Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 12.02.2025 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat võlgnevust 1492,11 eurot (põhivõlg 799 eurot, intress 11,38 eurot, muud kõrvalnõuded 195,95 eurot ja 30.09.2025 seisuga viivis 485,78 eurot) ning viivist alates 01.10.2025 põhivõla tasumata osalt määraga 0,4% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 105,89 eurot. Hageja kõrvalnõue 195,95 eurot kujuneb järgmiselt: tasuline teavitus 20 eurot; leppetrahv 40,95 eurot; maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kulud 135 eurot (menetluskulu ja sissenõudmiskulu). Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusega hagejale tekkinud kulude hüvitamiseks kahjuna (TsMS § 4842 ja TsMS § 174 lg 11). Ülejäänud osas kuulub hagi rahuldamisele. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 92% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes poolte menetluskulud 8% ulatuses hageja ja 92% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku taotlusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.