2-25-12163/19 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik selgitas, et ta ei suudaks oma kohustusi täita isegi siis, kui ta mõnevõrra oma sissetulekuid saaks suurendada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ülejõu käivate kohustuste võtmine. Ta ei hinnanud kiirlaenude võtmisel oma maksevõimet õigesti. 25.08.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Elina Madala. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 26 875,48 eurot, millest kõrvalnõuded on 1342,61 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 376 eurot (kuni 16.11.2028) ning töötasu 1500 eurot, kokku 1876 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 905 eurot ning ta saaks kava alusel teha makseid umbes 500-650 euro ulatuses. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes on võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et kõik võlad on tulnud maksekäsu lahendiga. Ta ei tulnud selle peale, et vastuväiteid esitada. Osad laenud on tal ka makstud. Võlgnik võttis uusi laene, et maksta vanu. Iga kord võeti tema palgast maha suuri summasid – 400 ja 500 eurot. Kätte jäi umbes 800 eurot. Võlgnik tegi lisapäevi ja sai palka 1800 eurot. Keskmiselt on palk 1100-1200 eurot. 1100 eurot on tavaliselt palk ja on võimalus rohkem teenida. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxx alates 2023. aastast ning tal on lootus, et töökoht ikka säilib. Võlgnikul on praegu kogutud juba 2000 eurot, millest saaks mh tasuda usaldusisiku tasu. Kohus määras 09.10.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1200 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud. 30.10.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 27.01.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning 02.02.2026 esitas võlausaldajate seisukohad. Kava kohaselt on kõik nõuded täitemenetlustes ning nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest ja kuuluvad rahuldamisele 100% ulatuses. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõudeid 100% ulatuses. Maksed teeb võlgnik 27 kuu jooksul. Võlgnik on võimeline iga kuu tasuma kuni 992,26 eurot. Võlgniku töötasu suurus on umbes 1500 eurot ja ta saab lisaks töövõimetoetust 376 eurot. Kokku on sissetulek 1876 eurot. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kellele ta maksab elatist 200 eurot kuus. Võlgniku on võimalus tööandja juures teha ka lisatöid. Kavaga nõustusid kõik seitse võlausaldajat, neist kolm (Aktiva Finance Group OÜ, Rediem Capital AB ja kohtutäitur Anne Böckler) vaikimisi kuna nad ei esitanud vastuväiteid. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused I Nõuete kindlaks määramine

FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid. Kohus märgib, et usaldusisik on teinud arvutuslikke vigu nõuete suuruse ja nende täitmise osas. Näiteks on Aktiva Finance Group OÜ esimene kogunõue kavas märgitud 311,28 eurot ning põhinõue 331,28 eurot. Võla- ja varanimekirja järgi on põhinõude suuruseks 311,28 eurot. Ka kava lõpus põhinõuete kogusumma 25 532,87 eurot sisaldab Aktiva Finance Group OÜ esimest põhinõuet summas 311,28 eurot, mitte 331,28 eurot. Kohus parandab põhinõude suuruse ära. B2 Impact OÜ esimese nõude kogusummaks on usaldusisik märkinud 2773,72 eurot, kuid põhinõude 1995,99 eurot ja kõrvalnõuete 773,73 eurot liitmise tulemus on 2769,72 eurot. Kohus parandab selle vea. Täiendavalt parandab kohus kava lõpus olevad kohustuste lõppsummad, kuna need on arvutuste tulemusena kavas valed. Lisaks on usaldusisik arvestanud valesti osamaksete suurused. Usaldusisik on arvestanud kohustuste täitmise 27 kuu peale ning on osamaksete suurused ümardanud, mille tulemusena kõiki nõudeid täidaks võlgnik kas veidi rohkem või veidi vähem. Kohus selgitab, et kavas märgitud nõuded tuleb täita täpselt, st ükski võlausaldajatest ei saa vähem ega rohkem, vastasel juhul koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt. Selleks, et nõuded saaksid täies ulatuses ja täpselt tasutud, kuid summa ilusti ei tasumise kuudele ei jagune (tekib nn ümmardamisest viga), on õige jätta viimane makse teise suurusega - see tähendab, et 26 osamakset on võlausaldajatel ühes suuruses ning viimane 27. osamakse on teises suuruses. Kohus parandab ka need vead. Kohus kinnitab nõuete suurused vastavalt kavale, kuid parandatud ulatuses (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 26 871,48 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja, kelle nõue kava alusel ümberkujundamisele kuulub. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada FIMS § 26 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate põhinõudeid ning kõrvalnõudeid täidetakse 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (püsiv töö ja sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda ja lapse toimetulek. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgniku sõnul on tal võimalik töö juures teha ka lisatöid, millest ta saaks täiendavalt katta oma jooksvaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitatakse kaks korda aastas 01. septembriks ja 01. märtsiks. Kuna tasumise tähtaeg on 27 kuud, tuleb pärast 01.03.2028 aruande esitamist esitada aruanne ka 01. juuniks 2028.a. . Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20.06.2028.a. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1558 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud ka maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1558 eurot. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 82€/tund (võlgnikuga kohtumine, pangakonto väljavõtete analüüs 9 lk, võlausaldajatele teabenõuete 7tk koostamine ja esitamine, võlausaldajate vastuste analüüs, päringute tegemine registritesse, pangaga kirjavahetus) ja 164€/h (võla- ja varanimekirja koostamine ja kohtule esitamine, võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja võlausaldajatele esitamine). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et 11.09.2025 ajakulu (võlausaldajatele teabenõuete 7 tk koostamine ja esitamine) on põhjendatud 0,5h ulatuses, kuna igale võlausaldajale pidi välja minema üks ja sama kiri ühe e-kirjaga. Ühe teabenõude kirjutamine ja saatmine sellises asjas ei võta aega 1h. Lisaks leiab kohus, et 10.-30.12.2025 ajakulu (kava koostamine ja võlausaldajatele esitamine) on põhjendatud 3 h ulatuses. Esiteks sisaldas kava erinevaid arvutuslikke vigu, mida kohus pidi parandama. Nõudeid ei olnud palju ning kõik tulenesid maksekäskudest, mistõttu polnud vaja hinnata ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ükski võlausaldaja vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on ajakulu kokku põhjendatud 10,5h ulatuses. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu ei ole osaliselt vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Usaldusisik on oma tunnitasuks märkinud 82€/tund ja 164€/h. Kohus leiab, et põhjendatud on tasumäär 82€/h lihtsamate tegevuste jaoks. Kõrgem tasumäär sisulistele tegevustele on iseenesest põhjendatud, kuid mitte määras, mida taotleb usaldusisik. Tasumäär 164€/h on põhjendamatult kõrge. Kohtu hinnangul polnud käesolev tsiviilasi keerukas ega mahukas, mis tinginuks tasu 164€/h, mis on ligilähedane kõrgeima lubatud määraga. Arvestades usaldusisiku kvalifikatsiooni, tegevuste arvu ja sisu, asja keerukust ja mahukust, leiab kohus, et sisuliste tegevuste tasumäär on põhjendatud 110€/h. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1029 eurot (110€/h x 6h ja 82€/h x 4,5h), mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.