Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXX) Usaldusisik: Svetlana Pilden
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku X maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja X pankrot 2. märtsil 2026 kell 10.00 ning algatada X kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada X pankrotihalduriks Svetlana Pilden (aadress: J. Poska 12-4, 10126 Tallinn, telefon: 5280212; e-post: [email protected]). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. märts 2026 kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile
kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Kanda X vara hulka kuuluvate kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste juurde kinnistusraamatu kolmandasse jakku märkus X pankroti väljakuulutamise kohta.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
12.Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu 462 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 110,88 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
13.Määruse resolutsiooni p-s 12 märgitud usaldusisiku tasu kanda Business Law Firm OÜ-le (pangakonto nr EE481010220061434016 SEB Pank AS-s), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
14.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
16.Toimetada määrus kätte avaldajale ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja resolutsiooni p 9 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 2. detsembril 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud. Endise abikaasaga olid ühisomandis kinnistud asukohaga XXX (registrikood xxxxx) ja YYY (registrikood yyyyy). Kummagi kinnistu hinnanguline väärtus on 2000 eurot. Avaldaja võttis laene ajal, mil tal oli püsiv sissetulek ning ka abikaasa sissetulek. Pärast abikaasast lahkuminekut jäi kogu majanduslik vastutus avaldaja kanda ning tema sissetulek ei olnud piisav enam laenukohustuste täitmiseks. Abielu lahutati 11. detsembril 2023. Pärast lahkuminekut jäi üks laps avaldajaga elama. Sügisest 2024 kolis ka teine laps avaldaja juurde. Laste ema suri 2025. a mais. Avaldaja sissetulek koosneb töötasust 1050 eurot, lastetoetusest 160 eurot ja toitjakaotuspensionist 541,80 eurot. Osa toitjakaotuspensionist kantakse laste kinnistele pangakontodele vastavalt laste ema soovile. Avaldaja igakuised tulud on 1751,80 eurot ja kulud 1655 eurot. Allesjääv raha kulub ettenägematutele ja lastega seotud kuludele. Avaldajal on kohustusi 93 761,51 eurot. Avaldajal puudub reaalne võimalus kohustuste täitmiseks.
2.Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik märkis, et võlgniku igakuised sissetulekud on netotöötasu 1050 eurot. Lisaks saab võlgnik peretoetust ja toitjakaotuspensioni kogusummas 701,80 eurot kuus. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi 67 121,34 eurot, millele lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgniku kohustused tulenevad peamiselt aastatel 2022–2024 tehtud kohtulahenditest ning on käesoleva ajani sundtäitmisel. 3
Võlgnikule kuulub 2020. aastal soetatud korteriomand (garaažiboks), asukohaga XXX, üldpinnaga 15,70 m2 (registriosa nr xxxxx). 2018. aastal soetatud korteriomand (garaažiboks), asukohaga YYY üldpinnaga 15,60 m2 (registriosa nr yyyyy). Kummagi garaažiboksi võimalik väärtus on 400–1300 eurot. Garaažiboksid kuuluvad ühisomandisse, mistõttu puudub perspektiiv rahuldada kohustusi vara realiseerimise tulemi arvelt arvestatavas ulatuses. Muud registervara võlgnikule ei kuulu. Võlgnikul oli Paysera konto, mis on tema kinnitusel suletud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud eelkõige maksevõimet ületavate kohustuste võtmine igapäevaste maksete tasumiseks. Usaldusisik taotleb tasu 910 eurot, millele lisandub käibemaks 218,40 eurot. Kuivõrd võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasu väljamaksmiseks, taotleb usaldusisik tasu väljamõistmist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasu riigivahenditest menetlusabi korras summas 572,88 eurot (sh käibemaks). Arvestuse aluseks on tehe: 7 tundi × 66 eurot × 1,24 (käibemaks).
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (vähemalt 67 121,34 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus menetlusega.
4
Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik kinnitas istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kohus on võlgnikule 27. veebruari 2026 istungil selgitanud tema kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33). PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Sama sätte teise lõike kohaselt tehakse märge pankrotimääruse alusel ning määruse edastab registripidajale kohus. Eelnevat arvestades tuleb käesolev määrus edastada kinnistusraamatusse pärandvara hulka kuuluva kinnisasja juurde pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks registripidajale.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20. märts 2026 kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 910 eurot (lisandub käibemaks), mille palub hüvitada riigi vahenditest.
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse 5
määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi tunnitasuga 130 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning hinnanguga, samuti võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
10.4.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud 6
ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna võlgnikul puudub piisav vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 7 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (7 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (tasu jäi alla 886 euro, kuid kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud).
10.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta Business Law Firm OÜ-le (registrikood 11308575), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR EE101793410).
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.