2-25-14244
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik Kohtuistungisekretär
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2025, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-14244 E.T. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: E.T. (isikukood: XXX; aadress: XXX, 71009 XXX; e-post:).
Viivi Kalme
Usaldusisik: Ivi Kalmet, Õpetaja tn 9a, Tartu 51003, telefon 77 21 252, e-post:
Kohtuistungi aeg
04.02.2025
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse nimetamine
võtmine
ja
usaldusisiku
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 44 157,95 euro ulatuses, põhinõudeid on sellest 29 872,62 eurot, kõrvalnõudeid 14 285,33 eurot. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Seetõttu on hulgaliselt kohtutäiturite tasunõudeid. Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvarana on tema nimel kaks sõidukit, mille kohta on võlgnik avaldanud, et neid sõidukeid ei ole reaalselt alles. Võlgnik töötab, tema sissetulekuks on töötasu 900 eurot kuus (netosumma). E.T. on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine.
Kohtu seisukoht
OÜ-st Viljandi Õhumeister 900 eurot kuus. Muud sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Võlanimekirjas on viisteist nõuet, millest üheksat esindab Aktiva Finance Group OÜ. Kõigi nõuete alusel on alustatud täitemenetlused, neist mõned alustatud aastal 2020 , valdav osa aastal 2021. See tähendab, et tegemist on pikka aega kestnud võlgnevustega. Võlgnik E.T. on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on hinnanud, et võlgnik on võtnud laenud igapäevaste vajaduste tarbeks, ehkki tema sissetulek on olnud piisav, et katta kõik inimese eluga vältimatult seotud kulud. Küll aga ei ole sellest sissetulekust piisanud, et täita nõuetekohaselt laenulepingutega võetud kohustusi, võlgnik on jätnud selle arvestamata (ehk on võtnud laene lihtsameelselt). Võlgnik on alates aastast 2020 kasutanud Paysera kontot, kuhu laekub tema sissetulek. Aastal 2021 on suletud Swedbanki konto, võlgnikul on kontod ka veel Coop pangas ja SEB pangas, mida võlgnik kasutab vähesel määral. 7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja E.T. pankroti ja algatab E.T. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Ivi Kalmeti. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:
TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib 4
menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). 10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu
5
PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Usaldusisiku tasutaotluses on märgitud, et usaldusisiku tasu mõista välja riigi vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja maksmata, selle väljamaksmine võiks olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, et laekumisi edaspidi toimub. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest. Kohus peab ajakulu 10 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku tasu 660 eurot, lisandub käibemaks. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu määratakse 10 tunni eest 10x66= 660 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.