Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Kohtujurist
Kadi Lossi
Määruse tegemise aeg ja koht
03. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-7992
Tsiviilasi
D. P. hagi Rozert väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (töötaja) D. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja adv Taso Toomik Kostja (tööandja) Rozert OÜ (registrikood 14321133), lepinguline esindaja adv Marja Stina Saaliste
Ärakuulamine
03.03.2026 toimunud kohtuistungil
OÜ
vastu
töötasu
ja
viivise
Määruse peale ei kättetoimetamisest.
saa
esitada
määruskaebust.
Määrus
jõustub
selle
pooltele
Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli D. P. hagi Rozert OÜ vastu töötasu ja viivise väljamõistmise nõudes. Kohus selgitas pooltele 03.03.2026 toimunud kohtuistungil töösuhte lõpetamise eeldusi ning tegi ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga viisil, et kostja tasub kokkulepitud kompromissisumma menetluse lõpetamise eest. Pooled jõudsid 03.03.2026 kohtuistungil kompromissile tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
2
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õiguse null päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.