lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-9977/12

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-9977/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-9977

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Harju Maakohus Alan Biin 25.02.2026, Tallinn 2-25-9977 S. S., D. V.i, R. H., A. H. hagi N. H., A. H. vastu pärandvara jagamiseks ja korteri valduse vabastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: S. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat D. V.; Hageja II: D. V. (isikukood XXX; e-post: XXX). Hageja III: R. H. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat D. V.; Hageja IV: A. H. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat D. V.; Kostja I: N. H. (isikukood XXX; elukoht XXX); lepinguline esindaja Tatjana Kalin (e-post: XXX). Kostja II: A. H. (isikukood XXX; surnud XXX).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine

menetluse

lõpetamine,

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada S. S., D. V., R. H., A. H. ja N. H. vahel sõlmitud järgmine kompromiss:
1.1.Pooled on kokku leppinud jagada A. K. (isikukood XXX) pärandvara alljärgnevalt:
1.1.1.Jätta kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXX, asukohaga XXX, N. H. (isikukood XXX) omandisse.
1.1.2.Hagejad ja kostja I on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Hageja D. V. (isikukood XXX), S. S. (isikukood XXX), R. H. (isikukood XXX), A. H. (isikukood XXX) lubab ja kostja I N. H. (isikukood XXX) avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 120 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 alusel paluvad hagejad ja kostja I kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi teisest (II) jaost kanne omanike kohta ning kanda korteriomandi omanikuna N. H. (isikukood XXX).

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (4)

2-25-9977

1.1.3.Jätta kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXX, asukohaga XXX, A. H. (isikukood XXX) omandisse 1⁄2 mõttelises osas ja R. H. (isikukood XXX) omandisse 1⁄2 mõttelises osas.
1.1.4.Hagejad ja kostja I on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Hageja D. V. (isikukood XXX), S. S. (isikukood XXX), kostja I N. H. (isikukood XXX) lubab ja hageja R. H. (isikukood XXX) ja A. H. (isikukood XXX) avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 120 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 alusel paluvad hagejad ja kostja I kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi teisest (II) jaost kanne omanike kohta ning kanda korteriomandi omanikuna A. H. (isikukood XXX) 1⁄2 mõttelises osas ja R. H. (isikukood XXX) 1⁄2 mõttelises osas.
1.1.5.Jätta kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXX, asukohaga XXX D. V. (isikukood XXX) ja S. S. (isikukood XXX) ühisomandisse.
1.1.6.Hagejad ja kostja I on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Hageja D. V. (isikukood XXX), S. S. (isikukood XXX), kostja I N. H. (isikukood XXX), hageja R. H. (isikukood XXX) ja hageja A. H. (isikukood XXX) avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 120 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 alusel paluvad hagejad ja kostja I kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi teisest (II) jaost kanne omanike kohta ning kanda kinnisasja ühisomanikena D. V. (isikukood XXX) ja S. S. (isikukood XXX).
1.1.7.N. H. kohustub tagama korteri asukohaga XXX korteri vabastamise ja valduse üleandmise R. H.le või A. H.le hiljemalt 22.02.2026 a.
1.1.8.Pärandvara jagamise tulemusena tasuvad hagejad solidaarselt 11000 (üksteist tuhat) eurot N. H. arvelduskontole nr XXX XXX peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale edastamist 1 tööpäeva jooksul.
1.1.9.Hagejad ja kostja I leppisid kokku, et alates 01.01.2026 on iga omanik kohustatud tasuma täies ulatuses kõik oma kinnistuga seotud kulud, sealhulgas kommunaalkulud, elektrienergia ja maamaksu. Kostja kinnitab, et seisuga 31.12.2025 võlad puuduvad.
1.1.10.Pooled hindavad kompromissi punktides 1.1.2, 1.1.4, 1.1.6 nimetatud iga kinnisvara väärtuseks 30 000 eurot.
1.1.11.Pooled on kokku leppinud, et kompromissmääruse edastab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale hagejate lepinguline esindaja. Võtta vastu hagejate 20.02.2026 avaldus määruskaebuse loobumiseks Harju Maakohtu 11.11.2025 määrusele. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9977. Jätte poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada hagejatele riigilõiv summas 1225 eurot ning kanda see D. V. arvelduskontole XXX.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

2 (4)

2-25-9977

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-25-9977 menetluses on S. S., D. V.i, R. H., A. H. hagi N. H., A. H. vastu pärandvara jagamiseks ja korteri valduse vabastamiseks. Pooled esitasid 20.02.2026 kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ilma kohtuistungit pidamata. Hagejad võtavad tagasi Harju Maakohtule 11.11.2025 a esitatud määruskaebuse ning paluvad selles osas menetluse lõpetada. Hagejad taotlevad riigilõivu tagastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
3.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
4.Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus keeldus 11.11.2025 määrusega hagejate hagi korteri valduse vabastamiseks menetlusse võtmisest. Hagejad teatasid, et võtavad kohtu 11.11.2025 määrusele esitatud määruskaebuse tagasi ning paluvad selles osas menetlus lõpetada. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Määruskaebusest loobumise korral TsMS § 644 lg 3 koostoimes §-ga 659 kohaselt loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses menetlustoiminguid teinud. Kohus, tutvunud avaldusega määruskaebusest loobumiseks, leiab, et loobumine tuleb vastu võtta ning määruskaebuse menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9977 lõpetada.

3 (4)

2-25-9977

6.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad on tasunud pärandvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 420 eurot. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning tagastab hagejatele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Hagejad tasusid korteri valduse vabastamise nõudelt riigilõivu 980 eurot. Kohus keeldus 11.11.2025 määrusega hagejate hagi korteri valduse vabastamiseks menetlusse võtmisest. Seega kuulub korteri valduse vabastamise nõudelt tasutud riigilõiv summas 980 eurot tagastamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt kuulub määruskaebusest loobumise korral tagastamisele pool määruskaebuselt tasutud riigilõivust. Hagejad tasusid 11.11.2025 määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Kohus rahuldab osaliselt hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 35 eurot. Kokku kuulub tagastamisele riigilõiv summas 1225 eurot (210 + 980 + 35).
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku kompromissilepingu p-s 7, et käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium