Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja sõlmis 27.02.2024 ettevõttega Rendihaldur OÜ, mille juhatuse liige on kostja, Takso Frantsiisilepingu nr. xxx. Leping kannab kuupäeva 16.02.2024. Hageja (frantsiisiandja) ja Rendihaldur OÜ (frantsiisivõtja) vahel sõlmitud frantsiisilepingu alusel oli frantsiisivõtjal õigus kasutada Lepingus sätestatud ulatuses Frantsiisiandja kaubamärke, kasutada Frantsiisiandja loal Frantsiisiandja lepingute alusel teenindatavaid taksopeatusi vastavuses Frantsiisiandjalt saadud informatsiooni ja juhistega ning saada Frantsiisiandja vahendusel taksotellimusi. Frantsiisivõtja kohustus hagejale tasuda frantsiisitasu, frantsiisivõtjal tekkis 2024 aasta märtsi seisuga võlgnevus hageja ees. Hageja ja kostja sõlmisid 27.02.2024 samas digikonteineris käenduslepingu nr. xxx, millega kostja käendas Rendihaldur OÜ (põhivõlgnik) kohustusi hageja ees, milles kostja kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 5000 eurot. Kostja käendas käenduslepingu p-s 1 loetletud põhivõlgniku kohustusi, mis tulenesid hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud Frantsiisilepingust nr xxx. Põhivõlgnikule on väljastatud järgmised maksetähtaja ületanud arved: 2076757, 2077336, 2077574, 2077837, 2078083, 2078282 summas kokku 1783,13 eurot. Kuna Põhivõlgnik ei ole oma rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, edastas hageja oma nõude kostja vastu menetlemiseks inkassoettevõttele. 17.02.2025 algatas hageja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võlgade tasumist kohtuväliselt. Inkassomenetluses pole kostja ühtegi tasumist teinud. Hageja palub mõista kostjalt M K hageja Forus Takso Eesti AS kasuks välja poolte vahel 27.02.2024 sõlmitud käenduslepingust nr. xxx tulenev põhivõlgnevus summas 1783,13 eurot ja viivised summas 311,44 eurot ning sissenõudmiskulud summas 35 eurot; viivis seaduses sätestatud määras s.o võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhinõude summalt 1783,13 eurolt alates 21.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 22.11.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis omal algatusel käenduslepingut, see on kehtiv, kuna on allkirjastatud ja lepingus on kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsumma. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja 2

põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 350 eurot, esindustasu 480 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning menetluskuludelt VÕS §s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 350 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks: õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 480 eurot, ajakulu 4 tundi, 1 t/120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 4 tundi, kokku 480 eurot (4*120). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud esindaja kulud 850 eurot (350+480+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (850 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.