2.Kuulutada välja B.K (isikukood XXX) pankrot 11. veebruar 2026, kell 17.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada B.K pankrotihalduriks Andrus Õnnik ( OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, XXX, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 11. märts 2026 kell 11.30 Pärnu Maakohtu Kuninga kohtumajas, saal nr 6 asukohaga Kuninga 22, Pärnu ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada B.K-d ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Kuninga kohtumajja (Kuninga 22, Pärnu) 11. märts 2026 kell 11.25.
6.Kohus hoiatab B.K-d , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude 1
2-25-22459 tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. veebruaril 2027.
10.Jätta menetluskulud võlgniku B.K kanda.
11.Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks 1186,00 eurot, millele lisandub käibemaks 284,64 eurot.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 886,00 euro ja lisanduva käibemaksu 212,64 euro maksmiseks, kokku 1098,64 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
13.Mõista B.K-lt välja usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot, mis tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.B.K (avaldaja, võlgnik) esitas 22.12.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Avalduse kohaselt on võlgnevused tekkinud alates 2012 aastast, peamiselt seoses politsei trahvinõuetega, parkimistrahvidega. 2018 juhtus X töötamise ajal avarii, sai liikluskindlustuse trahvi 4444,13 eurot. On ostnud järelmaksuga telefonid Elisa Eestist, mis on tänaseni tasumata, on võlgu eluaseme üüri OÜ R. Olukorra sunnil elab isapoolse vaanema, vahel tuttavate juures. Praegu ei tööta. Viimane töötamine oli 2025. aprillis, kui oli Töötukassa kaudu tööpraktikal ehituse valdkonnas. Soovib tööle minna aga tööandjad ei soovi tööle võtta, sest täitedokumentidega on tööandja raamatupidajal palju tööd. Saab töövõimetoetust (10,6020 eurot ühe kalendripäeva kohta) Eesti Töötukassa 19.03.2024 otsuse alusel perioodil: 25.03.2024 – 24.03.2026. Usub, et suudab 2
2-25-22459 tööle minna, sobivad rohkem füüsiliselt aktiivsed tööd, nt ehitusalal. On varem töötanud ehituse valdkonnas. Kuna vara ei ole, siis võlgade ümberkujundamismenetlus ei aita. Puudub rahaline võimekus taotleda nõuete aegumisavaldusi ja tasuda kohtutäiturite tasusid. Soovib taotleda eraisiku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tahab minna tööle ja igakuiselt koguda tagasimakseid võlausaldajatele ja võlgadest vabaneda.
3.Kohus võttis 13.01.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Andrus Õnniku ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 11.02.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse.
4.1.Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnik on XXX omanik, mille võlgnik enda selgitusel 01.09.2021 müüs 200 euro eest, uus omanik ei ole omanikuvahetust e-registris kinnitanud. Võlgnikule kuuluvad SEB pensioniosakud eeldatava väärtusega 154,64 eurot, mis on arestitud 50-s täiteasjas alates 01.01.2023. Võlgniku sissetulek on ca 360 eurot kuus töövõimetoetuse näol.
4.2.Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad.
4.3.Võlgnikul on kontod XXXXs. kontode jääk kokku 1,89 eurot ning võlgniku väitel tal juurdepääs kontodele puudub. Võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud.
4.4.Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 15 476,94 eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.Ühisteenused AS 640,06 eurot; 2. Aktiva Finance Group OÜ 2949,37 eurot; 3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum 69,80 eurot; 4. Elisa Aasti AS 436,47 eurot; 5. SA Pärnu Haigla 31,18 eurot; 6. Inges Kindlustus AS 3775,73 eurot; 7. Raatuse 23 OÜ 639,32 eurot;
8.Tartu Linnavalitsus 450,00 eurot; 9. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond 49,90 eurot; 10. Politsei- ja Piirivalveamet 830,00 eurot; 11. kohtutäitur Enno Kermik 856,71 eurot; 12. kohtutäitur Heimo Vilpuu 788,71 eurot; 13. Kohtutäitur Õnne Pajur 254,75 eurot; 14. kohtutäitur Tarvi Söömer 404,78 eurot; 15. kohtutäitur Rannar Liitmaa 1453,96 eurot; 16. kohtutäitur Rocki Albert 1792,92 eurot ja 17. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 53,81 eurot. Kokkuvõte on tehtud peamiselt täitemenetluse registri andmetel pärast seda, kui usaldusisik palus kohtutäituritel registris andmed kaasajastada. Usaldusisiku hinnangul võib täitemenetluse registris olla veel kajastatud võimalikke aegunud trahvinõudeid kuni ca 330 euro ulatuses. Usaldusisiku hinnangul võib täitemenetluse registris olla veel kajastatud võimalikke aegunud täitekulude nõudeid kuni ca 889 euro ulatuses. Nõuetest ca 36% moodustavad täitekulude nõuded. Võlgniku vastu on palju erinevaid trahvinõuded (sh kiiruse ületamine, piletita sõit jm), kuid kokkuvõttes moodustavad trahvinõuded ca 5,6% nõuete kogusummast. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Käesolevat menetlus iseloomustab eriti suur käesoleval ajal avatud olevate täitetoimikute arv, st 54 toimikut. Vähemalt 24 toimiku puhul on sissenõudja nõue aegunud, kuid tasumata on veel täitekulud. Usaldusisiku hinnangul võib 14 toimiku alusel olla ka täitekulud aegunud. Täpsemalt selgub see pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on vastuseks usaldusisiku päringule teatanud, et: - Talle ei ole viimase 5 aasta jooksul kuulunud kinnisvara, äriühingute osalusi ega tulirelvi. - Ta müüs 2021-l aastal sõiduauto XX ning andis sõiduki ostjale ka üle. Ostja ei kinnitanud omanikuvahetust e-registris ja selle tõttu on sõiduk ikka registreeritud võlgniku nimele. -Talle ei kuulu koduse majapidamise ja tehnikavahendeid. - Tema nimel ei ole sõlmitud mingeid kohustusi tekitavaid lepinguid. Ta ei ole järelmaksuga vara soetanud. Teiste isikute valduses ei ole temale kuuluvat vara. -Tema valduses ja kasutuses on vanaemale kuuluv sõiduauto, mida kasutab vanaema loal igapäevasteks sõitudeks. Tal ei ole võlgnevusi eraisikute ees ja ei ole ise laene andnud. - Ta elab vahel sõbra juures ja X olles elab vanaema ja vanaisa juures. Kummalgi juhul temalt elamispinna kasutamise eest raha ei küsita. 3
2-25-22459 - Talle on määratud töövõime osaline puudumine. XXXXXXXXXXXXXXXXXX - Ta on registreeritud Eesti Töötukassas tööotsijana. -II pensionisamba osakud on tal alles ( väärtus ca 155€). Ta ei teadnudki, et tal see on. - 2024-2025 aastal on PPA-lt saanud trahve kiiruse ületamise eest ning X Linnavalitsuselt parkimistrahve ja trahve piletita sõidu eest. - Maksejõuetusavalduses on ta põhjendanud maksejõuetusavalduse esitamise vajadust järgmiselt: „Võlgnevused on tekkinud alates 2012. aastast – peamiselt seoses politsei trahvinõuetega, parkimistrahvidega, kinnipidamisasutustes ei ole viibinud. 2018.aastal juhtus liiklusavarii Soomes töötamise ajal töökaaslase erautoga. Süüdi oli vastaspool aga ma ei osanud tollal enda õiguseid tõendada, sest soome keele keeleoskus oli tol hetkel olematu. Ma ei olnud teadlik, et autol puudus kindlustus. Sain liikluskindlustuse trahvi 4444,13 eurot. Olen ostnud järelmaksuga telefonid Elisa Eestist, mis on tänaseni tasumata. Olen võlgu seoses eluaseme üüriga OÜ X. Praegu elan olukorra sunnil vanaema juures, vahel tuttavate juures. Praegu ma ei tööta. Viimane töötamine oli 2025. aprillis, kui olin Töötukassa kaudu tööpraktikal ehituse valdkonnas. Soovin tööle minna aga tööandjad ei soovi tööle võtta, sest täitedokumentidega on tööandja raamatupidajal palju tööd. Saan töövõimetoetust (10,6020 eurot ühe kalendripäeva kohta) Eesti Töötukassa 19.03.2024 otsuse alusel perioodil: 25.03.2024 – 24.03.2026.Tervisega on probleemid, seetõttu pöördusin ise XXXXXXXXX. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXUsun, et suudan tööle minna, mulle sobivad rohkem füüsiliselt aktiivsed tööd,nt ehitusalal. Olen varem töötanud ehituse valdkonnas. Kuna mul vara ei ole, siis võlgade ümberkujundamismenetlus mind ei aita.Mul puudub rahaline võimekus taotleda nõuete aegumisavaldusi ja tasuda kohtutäiturite tasusid. Soovin taotleda eraisiku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tahan minna tööle ja igakuiselt koguda tagasimakseid võlausaldajatele ja võlgadest vabaneda.. „ Usaldusisikule on täiendavalt selgitanud, et soovib võlgadest vabaneda ja elada nagu normaalne inimene. - Maksejõuetusavalduse aitas tal koostada võlanõustaja Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: •Rahvastikuregistri andmetel on B.K : - kehtiva elukohana alates 09.04.2015 registreeritud XXX Perekonnaseisult on ta vallaline. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Tal on põhiharidus. Puudub kehtiv juhiluba. •Võlgniku nimele on praegusel ajal registreeritud sõiduauto XXl. Registriandmetest ei nähtu, millal võlgnik sõiduki omandas. 01.09.2021 on tehtud märge omanikuvahetuse ja registreerimistunnistuse tagastamise kohta, kuid uut omanikku ei ole registrisse kantud. Üheks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et kui ostja koheselt omandikannet ei muutnud, siis 06.09.2021 seati sõidukile esimene käsutamise keelumärge ja võrrandamise kande teostamine polnud enam võimalik. •Võlgnik on märgitud ühe sõiduki vastutavaks kasutajaks- sõiduauto XXXXX väljalase, läbisõit enam, kui 400 000km. Sõiduki omanik on XX (võlgniku vanaema) sõiduk on omandatud 06.06.2025. Sõidukil puuduvad praegusel hetkel tehniline ülevaatus (lõppes 08.2025) ning liikluskindlustus. Võlgnik on selgitanud, et kasutab sõidukit vanaema loal igapäevasteks sõitudeks. Sealjuures rahvastikuregistri andmetel puudub võlgnikul kehtiv juhiluba. •Võlgnikul on SEB Pensionifond 55+ (II sammas) osakud, väärtusega praegu ca 155€. Pankrotimenetluses ei ole lubatud II samba osakutele sissenõuet pöörata. •Eesti Töötukassa 19.03.2024 otsusega on talle määratud töövõimetoetus perioodi 25.03.202424.03.2026 kohta, määras 10,6020€ ühe kalendripäeva eest. •Võlgnik on saanud viimase 13 aasta jooksul arvukalt liiklus- jm trahve. Käesoleval ajal ületavad trahvidega seotud täitekulud trahvide enda summat. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksutatavat tulu järgmiselt: 2022 ja 2023 maksustatavat tulu deklareeritud ei ole 2024 oli deklareeritav tulu 252,72 € kogu aasta peale , mis oli XX OÜ-st saadud palk. 2025 10k tulu deklareeritud ei ole. 4
2-25-22459 B.K teadaolevad kohustused on 17-ne võlausaldaja ees kokku kuni 15 476,94 €, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Kuna võlausaldajad ei ole oma nõuete algdokumente käesolevaks ajaks veel esitanud, siis pole nõuete täpsem sisu selgunud, kuid esialgsetel andmetel ei ole võlgniku kohustuste aluseks tarbijakrediidilepingud. Nõuete aluseks on eelkõige tasumata arved, trahvid ning täitemenetluste kulud. Võlgnikul käesoleval ajal sissetulek ja müügiväärtust omav vara puudub. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on B.K maksejõuetuse peamiseks põhjuseks vastutustundetu käitumine, kus ta on isegi töötamise perioodidel jätnud jooksvad arved tasumata. Oluline osa tema kohustustest tuleneb igapäevase õigusvastase käitumisega kaasnenud trahvinõuetest ning nende sissenõudmiseks algatatud täitemenetluste kuludest. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2018, kui Soomes tehtud liiklusavariiga seoses tekkis suurem kindlustusnõue. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga B.K on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul:
1.kuulutada välja B.K (isikukood XXX) pankrot;
2.nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud);
3.kohustada B.K-d vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged;
4.algatada B.K kohustustest vabastamise menetlus. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringute koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 1 tundi; võlgniku vastu algatatud täitemenetluste sisu ja seisuga tutvumine ja analüüs, sh kronoloogilise ülevaate koostamine 2 tundi; võlgniku pangakontode väljavõtetega tutvumine ja analüüs 1 tund; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 177,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1960,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1186,00 eurot, millele lisandub käibemaks 284,64 eurot (kokku 1470,64 eurot) ning sellest a) 886,00 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64€ (kokku 1098,64€) hüvitada riigi vahenditest ja b) 300,00€, millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku 372,00€) mõista välja võlgnikult. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku 5
2-25-22459 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 11.02.2026 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt on B.K sissetulekuks töövõimetoetus ca 360 eurot kuus. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 15 476,94 eurot ning kõik kohustused on sissenõutavaks muutunud. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega vahendeid võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
7.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
8.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
9.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
10.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
12.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 6
2-25-22459
13.Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
14.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
15.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2025 on tunnitasu alammäär 177,20 eurot.
17.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 1470,64 eurot (käibemaksuga).
18.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa 7
2-25-22459 eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.