lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-14244/12

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 16.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-14244/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-14244

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-25-14244 E.T. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: E.T. (isikukood: XXX; aadress: XXX, 71009 XXX; e-post:).

Viivi Kalme

Usaldusisik: Ivi Kalmet, Õpetaja tn 9a, Tartu 51003, telefon 77 21 252, e-post:

Kohtuistungi aeg

04.02.2025

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse nimetamine

võtmine

ja

usaldusisiku

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku E.T. (isikukood XXX) pankrot 16.veebruaril 2026.a kell 11.00 ja algatada E.T. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada E.T. (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ivi Kalmet, kelle kontaktandmed on: Õpetaja tn 9a, Tartu 51003, telefon 77 21 252, e-post:
3.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 28.02.2027.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 09.märtsil 2026 algusega kell 15.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis). Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.
5.E.T.-l tuleb anda võlgniku vanne esimese üldkoosoleku algul 09.märtsil 2026 kell
6.E.T. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt kohtumääruses).
10.Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Määrata usaldusisiku Ivi Kalmeti (ik 47307272715) tasuks 660 eurot. Lisandub käibemaks 24% ehk 158,40 eurot, kokku tasu 818,40 eurot.
13.Mõista usaldusisiku tasu 818,40 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta Ivi Kalmeti (isikukood 47307272715) arvelduskontole (KMKR EE100712984), konto nr EE291010010124158012.
14.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
15.Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
16.Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).
17.Saata määrus pärast jõustumist p. 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik

1.E.T. esitas 31.08.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on töötu ning tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas 400 eurot. Vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 43 334,07 eurot (lisanduvad viivised). Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik jäi töötuks ning sissetulek vähenes olulisel määral. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv on 10 eurot.
2.Ivi Kalmet on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik E.T. maksejõuetusmenetluses. Ivi Kalmet kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Kohus võttis 13.10.2025 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas E.T. usaldusisikuks Ivi Kalmeti. Usaldusisik esitas 28.11.2025 2

kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 44 157,95 euro ulatuses, põhinõudeid on sellest 29 872,62 eurot, kõrvalnõudeid 14 285,33 eurot. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Seetõttu on hulgaliselt kohtutäiturite tasunõudeid. Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvarana on tema nimel kaks sõidukit, mille kohta on võlgnik avaldanud, et neid sõidukeid ei ole reaalselt alles. Võlgnik töötab, tema sissetulekuks on töötasu 900 eurot kuus (netosumma). E.T. on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine.

3.Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 900 eurosest sissetulekust saab arestimise skeemi kasutades teha kinnipidamisi 117,36 eurot kuus (TMS § 123 lg 1 ja lg 1 2 ). Eeldusel, et võlgniku tulu teenimise võimekus ei osutu tulevikus palju paremaks kui see on viimastel aastatel olnud, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline tasuma oma võlgu. Usaldusisiku hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Usaldusisik arvab, et võlgniku suutmatus täita enesele võetud kohustusi arenes püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2020. aasta kevadeks.
4.Kohus pidas kohtuistungi 04.02.2026, kus osalesid E.T. ja usaldusisik Ivi Kalmet. Võlgnik andis seletusse, et ta tuli menetlusse, kuna on aastaid võlgasid maksnud, midagi muutunud ei ole, võlg on kasvanud. E.T. käis võlanõustaja juures ja otsustas, et avaldus tuleb teha. Menetluse tulemusena tahaks, et saaks rahulikult edasi minna, et ei peaks maksma nagu tühja kohta. Ta on arvestanud, et saaks võlausaldajatele igakuiselt maksta 150 eurot. Usaldusisik selgitas oma arusaama, et võlgnik siiski midagi on teinud oma võlgadega ja tema sissetulek võib-olla ei olegi suurem, et ta saaks oluliselt rohkem maksta võlgade katteks. Usaldusisik on uurinud laekumisi võlgniku pangakontodele ja järeldab, et protsent, mis võlgnik rahuldada suudab menetluse ajal on väga väike. Usaldusisik ei saanud ka kontode väljavõtetelt jälile sellele, kuna ja kellele need laenud välja maksti. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu, võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses. Kohus andis võlgnikule korralduse ajada asjad nii, et võlgniku sissetulek laekuks tema nimel olevale kontole Eesti Vabariigi krediidiasutuses, mitte välisriigi pangas. Kohus käsitles usaldusisikuga võlgniku vande andmise vajadust. Kohus määrab vande andmise.

Kohtu seisukoht

5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). 6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 44 157,95 euro väärtuses. Võlgniku varaks on kaks sõidukit, mida võlgniku enda sõnul enam tegelikult alles ei ole. Tema sissetulek on töötasu 3

OÜ-st Viljandi Õhumeister 900 eurot kuus. Muud sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Võlanimekirjas on viisteist nõuet, millest üheksat esindab Aktiva Finance Group OÜ. Kõigi nõuete alusel on alustatud täitemenetlused, neist mõned alustatud aastal 2020 , valdav osa aastal 2021. See tähendab, et tegemist on pikka aega kestnud võlgnevustega. Võlgnik E.T. on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on hinnanud, et võlgnik on võtnud laenud igapäevaste vajaduste tarbeks, ehkki tema sissetulek on olnud piisav, et katta kõik inimese eluga vältimatult seotud kulud. Küll aga ei ole sellest sissetulekust piisanud, et täita nõuetekohaselt laenulepingutega võetud kohustusi, võlgnik on jätnud selle arvestamata (ehk on võtnud laene lihtsameelselt). Võlgnik on alates aastast 2020 kasutanud Paysera kontot, kuhu laekub tema sissetulek. Aastal 2021 on suletud Swedbanki konto, võlgnikul on kontod ka veel Coop pangas ja SEB pangas, mida võlgnik kasutab vähesel määral. 7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja E.T. pankroti ja algatab E.T. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Ivi Kalmeti. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:   

 







TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib 4

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). 10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

11.Ivi Kalmet on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 660 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tasu koos käibemaksuga 818,40 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul E.T. maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 10 tundi, sh: - Võlgnikuga suhtlemine - 2 t - Muude suuliste ja kirjalike päringute tegemine - 1,5 t - Kogutud teabega tutvumine, töötlemine, analüüs – 2,5 t - Vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande koostamine - 4 t. Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 10 tundi, tasu tunnihinnaga 66 eurot, kokku 660 eurot, käibemaks 24% 158,40 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 818,40 eurot. Usaldusisik põhjendab temal kohustuslikke väljaminekuid selles ametis. Taotluse esitamise ajal ei ole võlgnikul vara, mille arvel saaks taotletava tasu välja maksta. Tasu mõista välja riigi vahenditest. Tasu maksta välja Ivi Kalmeti (registreeritud käibemaksukohustuslasena) pangakontole. Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu väljamaksmise allikate kohta. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

5

PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Usaldusisiku tasutaotluses on märgitud, et usaldusisiku tasu mõista välja riigi vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja maksmata, selle väljamaksmine võiks olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, et laekumisi edaspidi toimub. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest. Kohus peab ajakulu 10 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku tasu 660 eurot, lisandub käibemaks. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu määratakse 10 tunni eest 10x66= 660 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

6

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja