1.3.Kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromissipunktis 1 fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0435% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
1.4.Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
3/9
2.Kostja on tasunud 15.12.2025 osamakse 50 eurot, 15.01.2026 osamakse 50 eurot ja 15.02.2026 osamakse 200 eurot.
3.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 630 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428.
5.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-18262. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28.12.2023 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Swedbank AS-i ja kostja vahel 20.07.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 20-049884-VL, mille alusel sai kostja krediiti 12 000 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 15,9% aastas. Krediidi kulukuse määraks oli 18,18%. Kostja ei täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles Swedbank AS krediidilepingu 29.12.2020 üles.
3.Swedbank AS loovutas 15.02.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 11992,51 eurot, intress 588,30 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5725,59 eurot ja viivis põhinõudelt alates 29.12.2023 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus võttis hagi 08.03.2024 määrusega menetlusse.
6.Pooled esitasid 26.11.2025 kohtule kompromissilepingu ning avalduse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
7.Kohus selgitas 02.12.2025 kohtunõudes hagejale, et hageja ei ole esitanud usaldusväärset tõendit nõude loovutamise kohta, kuivõrd hageja esitatud teatis nõude loovutamise kohta ei ole esialgse võlausaldaja poolt allkirjastatud ning hageja ei ole esitanud ka tõendit teatise kostjale saatmise kohta. Samuti oli kohtul alust arvata, et hageja esitatud teatis ei ole koostatud selles märgitud ajal ehk 15.02.2021, sest teatise kohaselt on Swedbank AS loovutanud nõude OÜ-le Aktiva Finance Group, kuid ärinime Aktiva Finance Group OÜ võttis hageja kasutusele alles 27.02.2023 ehk enam kui kaks aastat pärast teatise väidetava koostamise aega.
8.Samuti selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole välja toonud kõiki kostja krediidivõimelisuse kontrollimist puudutatavaid asjaolusid.
9.Hageja 17.12.2025 esitatud seisukohas tõi hageja välja, et enne väikelaenulepingu nr. 20049884-VL sõlmimist on Swedbank AS hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust väikelaenu taotluse ja laenusaaja poolt esitatud Soome Osuuspankki pangakonto väljavõtte põhjal. Laenulepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaajale 4/9
sissetulek tööandajalt XXX, keskmine töötasu suurus oli ca 2885 eurot. Swedbank AS-i ees laenusaajal kõnealuse lepingu sõlmisel krediidikohustusi ei olnud. Väljaspool Swedbank AS-i kliendil krediidikohustused puudusid. Väljastatava lepingu kuumakse (298,99 eurot) moodustas laenusaaja sissetulekust ca 10,36 %.
10.Samuti tõi hageja välja, et kriminaalasjas xxx on 08.01.2025 otsusega tunnistatud kostja süüdi karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1, 4 alusel. Kohtuotsuses on märgitud, et 17.07.2020 esitasid kostja ja I. K. laenutaotluse Swedbank AS-i internetikeskkonnas ning I. K. esitas võltsitud kostja OP Corporate Bank plc Soome filiaali konto väljavõtte ajavahemikust eesmärgiga võtta kostja nimel laenu, mida ei kavatsenud tagasi maksta, kasutades kostja isikutunnistust. 20.07.2020 väljastas Swedbank AS laenulepingu nr 20-049884-VL alusel 12 000 eurot kostja arvelduskontole. Hageja leiab, et kostja käitumine põhjustas kostja krediidivõimelisuse ebaõige hindamise.
11.Koos 17.12.2025 seisukohaga esitas hageja Swedbank AS-i kinnituse selle kohta, et krediidilepingust nr 20-049884-VL tulenev Swedbank AS-i nõue kostja vastu on loovutatud hagejale.
12.22.01.2026 toimunud kohtuistungil teatas hageja, et kostja on tasunud kompromissis kokku lepitud 15.12.2025 ja 15.01.2026 osamaksed.
13.Kohtuistungil juhtis kohus poolte tähelepanu sellele, et pärast nõude loovutamist hagejale on kohus kriminaalasjas nr xxx mõistnud kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja võlgnevuse, mille aluseks olevad asjaolud kattuvad käesoleva menetluse asjaoludega.
14.Kohtuistungil määras kohus pooltele täiendava tähtaja kompromissi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Eelkõige tuli pooltel täpsustada, kas kostja on teinud võlgnevuse katteks makseid Swedbank AS-ile, ega nõue ei ole Swedbank AS-ile tagasi loovutatud või kas see on plaanis ning kas krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet sissetuleku kontrollimisel.
15.Hageja 30.01.2026 vastuse kohaselt on Swedbank AS kinnitanud, et peale nõude loovutamist hagejale 13.02.2021 ei ole Swedbank AS-ile lepingu katteks laekumisi toimunud. Swedbank AS ei soovi hagejalt nõuet tagasi osta.
16.Hageja leiab, et krediidiandja on kosja sissetuleku suuruse kontrollimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidiandja ei oleks pidanud täiendavalt tegema päringud Maksu- ja Tolliametile. Kostja sai sisstulekut Soomes ning Soomes saadud sissetulek ei oleks kajastunud Eesti Maksu- ja Tolliametis.
17.Kostja teatas 12.02.2026, et ta on nõus esitatud kompromissi kinnitamisega.
18.Hageja teatas 23.02.2026, et kostja on tasunud 15.02.2026 osamakse summas 200 eurot.
19.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5/9
20.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
21.Hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
22.VÕS § 421 kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS § 421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p 14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus sisaldub kompromissilepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).
23.Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28; TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).
24.Kohus on kontrollinud, et 20.07.2020 krediidileping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Seega on kostja avaldus krediidilepingu sõlmimiseks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis VÕS § 404 lg 1 kohaselt.
25.Krediidilepingu sõlmimise ajal 20.07.2020 oli kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 61,56% (20,52% × 3). Krediidilepingu ja Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 18,18%.
26.Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ning krediidileping ei ole seega tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.
27.22.01.2026 kohtuistungil on kostja kinnitanud, et krediidiandja on maksnud talle välja krediidisumma 12 000 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid hageja avaldatud summas (dtl 215, ajamärk 00:18:25).
28.Eelneva põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja täitis lepingulise kohustuse krediit summas 12 000 eurot välja maksta, ning et kostja tegi laenulepingu alusel makseid kokku 463,09 euro ulatuses, millest krediidiandja arvestas lepingutasu katteks 180 eurot, põhiosa katteks 7,49 eurot ja intressi katteks 275,60 eurot.
29.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
30.Kohtu hinnangul on krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastustundliku laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le 4034.
31.Krediidiandja on omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hinnanud tarbija krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg-le 1 vastavalt.
32.Samuti on krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kooskõlas VÕS § 4034 lg-tega 2-4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-ga 4. 6/9
33.Krediidiandja on tarbija avaldatud sissetuleku suuruse kontrollimiseks nõudnud tarbija arvelduskonto väljavõtte esitamist.
34.Krediidiandja on kontrollinud kostja sissetuleku ja muude varaliste kohustuste suurust OP Corporate Bank plc Soome filiaali konto väljavõtte alusel.
35.Krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek oli tööandajalt XXX saadav töötasu keskmiselt 2885 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtunud, et kostjal oleks muid krediidikohustusi. Kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud krediidilepingust tuleneva kuumakse suurus oli 298,99 eurot, mis moodustas sissetulekust ca 10,36%. Creditinfo maksehäireregistri andmetel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid.
36.Arvestades, et KAVS § 50 lg 4 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, oli krediidiandja tegevus kooskõlas KAVS § 50 lg 4 alusel temalt oodatavaga.
37.Kriminaalmenetluses nr xxx on kohus tuvastanud, et Swedbank AS-ile esitatud kostja arvelduskonto väljavõte oli võltsitud, mistõttu võis krediidiandja hinnang kostja krediidivõimelisusele olla vale.
38.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata muu hulgas kui tarbija on võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
39.Kohtu hinnangul oli kostja krediidivõimelisuse vale hindamine põhjuslikus seoses sellega, et kostja esitas krediidiandjale võltsitud arvelduskonto väljavõtte.
40.Kohtu hinnangul ei ole esitatud konto väljavõtte põhjal sugugi ilmne, et tegemist on võltsinguga. Kohtu hinnangul ei olnud krediidiandjal kostja isikut arvestades alust kahtlustada, et kostja võiks esitada talle arvelduskonto väljavõtte, mis on võltsitud.
41.Vastutustundliku laenamise regulatsioon ja hea tava ei näe ette, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tuleb lähtuda üksnes panga kinnitusega arvelduskonto väljavõtetest.
42.Seetõttu ei ole alust järeldada, et krediidiandjal pidanuks tekkima ebaõigete andmete esitamise kahtlus, ning et krediidiandja ei tohtinuks aktsepteerida arvelduskonto väljavõtet, mis ei olnud panga poolt kinnitatud ning oli üksnes kostja poolt digiallkirjastatud. Arvestades, et võltsida saab tõenäoliselt ka panga kinnitust, ei pruukinuks kinnitatud arvelduskonto nõudmine krediidivõimelisuse ekslikku hindamist ära hoida.
43.Olukorras, kus krediidiandjale oli esitatud tarbija konto väljavõte, ei olnud KAVS § 50 lg 4 kohaselt vajalik sissetuleku suuruse kontrollimine täiendavate andmete alusel. Hageja on ka selgitanud, et kostja Soomes saadav sissetulek ei pruukinuks kajastuda Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetes.
44.Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust järeldada, et krediidivõimelisuse vale hindamise põhjuseks oleks olnud krediidiandja ebapiisav hoolsus, mitte see, et kostja esitas krediidiandjale võltsitud arvelduskonto väljavõtte.
7/9
45.Eeltoodust johtuvalt kui ka kostja varaline seisund ei vastanud tegelikult krediidiandjale esitatud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvale ning krediidiandja oleks kostja tegelikku varalist seisundit arvestades pidanud jätma kostjaga krediidilepingu sõlmimata, ei saa krediidilepingut siiski pidada VÕS § 403 4 lg 7 alusel intressikokkuleppe ja muude tasude osas tühiseks, kuivõrd krediidiandja vale hinnang tulenes kostja esitatud võltsitud kontoväljavõttest.
46.Kohtu hinnangul ei esine seega käesolevas asjas krediidilepingu tühisust tingivaid asjaolusid.
47.Hageja on esitanud Swedbank AS-i volitatud esindaja poolt 04.12.2025 allkirjastatud teatise, mille kohaselt on Swedbank AS loovutanud kostja vastase nõude hagejale.
48.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
49.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
50.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
51.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
52.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale õigusabikulude katteks 676 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 630 eurot. Muude menetluskulude jaotuses ei ole pooled kompromissis kokku leppinud. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
53.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
54.Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust ehk 630 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428.
8/9
55.TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot, Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428.
56.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.