Aktiva Finance Group OÜ hagi I K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1710,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepingulised esindajad: S R ja K U (e-post xxx) Kostja: I K (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus I K ́i vastu osaliselt.
2.Mõista I K ́ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-i xxx ja I K ́i vahel 25.04.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1204 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 187,69 eurot.
3.Mõista I K ́ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1204 eurot alates 03.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata intressi 94,97 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot nõuded.
5.Jätta maakohtu menetluskuludest 92,13% kostja kanda ja 7,87% hageja kanda.
6.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 585 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 250 eurot) ja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele I K ́ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 538,96 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et
ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I K ́i (kostja) vastu. 03.04.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.
2.Hageja esitas 22.04.2025 hagiavalduse ja 29.01.2026 seisukohas nõude ümberarvestuse.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja 25.04.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1694 eurot. Krediidikulukuse määr oli 35,82%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja AS xxx saatis 04.09.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.09.2024 saatis AS xxx kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Nõue loovutati hagejale 26.09.2024.
4.Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.05.2024 – 20.10.2024. Kostjalt on põhiosa katteks AS-le xxx laekumisi toimunud kokku summas 442,81 eurot. Seega on tasumata põhiosa summas 1251,19 eurot (1694-442,81).
5.Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 1251,19 eurot, intressi 94,97 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 114,48 eurot ja viivist alates 23.04.2025 kuni põhinõude summas 1251,19 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16% aastas.
6.Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on hageja 29.01.2026 seisukohas leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 1204 eurot (1694-490) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.09.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16,00% aastas. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 1694 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 490 eurot. Ülesütlemine on kehtiv, sest kostja jäi osaliselt võlgnevusse vähemalt kolme osamaksega alates 20.06.2024 osamaksest kuni 20.09.2024 osamakseni.
7.Kohus toimetas hagiavalduse ja 30.05.2025 kohtumääruse kostjale kätte 04.10.2025 postkasti jätmisega (vastavalt kohtu selgitustele loeti dokumendid kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul alates kohtudokumentide postkasti jätmisest). Dokumendid on edastatud aadressil xxx, kuhu kostja on palunud dokumendid edastada. Samuti on xxx korteriomanik 2/8
kinnitanud, et kostja elab antud aadressil (dtl 2). Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus toimetas hageja 29.01.2026 seisukoha kostjale kätte 05.02.2026 dokumentide postkasti jätmisega. Kostja seisukohas esitatud ümberarvestusele ega menetluskulude nimekirjale vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 1204 eurot ja viivise 187,69 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt 1204 eurot alates 03.03.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
9.Hageja nõude aluseks on AS xxx ja kostja vahel 25.04.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX (dtl 25, 34). Hageja nõuab hagis lepingu alusel põhivõlgnevust 1251,19 eurot, intressi 94,97 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 114,48 eurot ja viivist alates 23.04.2025 kuni põhinõude summas 1251,19 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16% aastas (dtl 33).
10.Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS xxx on 25.04.2024 omakäeliselt allkirjastanud järelmaksulepingu nr XXX, mille kohaselt on kauba maksumus 1694 eurot, lepingutasu 15 eurot, igakuise osamakse suurus 307,17 eurot, osamaksete arv 6, igakuine maksepäev 20, viimase osamakse maksepäev 20.10.2024, intressimäär 16% aastas ehk 0,75 eurot päevas, viivisemäär 16% aastas ehk 0,04% päevas, krediidikulukuse määr 35,82% ning osamaksete kogusumma 1843,01 eurot (dtl 34).
11.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
12.Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel on kostja saanud lepingu alusel kauba maksumusega 1694 eurot järelmaksuga. Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud kehtivalt.
13.Hageja väitel on kostjal põhivõlg summas 1251,19 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.05.2024 – 20.10.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 442,81 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1251,19 eurot (dtl 29).
14.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 26.09.2024 talle loovutatud (dtl 26). Hageja on esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 47), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole ning teade nõude loovutamise kohta ei ole allkirjastatud. Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet 3/8
tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja on väitnud, et nõue loovutati talle 26.09.2024, kuid nõude loovutamise kinnitus ei ole allkirjastatud ning autoriks on nimetu AS xxx esindaja. Samas nähtub kohtule esitatud meeldetuletuskirjadest, mis on saadetud kostjale alates 27.09.2024 (dtl 52), et hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga, mis on hagejale loovutatud. Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude loovutamisele.
15.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 35,82% aastas (dtl 34). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%). VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
18.Hageja on esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 48) ja laenuandja selgituse (dtl 49-51). Hageja on märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja selgitas, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi (dtl 28-29). Laenuandja selgitustest nähtub, et automaatse otsuse tegemisel lähtuti kliendi poolt esitatud andmetest (dtl 49).
19.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
19.1.Hagiavalduse kohaselt on krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehtud päringud Maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kohtule ei ole esitatud eelnimetatu osas ühtegi tõendit. Seega ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu sõlmimise eelselt ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid.
19.2.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtule nähtuvalt on kostja 4/8
krediidivõimelisuse kontrollimisel lähtutud kostja esitatud andmetest. Krediidiandja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Piisav ei ole kostja esitatud andmetele tuginemine.
19.3.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. AS xxx kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.4.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
19.5.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
19.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
21.Hageja on 29.01.2026 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1204 eurot (1694-490). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 1694 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 490 eurot. Hageja nõuab ka viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.09.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16,00% aastas. Ülesütlemine on hageja arvates kehtiv, sest kostja jäi osaliselt võlgnevusse vähemalt kolme osamaksega alates 20.06.2024 osamaksest kuni 20.09.2024 osamakseni (dtl 77-78).
22.Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja vähemalt kolme põhiosa osamakse tasumisega võlgnevuses. Ühtlasi on kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud kohustus ka maksegraafiku alusel sissenõutavaks (viimase osamakse maksepäev oli 20.10.2024) (dtl 35).
5/8
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr XXX katteks teinud makseid summas 409 eurot (dtl 37). Eelnevast tulenevalt on põhiosa võlgnevus 1204 (1694409) eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1204 eurot.
24.Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul edasiulatuvat viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.09.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16,00% aastas (dtl 78).
25.Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenu andnud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressi- ja viivisemääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on hagejal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.
26.Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja taotlust arvestades välja viivise põhivõlalt 1204 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 187,69 eurot (põhivõlgnevus 1204 eurot, periood 26.09.2024-02.03.2026, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus mõistab lisaks välja viivise põhivõlalt 1204 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.03.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
28.Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid, kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 52-59). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
29.Hageja esitas 29.01.2026 täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks, kostja vastanud ei ole.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
6/8
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
33.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
34.Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 1011 eurot, millest riigilõiv 315 eurot ja esindaja kulud 696 eurot (dtl 79-80). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, seega lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ilma käibemaksuta summadest.
35.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (315 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
36.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
37.Hageja lepingulise esindaja kulu on 696 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 79): maksekäsu kiirmenetluse koostamine, kohtusse esitamine – 1 tk, 20 eurot; nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 3 h; hageja 29.01.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 1 h. Kokku seega 4 tundi.
38.Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastavad lepingulised esindajad, magistrikraadiga õigusteadmistega isikud - juristid. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindajate tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
39.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
40.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindajate taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.
41.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguliste esindajate ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest menetlusdokumentidest moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll tõstavad menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd 7/8
justnimelt selle tsiviilasja materjalidega. Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud seisukoha ajakulu. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi.
42.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 100 eurot).
43.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 585 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 250 eurot on lepingulise esindaja kulu.
44.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
45.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1510,64 euro tasumist (põhivõlg 1251,19 eurot, intress 94,97 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 114,48 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 1391,69 eurot (põhivõlg 1204 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 187,69 eurot). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 92,13% (arvestuse aluseks olev tehe: 1391,69 / 1510,64 * 100% = 92,13%). Seega jäävad menetluskulud 92,13% ulatuses kostja kanda ning 7,87% ulatuses hageja kanda.
46.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 585 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 92,13% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 585 * 92,13% = 538,96 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
47.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.