank AS esindaja. Samas nähtub kohtule esitatud meeldetuletuskirjadest, mis on saadetud kostjale alates 16.08.2022 (dtl 49, 87), et hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga, mis on hagejale loovutatud. Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude loovutamisele. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud.
20.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 18,15% aastas (dtl 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2021 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%). VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
21.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
4/10
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
22.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
23.Hageja on hagis selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja sissetulekuid kontrolliti konto väljavõtte alusel (dtl 5-7). Hageja on esitanud tõenditena laenutaotluse (dtl 38-39) ja kostja pangakonto väljavõtte (dtl 40-48). 03.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis on hageja esitanud täiendavad selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole igakuiselt sissetulek XXX OÜ-lt, keskmiselt 1739,48 eurot kuus. Laenusaajal oli Swedbankis krediidikohustus igakuise maksega 158,32 eurot, väljaspool Swedbanki igakuised krediidikohustused puudusid – puudusid taotlusel, ei nähtunud analüüsitud konto väljavõttelt, samuti suhtles panga töötaja krediidianalüüsi tehes kliendiga telefoni teel ja klient kinnitas, et krediidikohustusi väljaspool Swedbanki ei ole. Kliendi konto väljavõttest nähtusid majapidamiskulud keskmiselt 745,56 eurot kuus (maksed Hea Vesi, TSGA Holding, kindlustusmaksed, samuti maksed ettevõtetes, mis pakuvad muu hulgas kütuse tankimise teenuseid (v.a. juuli kuu maksed, kuna kontoväljavõttel kajastuvad juuli kuu tehingud ainult perioodil 26.07-31.07)). Pank arvestas maksevõime analüüsil kliendi reaalsete majapidamiskuludega (dtl 70). Hageja esitas tõendina ka päringu krediidiinfosse (dtl 75).
24.Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et esialgne laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja krediidivõimet.
24.1.26.01.2021 täidetud laenutaotlusest (dtl 38) nähtub, et kostja on oma igakuiseks sissetulekuks märkinud 1740 eurot, tööandjana välja toonud XXX OÜ ning töötatud ajaks märkinud enam kui 5 aastat. Hageja on selgitanud, et laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole igakuiselt sissetulek AS XXX OÜ-lt, keskmiselt 1739,48 eurot kuus (dtl 70). Ka esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub eelnimetatud töötasu laekumine (dtl 40-48). Seega on krediidiandja kohtu hinnangul välja selgitanud kostja sissetuleku.
24.2.Hageja selgituste kohaselt oli laenusaajal oli Swedbankis krediidikohustus igakuise maksega 158,32 eurot ning väljaspool Swedbanki igakuised krediidikohustused puudusid. Igakuised krediidikohustused puudusid taotlusel ning ei nähtunud analüüsitud konto väljavõttelt. Lisaks suhtles panga töötaja krediidianalüüsi tehes kostjaga telefoni teel ja klient kinnitas, et krediidikohustusi väljaspool Swedbanki ei ole (dtl 70). Ka kohtule ei nähtu esitatud pangakonto väljavõttest muid igakuiseid krediidikohustusi. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul välja selgitanud kostja igakuised finantskohustused. 5/10
24.3.Hageja on esitanud selgituse, mille kohaselt kostja konto väljavõttest nähtusid majapidamiskulud keskmiselt 745,56 eurot kuus (maksed Hea Vesi, TSGA Holding, kindlustusmaksed, samuti maksed ettevõtetes, mis pakuvad muu hulgas kütuse tankimise teenuseid. Pank arvestas maksevõime analüüsil kostja reaalsete majapidamiskuludega (dtl 70). Ka kohtule ei nähtu esitatud pangakonto väljavõttest muid igakuiseid majapidamiskulusid. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul välja selgitanud kostja igakuised majapidamiskulud.
24.4.Hageja selgituste kohaselt tegi esialgne võlausaldaja krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 6). Hageja on esitanud tõendina päringu krediidiinfosse (dtl 75), millest nähtub, et 26.01.2021 Krediiinfosse tehtud päringu vastuseks oli, et võlgnevusi ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostjal maksehäirete puudumist.
24.5.Esitatud laenutaotlusest nähtub, et kostja ei ole välja toonud ülalpeetavate arvu (dtl 38). Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks ka mõnel muul viisil kontrollinud kostjal ülalpeetavate olemasolu. Samas ei nähtu esitatud pangakonto väljavõttelt igakuiseid kulusid, mis oleksid seostatavad ülalpeetava(te) olemasoluga.
24.6.Kuigi kohtule ei ole esitatud selget krediidiandja teostatud analüüsi, jäi kostjale kohtu arvestuste ja kohtule esitatud andmete põhjal igakuiselt 612,39 eurot (1739,48 (töötasu) – 158,32 (igakuised finantskohustused) – 745,56 (igakuised majapidamiskulud) – 223,21 (sõlmitava laenulepingu igakuine makse)).
25.Kuigi kohus leiab, et krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust täies ulatuses põhjalikult, st ei tuvastanud ülalpeetava(te) olemasolu ega esitanud selget krediidivõimelisuse analüüsi, jäänuks kohtu arvestuse kohaselt kostjale pärast regulaarsete kohustuste täitmist siiski igakuiselt 612,39 eurot. Seda silmas pidades ei saa öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustus oleks olnud ülejõukäiv.
26.Kohus loeb vastutustundliku laenamise põhimõtte antud juhul järgituks.
27.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
28.Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
29.Kostjal oli laenulepingu kohaselt kohustus tagastada laenulepingu alusel saadud laen annuiteetmaksetena. Laenusumma tagastamise tähtpäevad ja tagastamise alguskuupäev oli iga kuu 10. kuupäev alates 10.03.2021. Samuti kohustus kostja tasuma intressi iga kuu 10. kuupäeval alates 10.03.2021. Lepingu kohaselt koosnes graafik 59 annuiteetmaksest ning tagastamise lõpptähtpäev oli 10.01.2026 (dtl 14). Kohtule on esitatud ka lepingu maksegraafik (dtl 18-20). Hageja on selgitanud, et kostja on teostanud põhiosa katteks tagasimakseid kokku summas 1139,73 eurot, millest tulenevalt on põhivõlg 7860,27 eurot (dtl 7). Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses 10.02, 10.03 ja 10.04 2022 osamaksetega (dtl 4). Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tagasimaksete tabelist, et kostja on teinud viimase makse põhiosa katteks 6/10
03.02.2022 ning tasumata on osamaksed alates 10.02.2022 (dtl 34). Esialgne krediidiandja on 18.04.2022 edastanud kostjale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 05.05.2022. Swedbank AS hoiatas, et käsitab teatist lepingute ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb Swedbank AS lepingud ühepoolselt üles öelduks (dtl 36). Kohtule nähtuvalt on teatis adresseeritud kostja poolt avaldatud postiaadressile xxx.
30.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja postiaadressile, mille kostja oli ise teatanud. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
31.Kuna leping on üles öeldud 06.05.2022 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Kuivõrd esialgne võlausaldaja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 03.07.2025, 16.07.2025 ja 23.01.2026 esitatud ümberarvestustest ja kohus lähtub hageja nõudest, mis on esitatud hagiavalduses.
32.Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 7860,27 eurot (laenusumma 9000 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks 1139,73 eurot) (dtl 7). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7860,27 eurot.
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasumata intressi 06.05.2022 seisuga summas 407,19 eurot (dtl 7). Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääraks 15,90% aastas (dtl 14). Hageja on esitanud tagasimaksete arvestuse (dtl 34-35), millelt nähtub ka intressiarvestus. Kuivõrd kohus tuvastas, et laen oli välja makstud, kostja tegi viimase tagasimakse 03.02.2022 ja rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis kuulub hageja intressinõue rahuldamisele summas 407,19 eurot.
34.Hageja on palunud välja mõista ka võla sissenõudmiskulu kokku summas 50 eurot, mis koosneb pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskuludest. Hageja on selgitanud, et sissenõudmiskulude hüvitamise õigus tuleneb laenuandjale lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 ja lepingu punktis 9.1 sätestatust (dtl 8). Kohus on tuvastanud, et lepingu punkt 9.1 sätestab, et kui laenusaajal on kohustus tasuda pangale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, arvestatakse makstuks esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmise kulud, seejärel tähtajaks tasumata laenusumma, seejärel tähtajaks maksmata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, seejärel viivis, trahvid ja muud tasud (dtl 27). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt kaasnevad laenulepingu ülesütlemisega võla sissenõudekulud (dtl 32), kuid ei ole täpsustatud kulude suurust. Kohtu hinnangul oli kostja siiski teadlik, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
35.Pärast lepingu lõppemist on hageja enda selgituste kohaselt saatnud kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 16.08.2022 (25 eurot), 24.08.2022 (5 eurot) ja 08.09.2022 (5 eurot). Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot (dtl 8). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja saatnud kirjad kostja e-posti aadressidele xxx ja xxx (dtl 49-55, 87-92).
36.VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 7/10
37.VÕS § 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Punktis 35 toodud kirjade saatmise kronoloogiast nähtub, et need nõuded on täidetud.
38.Kuivõrd kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta sisaldus ka tarbijakrediidi infolehel, samuti on täidetud muud sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded, siis on põhjendatud pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmine summas 50 eurot.
39.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (07.05.2022) kuni hagiavalduse esitamiseni (23.04.2025) kokku summas 3704,84 eurot (dtl 9). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt kaasnevad laenulepingu ülesütlemisega võla sissenõudekulud ning viivise tasumine aastamääraga 15,900%. Viivise päevamääraks on laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas (dtl 22). Hageja on esitanud viivisearvestuse (dtl 57). Seega mõistab kohus välja viivise hageja nõutud summas 3704,84 eurot.
40.Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 24.04.2025 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas (dtl 9).
41.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
42.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
43.Hageja 12.02.2026 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kostja avaldatud e-posti aadressil ning loetud kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel (TsMS § 3141 lg 2 alusel). Kostja tähtaeg hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks oli 20.02.2026. Kostja seisukohta ei esitanud.
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
46.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
47.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). 8/10
48.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1895,78 eurot (esindaja kulud 985,78 eurot ja riigilõiv 910 eurot) (dtl 139). Hagiavalduses on hageja palunud välja mõista ka väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 11).
49.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (910 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
50.Hageja lepingulise esindaja kulu on 985,78 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 140): alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning dokumentide esitamine kohtule – 2 tundi; 03.07.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 1 tund ja 20 minutit; 16.07.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 30 minutit; 06.10.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 15 minutit; 23.01.2026 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 40 minutit; 11.02.2026 kohtuistungi ettevalmistamine – 30 minutit; 11.02.2026 kohtuistungil osalemine – 15 minutit; 12.02.2026 menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule esitamine – 20 minutit. Kokku seega 5 tundi ja 50 minutit.
51.Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastavad lepingulised esindajad, magistrikraadiga õigusteadmistega isikud - juristid. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindajate tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
52.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võttis sealjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
53.Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindajate märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot (ilma käibemaksuta).
54.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguliste esindajate ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest menetlusdokumentidest moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll tõstavad menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd justnimelt selle tsiviilasja materjalidega. Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud seisukohtade ajakulu. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi.
55.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 400 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 100 eurot).
9/10
56.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1310 eurot, millest 910 eurot on riigilõiv ja 400 eurot on lepingulise esindaja kulu.
57.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel ja vastavalt hageja sellekohasele taotlusele tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
58.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.