Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on xxx ja kostja vahel 01.04.2022 sõlmitud tähtajatu üürileping nr xxx-xxx aadressil xxx asuva eluruumi väljaüürimiseks. Üürileping lõppes erakorralise ülesütlemisega 13.10.2024. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal on jäänud tasumata üüri, kõrvalkulude ja teenustasu eest. Samuti tekkis korterile kahju. Kostja pole vabatahtlikult nõuet täitnud. 20.12.2024 loovutas xxx kostja vastase nõude hagejale. Hagimaterjalid edastati 18.01.2026 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis hagejale 10.06.2025 kohtumäärusega tähtaja esitada kohtule 5 päeva jooksul alates nimetatud määruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri. Hageja sai kohtumääruse kätte 10.06.2025, kuid pole tänaseni menetluskulude nimekirja esitanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 560 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.