Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 6. veebruar 2026
Tsiviilasja number
2-23-10503 Hooneühistu Posti avaldus U.V., A.P., K.P., K.E., M.T., K.O., V.A.K. ja A.S. vastu kinnisasjale juurdepääsu määramiseks ja nõusoleku andmise kohustuste tuvastamiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hooneühistu Posti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Hooneühistu Posti (registrikood 12708810), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Puudutatud isikud:
U.V. (isikukood XXXXXXXXXXX); A.P. (isikukood XXXXXXXXXXX); K.P. (isikukood XXXXXXXXXXX); K.E. (isikukood XXXXXXXXXXX); M.T. (isikukood XXXXXXXXXXX); K.O. (isikukood XXXXXXXXXXX); V.A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX); A.S. (isikukood XXXXXXXXXXX);
Puudutatud isikute 1 ja 4–8 lepinguline esindaja vandeadvokaat Ardi Rebane
kirjeldatud parameetritele vastavate mootorsõidukitega on juurdepääsuteed õigus kasutada kella 8-st kella 20ni. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata, et maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2.3 kirjeldatud parameetritele vastavate mootorsõidukitega võib juurdepääsuteed kasutada ööpäevaringselt. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni, lisades aadressile „Posti tn 26“ „/26a“. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
sissekäigu lähedale (nt väravale). Juurdepääsuks tuleb Posti tn 26/26a korteriomanikel või nende esindajal anda Hooneühistu Posti esindajale katastriüksusele nr 89713:002:0110 viiva Posti tänavaga külgneva värava võti.
tasulise tähtajatu juurdepääsuõigusega 23.01.2025 kohtumääruse resolutsiooni p-des 4.2.1 kuni 4.2.5 määratud tingimustel ja vastavalt kohtumäärusele lisatud juurdepääsutee plaanile“. Käesolev määrus asendab K.H.R. vastavaid tahteavaldusi.
Avaldajal oli võimalik oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele (Posti tänavale) pääseda vaid läbides kinnisasjal aadressiga Viljandi linn, Posti tn 26/26a asuvat, ajalooliselt välja kujunenud ning sellel sihtotstabel kasutatud teed. Tee laius oli kuni 15. juulini 2023 kõige kitsamast kohast (teelõik, mis jääb Posti tn 26/26a, Viljandi asetseval kõrvalhoone ja kinnisasja aadressiga Posti tn 24, Viljandi vahelisele alale) 2,6 meetrit ja juurdepääsutee osa on pikkusega ca 38 meetrit. Muid juurdepääsuvõimalusi avaldajal avalikult kasutatavale teele oma kinnisasjalt või vastupidi ei ole. Juurdepääsu saamine muul viisil, s.o läbi teiste ümbritsevate kinnisasjade on kas võimatu või seotud ebamõistlike pingutuste ja kulutustega. Kuna avaldaja kinnisasjal asuv garaažihoone asetseb selliselt, et selle uksed on kagu ja ida suunas ning hoone sein piirneb kinnisasjadega aadress Mäe tn 4, Viljandi ja Mäe tn 6/6a, Viljandi, siis ei ole võimalik juurdepääsutee rajamine läbi nimetatud kinnisasjade. Juurdepääsutee rajamine läbi kinnisasja aadressiga Viljandi, Koidu tn 8 on samuti võimatu, sest siis tuleks Koidu tn 8, Viljandi asetsev kõrvalhoone (kuur) lammutada. Juurdepääsutee rajamine läbi kinnisasja aadressiga Posti tn 24, Viljandi linn on kulukas. Samuti asetseb nimetatud kinnisasjal lasteaed ja on ajaloolise väärtusega fotograaf Jaan Rieti fotoateljee park. Muinsuskaitseamet ei annaks tee rajamiseks nõusolekut. Puudutatud isikud (1–8) või osad nendest ei ole avaldajal ja tema liikmetel võimaldanud viimastel aastatel avaldaja kinnisasjale sõidukiga juurdepääsu läbi kinnisasja Posti tn 26/26a. Avaldajal on juurdepääs garaažimajale vaid jalgsi või jalgrattaga, mis aga ei ole piisav oma vara kasutamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks. Avaldaja kinnisasja väärtus on sellest tulenevalt langenud. Juurdepääsutee osas kohtuvälise kokkuleppe saavutamine puudutatud isikutega on võimatu. Osa puudutatud isikutest ähvardasid, et ehitavad osaliselt nimetatud taotletavale juurdepääsuteele kuuri ning alustasidki ehitustegevust. Avaldaja hinnangul on avaldaja ja tema liikmete sõidukiga üle puudutatud isikute 1–8 kinnisasja liikumise takistamine ebaproportsionaalne. Puudub mõistlik põhjendus, miks piirata ajalooliselt ja aastakümneid kasutusel olnud teelõigu edasist kasutust. Vaidlusaluse tee kasutamisest põhjustatav müra ja privaatsuse kaotus ei saa olla argumendiks, kuivõrd seda teelõiku kasutavad ka puudutatud isikud 1–8 ise. Samuti pargivad nad oma sõidukeid antud juurdepääsutee kõrvale. Juurdepääsutee määramine ei võta ära parkimiskohti. Puudutatud isikute kinnisasjal on garaaž, millele on juurdepääs samuti ainult mööda soovitud juurdepääsuteed (puudutatud isikutele 2 ja 3 kuuluv või ainukasutuses olev garaaž). Nimetatud garaaž on avaldajale kuuluva garaažimaja kõrval. Seega seda teeotsa ei saaks puudutatud isikud sulgeda. Määratav juurdepääsutee ei mõjuta puudutatud isikute korteriomandite väärtust. Kuna asjast puudutatud isikute kinnisasjale jääv teelõik on hoovialas, suhteliselt kitsas teelõigus ja kinnisasi on väravaga piiratud, siis puudutatud isikutele kuuluval lõigul ei ole võimalik sõita sellise kiirusega, mis tekitaks lisa tolmu ning oleks ohtlik. Selle teelõigu läbimine kiiremini kui 5 km/h ei ole tavaliikluse olukorras võimalik. Avaldaja palub määrata, et puudutatud isikute kinnisasjal asuvat juurdepääsuteed on õigus kasutada avaldajal kui kinnisasja omanikul ja temaga seotud isikutel (avaldaja liikmetel ja garaaži kasutajatel), samuti teistel isikutel avaldaja kinnisasja omaniku nõusolekul tähtajatult, ööpäevaringselt, igapäevaselt ja aastaringselt piiramatu arv kordi jalgsi ja igat liiki sõidu- ja transpordivahendiga, mis täismassina ei ületa 3500 kilogrammi. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikuid 1–8 kõrvaldama juurdepääsuteelt kõik takistused avaldajale ja tema liikmetele läbipääsu võimaldamiseks (nt kõrvaldama teele tõstetud kivid, andma avaldajale võtmed väravate avamiseks, eemaldama ebaseaduslikult rajatud ehitised (s.h rajatud vundament ja muu ehitise) ja taastama endise olukorra, s.o juurdepääsutee sõidetavuse laiusega 3 meetrit).
Avaldaja leiab, et kuna juurdepääsutee on olemas, siis selle rajamisega seotud kulusid ei ole. Ebaõiglane ja alusetult rikastuv oleks see, kui avaldaja peaks üksinda tasuma juurdepääsutee ulatuses korrashoiukulud, maamaksu jms. Avaldaja on nõus hüvitama juurdepääsutee korrashoiukulud ja maamaksu vastava juurdepääsutee pindalale pooles ulatuses ja tõendatud dokumentide alusel. Avaldaja vaidleb vastu puudutatud isikute 1 ja 4–8 taotletud juurdepääsutasule 6460 eurot 18 senti aastas. Avaldaja palub määrata juurdepääsutasu (tasu asja kasutamise eest) kohtu õiglasel äranägemisel, võttes aluseks viimastel aastatel määratud juurdepääsutasu. Taotletav juurdepääs läbib ka kogupikkusega 22 meetri jagu kinnisasja Posti tn 24, Viljandi linn, mistõttu palub avaldaja kohustada K.H.R.it (puudutatud isik 9) võimaldama seda kasutada ja kohustada kõrvaldama kõik takistused avaldajale ja tema liikmetele läbipääsu võimaldamiseks. Juurdepääsutee osa kasutamise eest palub avaldaja kohustada teda maksma 30 eurot. Avaldaja on nõus tasuma juurdepääsutee hooldamiseks kantud kulud, mis on dokumentaalselt tõendatud. Avaldaja palub juurdepääsu ja selle tingimuste määramisel see kolmandatele isikutele kehtivaks/nähtavaks teha kinnistusraamatusse kantava märkusega. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikuid 1–9 andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsuõiguse ja tingimuste kohta märkuse sisse kandmiseks ja asendada puudutatud isikute tahteavaldused kohtumäärusega. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute 1 ja 4–8 kanda, sest nad vaidlesid juurdepääsutee määramisele vastu.
Posti tn 26b kinnisasjalt kõige lühem juurdepääs avalikule teele (Koidu tänavale) on mööda Posti tn 24 ja Koidu tn 8 kinnisasjade piiri. Sellise juurdepääsu rajamine on maakorralduslikult võimalik ning see ei rikuks kellegi privaatsust ega ka ajaloolist Rieti aeda.
aastas hiljemalt 1. juunil kokku 12 eurot ja Posti tn 26/26a kinnisasjade igakordsetele omanikele kord aastas hiljemalt 1. juunil kokku 172 eurot. - kohustada Posti tn 26/26a kinnisasja omanikke kõrvaldama määratud juurdepääsuteelt kõik takistused, sh nt sinna tõstetud kivid, juurdepääsu takistavad ehitused või nende osad (sh rajatud vundamendi) või muud objektid, mis piiravad või raskendavad sõidukite juurdepääsu Posti tn 26b kinnisasjale kohtumääruse p-des 2.1 ja 2.3 nimetatud ulatuses (sh laiuses ja kõrguses); - kohustada Posti tn 24 ja Posti tn 26/26a kinnisasja omanikke andma nõusolek kanda märkus juurdepääsuõiguse ja tingimuste kohta kinnistusraamatusse. Maakohtu määrus asendab nõutud tahteavaldusi. Maakohus jättis kuni määruse jõustumiseni kehtima maakohtu 25. juuli 2023. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohustas puudutatud isikuid 1–8 muu hulgas eemaldama viivitamatult Posti tn 26/26a kinnisasjale rajatud kuuri vundament ja avaldajat tasuma menetlusaegset juurdepääsutasu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja põhjendatult esitanud avalduse asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel määrata kindlaks juurdepääs oma kinnisasjale ja selle tingimused. Maa-ameti geoportaali plaani alusel on tuvastatav, et Posti tn 26b kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega, seega puudub vastavale teele otsene juurdepääs. Samuti on tuvastatav, et seni on nii avaldaja kui garaažiühistu liikmed kasutanud oma garaažidele juurdepääsuks teed, mis kulgeb üle Posti tn 26/26a kinnisasja. Maakohus kaalus kahte juurdepääsuvarianti – (1) Posti tänavalt üle Posti 26/26a kinnisasja ja (2) Koidu tänavalt üle Posti tn 24 kinnisasja. Muud juurdepääsuvariandid (sh teised kinnisasjad) ei saanud maakohtu hinnangul tulla objektiivselt (sh hoonete paiknemise tõttu) kõne alla. Puudutatud isikute 1 ja 4–8 väide, et Posti tn 26/26a kinnisasja ei ole ajalooliselt mitte kunagi läbinud tee kinnisasjal Posti tn 26b asuva ehitise teenindamiseks, on põhistamata. Tuginedes paikvaatusel nähtule leidis maakohus, et isegi kui tee Posti tn 26b kinnisasjale üle Posti tn 26/26a ei vasta ideaalsetele tingimustele, on see teatud gabariitidega sõidukitele siiski läbitav ja sisuliselt puuduks vajadus uue tee rajamiseks. Võib esineda vajadus üksnes olemasolevat teed parendada. Maakohus leidis, et Koidu tänava poolt juurdepääsutee rajamine ei ole kõiki asjaolusid kaaludes mõistlik, kuluotstarbekas ega arvestaks muinsuskaitseliste piirangutega. Kohus otsustas, et juurdepääsutee asukoht tuleb määrata mööda olemasolevat teed üle Posti tn 26/26a kinnisasja kohtumäärusele lisatud plaanil märgitud asukohas. Juurdepääsu määramine eelnimetatud viisil riivab küll Posti tn 26/26a kinnisasja omanike huve ja õigusi, kuid sellest asukohast on juurdepääs optimaalseim valik. Maakohus määras juurdepääsu asukoha selliselt, et Posti tn 26/26a kinnisasja pinnatud kattega alast jääb juurdepääsutee alla laiuselt Posti tn 24 kuuriga külgnevalt 2,8 meetrit ja pikkuselt ca 19 meetrit. Selliselt ei ole takistatud ka Posti tn 24 kuuride kasutus. Tegemist on õuealaga, kus peab olema keelatud mootorsõidukitega liiklemine kiiremini kui 20 km/h või jalakäija läheduses tema kiirusel. Juurdepääs Posti tn 26 kinnisasjale on piiratud aia ja suletava väravaga. On mõistlik, et mõlema kinnisasjaga seotud Posti tänavaga külgnev värav oleks reeglina kinni, avatakse üksnes sisenemisel-väljumisel ja suletakse koheselt selle vajaduse lõppemisel. Põhjendatud on anda Posti tn 26b kinnisasjale tähtajatu juurdepääs (s.o värava võti) üksnes Posti 26b kinnisasja omanikule ja temaga seotud garaažiühistu liikmetele või kinnisasjal asuvate garaažide kasutajatele. Juurdepääsu lubamine üle Posti tn 26/26a kinnisasja ei takista selle kinnisasja korteriomanikel jätkata oma kinnisasja sihipärast kasutamist. Posti tn 26/26a kinnisasja koosseisu kuulub pruunis hoones üks garaaž, mille uksed avanevad juba olemasoleva juurdepääsu suunas, mistõttu on ka vähemasti ühe Posti tn 26 kinnisasja korteriomaniku jaoks oluline, et
juurdepääs oleks olemas. Seega on täidetud juurdepääsu nõude rahuldamise üldine eeldus ehk juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omanike õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Asjaolu, et Posti tn 26/26a kinnisasjal pole piisavalt kuure või parkimiskohti, peab korteriomanike vaheliste kokkulepetega olema lahendatav ka juurdepääsutee olemasolul. Asjaolu, et korteriomanike vahel võib olla vaidlus kaasomandi kasutuses, ei saa tingida, et selle tõttu peab ametlikku juurdepääsuteed mitteomav kinnisasja omanik jääma ilma juurdepääsust oma kinnisasjale. Samuti ei anna probleemid kaasomandi senise kasutusega õigust rajada juurdepääsuteed takistavaid ehitisi. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, et Posti tn 26/26a kinnisasja korteriomanikud kaotaksid juurdepääsutee määramise tõttu oma kinnisasja kasutuseelised. Samuti ei saa nende kinnisasja väärtus juurdepääsutee määramise tõttu väheneda. Maakohus leidis, et juurdepääs mootorsõidukitega ei pea olema ööpäevaringne. Tegemist on puudutatud isikute 1 ja 4–8 hoovialaga ning mootorsõidukite pidev ööpäevaringne voorimine võib häirida Posti tn 26/26a kinnisasja elanikke. Sellest tulenevalt määras maakohus mootorsõidukitega ligipääsu Posti 26b kinnisasjale kella 8-st kuni 20-ni. Jalgsi ja jalgrattaga on juurdepääs lubatud ööpäevaringselt. Sõidukitel tuleb õuealal liigeldes järgides seal kehtestatud piirkiirust (s.o 20 km/h või läheduses viibiva jalakäija kiirus). Juurdepääsuteed on lubatud läbida üksnes selliste mootorsõidukitega ja haagistega, mis ei ületa (eraldiseisvalt) järgnevaid mõõtmeid: laius kuni 2 meetrit, kõrgus kuni 1,7 meetrit, pikkus kuni 5 meetrit, täismass kuni 3500 kilogrammi. Kuivõrd Posti tn 24 asuvat kuuri kasutavad ka osad Posti tn 26/26a kinnisasja korteriomanikest ja nimetatud kuuri uksed avanevad määratava juurdepääsutee suunas, määras maakohus juurdepääsutee tingimusena ka selle, et Posti tn 26/26a kinnisasja omanikud kohustuvad hoidma korras (sh lume lükkamine) pinnatud juurdepääsutee ca 19 m lõigu (kohtumäärusele lisatud plaanil viirutatud ala), mis jääb Posti tn 24 kuuri ja Posti tn 26/26a kortermaja vahele. Samas kohustub Posti tn 26b kinnisasja omanik hoidma korras (sh lume lükkamine) järgneva ca 18,5 m juurdepääsutee lõigu, mis külgneb Posti tn 24 kinnisasja idapiiriga. Nii Posti tn 26/26a kui ka Posti tn 26b kinnisasja omanikel on õigus nõuda vastastikku dokumentaalsete tõendite alusel juurdepääsutee hooldamisel tekkinud 1⁄2 mõistlike dokumentaalselt tõendatud korrashoiukulutuste (nt lume lükkamine) hüvitamist. Kui Posti tn 26b kinnisasja omanik soovib enda hooldatavat juurdepääsutee lõiku pinnata või muul moel parendada, tuleb vastavad kulud kanda Posti tn 26b kinnisasja omanikul. Maakohus leidis, et kuigi juurdepääsutee määrati avaldaja huvides, tuleb menetluskulud vaidluse asjaolusid ja kompromissi mittesaavutamist arvestades jätta neid kandnud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ei leidnud, et menetluses oleks esitatud põhjendamatuid taotlusi, väiteid või tõendeid. Arvestades kõiki asjaolusid, poolte huvisid ning lõpplahendust, ei ole maakohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
menetluses avaldanud, et juurdepääsu kasutamine ei ole tihe ja maakohtu poolt kirjeldatud voorimist ei ole ega tule. Kohtu poolt etteheidetud väidetava müra tekitamist ei ole menetlusosalised avaldanud ja kohus ei ole seda ka menetlusosalistega arutanud. Selline kohtu järeldus ja otsustus on üllatuslik. Avaldaja on seisukohal, et väikese kiirusega liikuv sõiduk ei tee müra. Müra teevad Posti tänaval linnakiirusel liikuvad sõidukid. Määrusest jääb ebaselgeks, miks maakohus leiab, et väikese kiirusega liiklev mootorsõiduk teeb niivõrd suurt müra, et koormab sellega maja elanikke. Samuti on ebaselge, millise korteri elanike võib see häirida. Puudutatud isikud kasutavad taotletavat juurdepääsu mootorsõidukitega ka ise ning puuduvad andmed, et Posti tn 26/26a kinnisasjal kehtiks (tuleneb kokkuleppest, põhikirjast või kodukorrast vms) ajaline piirang mootorsõidukitega liiklemisel. Posti tn 26/26a elanikud kasutavad vaidlusalust juurdepääsuteed mootorsõidukiga ööpäevaringselt. Seega saab järeldada, et puudutatud isikuid ei häiri nn väidetav müra mootorsõidukiga liiklemisel juurdepääsuteel. Avaldaja on nõus, et mootorsõidukite juurdepääsu piiratakse ja seotakse korrakaitseseaduses § 56 lg 2 sätestatud kellaajaga või sellele lähedasele ajavahemikule. Avaldajaga seotud isikutelt (hooneühistu liikmetelt) ja garaaži kasutajatelt ei saa eeldada, et nende tööpäev on ajavahemikust kella 8-st kuni 17-ni. Samuti suvisel perioodil, kui on puhkus, võivad inimesed jõuda koju tagasi hiljem ning sellisel juhul oleks takistatud sõiduki parkimine garaaži. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta praeguses asjas menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ei ole ammendavalt vastanud avaldaja menetluskulude jaotust puudutavatele väidetele. Kogu kohtumenetluse aja on puudutatud isikud 1 ja 4–8 avaldusele vastu vaielnud, esitanud kaebusi ja menetluses juba esitatud avaldusi, koormates nii menetlusosalisi. Kui asi oleks piirdunud ainult avalduse esitamisega ja vaatlusega, oleks menetluskulud olnud oluliselt väiksemad. Maakohus jättis põhjendamatult puudutatud isikutelt 1 ja 4–8 esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks algatatud täitemenetluse kulu 158 eurot 60 senti välja mõistmata. Kohtutäituri sõnul täiteasjas tema seda võlgnikult, kelle vastu täitmisavaldus esitati, sisse nõuda ei saa ja see kuulub väljamõistmisele kohtuasjas, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati. Ka puudutatud isikud 1 ja 4–8 pidasid seda kulu põhjendatuks.
hoovis viibida, kui hiliste õhtutundideni nende hoovi läbitakse. Ka määruskaebuses välja pakutud ajad (tööpäevadel 06.00–22.00 ja puhkepäevadel 7.00–23.00) on eelnevat arvestades ilmselgelt ebamõistlikud ja koormatava kinnisasja omanikke liigselt kahjustavad. Samas avaldaja välja toodud müra on tõesti häiriv. Kuigi tänapäevased sõiduautod on vaiksemad, teevad nad siiski piisavalt müra. Ligipääs on ka väiksematele sõidukitele. Mopeedautode, mootorrataste ja ATV-de mootorimüra on teadaolevalt suur ja häiriv. Lisaks tuleneb veel sõidukite laternatest valgusreostus, mis pimedal ajal on samuti häiriv. Kui sõidukid tulevad avaldaja garaažide poolt, siis paistavad tuled otse maja akendesse. Puudutatud isikud 1 ja 4–8 peavadki igal ajal ilma ajaliste piiranguteta saama oma koju. See aga ei tähenda, et võõrad isikud võiksid 24/7 voorida läbi väikese siseõue. Avaldaja kinnisasjal asub 8 garaaži, mille aktiivne kasutamine nende valdajate poolt tähendab oluliselt tihedamat mootorsõidukite liikumist üle Posti 26/26a õueala. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel kaalutlusreegleid rikkunud. Puudutatud isikud 1 ja 4–8 ei ole põhjendamatult avaldaja avaldusele vastu vaielnud. Nad on endiselt seisukohal, et asjaolude ja poolte huvide õigel kaalumisel tulnuks ligipääs määrata nende poolt esile toodud alternatiivsest kohast. Puudutatud isikutele ei saa kuuride ehitama hakkamist ette heita. Arvestades Riigikohtu praktikat oleks maakohus saanud ja pidanud jätma kõik menetluskulud hoopis avaldaja kanda. Seega on maakohtu lahend menetluskulude jaotuse osas isegi soodne.
osaliselt.
Menetluskulud
määruskaebemenetluses
jäävad
Asjaolu, et maakohus puudutas kohtuistungil juurdepääsu ajaküsimust ning leidis, et juurdepääs ei pea olema 24/7, ei ole piisav, et asuda seisukohale, et seda küsimust oli menetlusosalistega arutatud. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuna menetlusosalised on saanud oma seisukohta selles osas määruskaebemenetluses avaldada, saab ringkonnakohus maakohtu rikkumise kõrvaldada. Tsiviilasja asjaolusid arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul juurdepääsu kellajalise piirangu sätestamine põhjendatud. Tsiviilasjas esitatust ei saa teha järeldust, et juurdepääsutee kasutamine oleks või hakkaks olema massiline ning seda eriti õhtustel/öistel kellaaegadel. Puudub vaidlus, et juurdepääsutee, mis läbib puudutatud isikute 1–8 hoovi, tekitab puudutatud isikutele ebamugavust, võib vajada hoovi kasutuse osas ümberkorralduste tegemist ja elanike jaoks võimalike ohtude teadvustamist. Kuid asjaolu, et mopeedautode, mootorrataste ja ATVde mootorimüra võib olla suurem sõiduautode mootorimürast juurdepääsu kitsaid olusid arvestades, ei ole piisav kellaajaliste piirangute seadmiseks ega kaalu üles avaldaja (ja temaga seotud isikute õigust) omada mootorsõidukiga ööpäevaringset juurdepääsu Posti tn 26b kinnisasjale. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi juurdepääsule kellaajalise piirangu sätestamist ka puudutatud isikute 1 ja 4–8 väited valgusreostuse kohta õhtusel ajal ja, et kui sõidukid tulevad avaldaja garaažide poolt, siis paistavad tuled otse maja akendesse. Linnas elades on valgusreostuse olemasolu üldjuhul vältimatu. Samuti ei lahenda juurdepääsu aja määramine puudutatud isikute väidetavat parkimisprobleemi. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus mootorsõidukitega juurdepääsu kellaaja piirangu osas maakohtu määruse ja teeb selles osas uue määruse, millega määrab, et ka maakohtu määratud tingimustele vastavate mootorsõidukitega on juurdepääs ööpäevaringne.
et
maakohus
on
jätnud
põhjendatult
menetluskulud
TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb muu hulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 13.05.2020, 216-5794/201, p 12). Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve ning asjaolu, et puudutatud isikud 1 ja 4–8 vaidlesid avaldusele vastu, sest nende hinnangul oleks juurdepääsutee võinud mujalt minna, ei ole aluseks menetluskulude nende kanda jätmiseks. Maakohus on ammendavalt vastanud avaldaja menetluskulude jaotust puudutavatele väidetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Samuti ei anna maakohtu määruse osaline muutmine mootorsõidukitega juurdepääsu aja osas alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmisel kohus menetluskulusid kindlaks ei määra, sest sellises olukorras puuduvad hüvitatavad kulud. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse määruse täitmise kulu tuli kanda avaldajal ja puudutatud isikud 1 ja 4–8 pidasid seda kulu põhjendatuks, ei anna alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis vaatamata kantud kulude võimalikule põhjendatusele ei pea puudutatud isikud neid kulusid hüvitama.
KOHTUMÄÄRUSE LISA TSIVIILASJAS NR 2-23-10503 – KATASTRIKAARDI SKEEM
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.