Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Severi Invest OÜ (hageja, üürileandja) ja I. A. (kostja, üürnik) vahel on 18.70.2023.a sõlmitud tähtajaline eluruumi üürileping nr XXX. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks mitteeluruumid aadressil XXX (lepingu p 1.1). Ruumid anti üürnikule üle 18.07.2023 ja leping kehtis kuni 17.07.2024. Lepingus on märgitud, et juhul, kui kumbki pool ei teata teisele lepingupoolele soovist lõpetada leping, vähemalt 90 päeva enne lepingu lõpetamise tähtpäeva, pikeneb leping 1 aasta võrra (p 1.4). Ühe kuu üür oli 189 eurot (p 2.1), Lisaks üürile kohustub üürnik tasuma üldhalduskulude tegelikule tarbimise järgi elektrienergia eest, lisaks valve eest 24.-EURO/kuus, haldustasu 5% üürisummast, duši kasutamise eest 20.-EURO/kuus ning ühe sõiduauto parkimise eest rakendub tasu 13.-EURO/kuus. Üürnik tasub talvise lumekoristuse eest vastavalt aprillikuu renditasu arvele. Üürnik esitab e-maili teel elektrinäidud hiljemalt arvestuskuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumine pidi toimuma iga kuu 10. kuupäevaks (p 2.3). Lepingu p 2.5 kohaselt kohustus üürnik tasuma tagatisraha 189 eurot. Üürnik kohustus üürileandjale tasuma viivist 0,7 % päevas tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest (p 8.1). Hageja on esitanud põhivõlgnikule arved, kuid põhivõlgnik ei ole neid tasunud. Põhivõlgnik on viivituses järgmiste arvete tasumisega: 1359, 1376, 1390, 1391, 1436, 23, 51, 50 105, 106, kokku 818,08 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I. A. välja hageja Severi Invest OÜ kasuks põhinõue 1771,17 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis summas 818,08 eurot ja põhinõudelt viivist alates 23.05.2025 kolmekordse seadusest tuleneva määraga ning menetluskulud ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 10.12.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 2

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 385 eurot ja esindustasu 300 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 0,5 töötund, kliendiga nõupidamiseks 0,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1,5 töötundi, kokku 2,5 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot, kokku 300 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega (üürilepingust tulenev võlanõue) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 300 eurot (2,5*120). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 705 eurot (385+300+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (705 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.