2-25-15065/15 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

4616,16 eurot. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis keskmiselt 834,52 eurot, peretoetus keskmiselt 80 eurot ning elatis lapsele 160 eurot, mille lapse isa maksab sularahas, kokku 1074,52 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1074 eurot, sh võlgnevuste tasumiseks 230 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes on võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et on kindel, et ta suudaks maksta nii nagu usaldusisik kirja pani. Võlgnik arvas, et ta elab ka nelja aasta pärast veel vanemate juures. Ta ei plaani enne väljakolimist, kui menetlus on läbi, siis vaatab edasi. Vanematel on suur maja. Võlgnikul on olemas töökoht, kuhu ta saab naasta. Ta vaatab siiski ka lähemale töökohta. Kui ta saab samasse kohta tagasi tööle, siis nad koliksid võlgniku vanatädi juurde, kus ta saaks tasuta elada. Võlgnik sai 1200 eurot palka. Usaldusisiku sõnul oleks kava võimalik teha neljaks aastaks ja nõudeid kõrvalnõuete ulatuses vähendada. Siis saaks võlgnik üle 11 000 võlausaldajatele maksta, tegemist oleks põhinõuetega. Kohus määras 01.12.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1400 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud. 10.12.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 06.02.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kava kohaselt on B2 Impact OÜ ja GS Core OÜ rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja nende nõuded on ümber arvestatud. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 100% ulatuses. Maksed teeb võlgnik 48 kuu jooksul. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis 834,52 eurot ja peretoetus 80 eurot, tal on üks ülalpeetav. Võlgnikul puudub vara ja ta elab oma vanemate juures. Pankroti korral koguneks kolme aastaga võlgniku sissetulekutest umbes 1700 eurot, millest tuleks maha arvestada menetluskulud. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldajatele 11 400 eurot. Võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus. Kavaga nõustus Swedbank AS, Bondora AS ja kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kohtutäitur Anne Böckler, GS Core OÜ ja B2 Impact OÜ ei esitanud seisukohta ja nad loetakse kavaga vaikimisi nõustunuks. Aktiva Finance Group OÜ esitas vastuväite, milles märkis, et nõuded rahuldatakse vaid 69% kõikidest nõuetest, kuigi võlausaldaja nõude aluseks on täitedokument. Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid. Samuti pole kava põhjendatud, sest kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks kava kinnitamiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisik polnud Aktiva Finance Group OÜ vastuväidetega nõus. Võlausaldaja ei selgitanud, kuidas võlgniku sissetulekuid arvestades oleks võlgnik võimeline rohkem maksma. Võlausaldaja ei esitanud võrdlust pankrotimenetlusega. Lisaks, võlgnikul puudub kinnisvara, mille müüki püütakse vältida. Usaldusisik täiendas, et Swedbank AS nõue on vähenenud 463,04 eurolt 397,50 euroni ja palus nõude vähenemisega arvestada või jätta enammakstud summa ettemaksuks. Samuti on kavas kohustuste täitmise periood valesti ja usaldusisik palus selles osas kava parandada.

Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused I Nõuete kindlaks määramine FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid. Swedbank AS teatas usaldusisikule, et tema nõue on vähenenud. Kohus lisab kavasse Swedbank AS-i nõude vähenenud ulatuses, kuna ülejäänud on võlgnik juba tasunud. Usaldusisik on kavas teinud arvutuslikke vigu nõuete täitmise (sh osamaksete suuruste) osas kava eelviimases tulbas. Usaldusisik on arvestanud kohustuste täitmise erinevate kuude peale (48, 24, 6) ning on osamaksete suurused ümardanud, mille tulemusena kõiki nõudeid (v.a kohtutäiturite nõuded) täidaks võlgnik kas veidi rohkem või veidi vähem. Kohus selgitab, et kavas märgitud nõuded tuleb täita täpselt, st ükski võlausaldajatest ei saa vähem ega rohkem, vastasel juhul koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt. Ümardamised on eeldatavalt toimunud seetõttu, et täidetavad põhinõuded ei jagune täpselt kuude arvuga (v.a kohtutäiturite nõuded). Kohus parandab need vead. Täiendavalt parandab kohus kava lõpus olevad kohustuste lõppsummad, kuna need on arvutuste tulemusena kavas valed. Kohus kinnitab nõuete suurused vastavalt kavale, kuid parandatud ulatuses (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 16 205,36 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 7492,32 eurot. 6 võlausaldajat nõustus kavaga, kellest 3 vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 8713,04 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete vähendamist, osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Vastuväite esitas Aktiva Finance OÜ, kes ütles, et ta pole nõus kavaga. Täpsustuse palvele vastas võlausaldaja, et vastuväide seose kinnisvara säilitamise soovi tõttu, oli ekslik. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatakse 100% võrra ja põhinõuded täidetakse 100% ulatuses. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks. Aktiva Finance Group OÜ ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust kava kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on Aktiva Finance Group OÜ vastuväited kavale sisutud. Kohus märgib, et võlgnikul puudub kinnisvara, mida oleks võimalik müüa ja millele võlausaldaja viitas. Kohus selgitab võlausaldajale, et 69% näitab täitmist kogunõudest, st 41% kogunõudest olid kõrvalnõuded, mis kava alusel on vähendatatud 100% kõigil võlausaldajatel, kellel olid kõrvalnõuded olemas. Võlausaldaja ei ole esile toonud, kuidas oleks võlausaldajale pankrotimenetlus kasulikum. Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski, et võlausaldajad ei satu oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku suhtes viidaks läbi pankrotimenetlus. Usaldusisik on teinud võrdluse võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse vahel. Parimal juhul on võlausaldajatel võimalik pankrotimenetluse kaudu saada vähem kui 1700 eurot, sest võlgnikul puudub realiseeritav vara ning sissetulekust pole võimalik teha kinnipidamisi. Võlausaldajatele on võlgade ümberkujundamise menetlus igal juhul soodsam. Aktiva Finance Group OÜ ei ole vastuväites kirja pannud ühtegi põhjendust, miks tegelikult võlausaldajad jääksid oluliselt halvemasse olukorda võrreldes käesoleva menetlusega. Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud ja ülalpidamisel alaealine laps. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on hetkel vanemahüvitis 834,52 eurot kuus. Võlgnik on vanemapuhkusel, kuid tal on võimalik naasta oma töökohta Sxxxxxxx OÜ-sse, kus ta töötas klienditeenindajana ja kus tema sissetulek on jätkuvalt vähemalt sama suur. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks umbes 236-237 eurot. Võlgnik on sarnases ulatuses maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu osamaksetena, mis näitas võlgniku maksevõimet ja tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid ja tema ülalpidamisel on laps. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk

on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 48 kuud, mis võimaldab põhinõuded 100% ulatuses täita. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgniku sõnul on tal võimalik töö juures teha ka lisatöid, millest ta saaks täiendavalt katta oma jooksvaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 2 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 01. märtsiks, millest viimane 01,03.2030. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20.03.2030. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1375 eurot (12,5h x 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud ka maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12,5 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1375 eurot. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 110€/tund. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1375 eurot (12,5h x 110€/h), millest 770 eurot on tasu maksejõuetusmenetluses ning 605 eurot tasu võlgade ümberkujundamise menetluses. Tasu tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik