Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-18339
Kohtuasi
MAGIC MONEY OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 18.12.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2023/1456
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
MAGIC MONEY OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja MAGIC MONEY OÜ (registrikood 16497451), lepinguline esindaja Priit Janu Puudutatud isik Tallinna kohtutäituri abi Tõnu Kala
Menetluse liik
kohtutäitur
Kaire
Põlts,
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MAGIC MONEY OÜ 10.03.2025 määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 21.02.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud MAGIC MONEY OÜ kanda.
4.Kohtutäitur Kaire Põltsil ei ole määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.MAGIC MONEY OÜ (avaldaja, sissenõudja) esitas 29.12.2023 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 29.01.2024), milles palus tühistada Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (puudutatud isik, kohtutäitur) 18.12.2023 otsuse täiteasjas nr 025/2023/1456, millega kohtutäitur tühistas 10.11.2023 ja 13.11.2023 koostatud arestimisaktid ja täitetoimingud.
1.1.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel V.P.INV. OÜ (uus ärinimi ALGNE MAHE MULK OÜ) (võlgnik) suhtes rahalise nõude sissenõudmiseks täitemenetluse täiteasjas nr 025/2023/1456 (täiteasi). Täitemenetluse ajal võttis Tartu Maakohus 10.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 menetlusse võlgniku pankrotiavalduse, nimetas võlgnikule ajutise halduri, keelas võlgnikul käsutada oma vara ilma ajutise halduri nõusolekuta, arestis võlgniku kogu vara ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Tartu Maakohus lõpetas 18.09.2023 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kohustas ajutist haldurit likvideerima võlgniku ilma likvideerimismenetluseta seaduses sätestatud tähtaja jooksul alates määruse jõustumisest, vabastas ajutise halduri kohustustest pärast võlgniku registrist kustutamist, määras võlgniku dokumentide hoidja ning määras ajutise halduri tasu. Maakohtu määrus jõustus 09.11.2023, v.a ajutise halduri tasu osas. Võlgniku määruskaebuse alusel tegi Tartu Ringkonnakohus ajutise halduri tasu osas 08.01.2024 uue määruse, millega määras ajutise halduri tasuks kokku 1100 eurot, millest 870 eurot hüvitatakse riigi vahenditest. Selles osas jõustus määrus 11.03.2024. Pärast pankrotimenetluse lõpetamist arestis kohtutäitur 10.11.2023 võlgnikule väljamaksmisele kuuluva Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetuse. Lisaks arestis kohtutäitur 13.11.2023 võlgnikule kuuluvad äriühingute osad. Võlgniku ajutine haldur esitas 14.11.2023 kohtutäiturile kaebuse, leides, et kohtutäitur on seadusevastaselt arestinud võlgniku vara olukorras, kus kehtib Tartu Maakohtu 10.05.2023 määrusega võlgniku vara suhtes toimuvate täitemenetluste peatamine. Tartu Maakohtu 10.05.2023 määrus on kehtima jäetud, et see tagaks pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 kolmandas lauses sätestatut, s.o pankrotimenetluse raugemisel võlgniku vara arvel esmalt ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste kandmist. Ajutise halduri tasunõude täitmise tagamiseks arestis Tartu Maakohus 01.12.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 (võlgniku pankrotimenetlus) mh vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituri ametilasele kontole laekunud võlgnikule kuuluva raha. Kohtutäitur lahendas 18.12.2023 otsusega võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja tühistas 10.11.2023 ja 13.11.2023 koostatud arestimisaktid ja täitetoimingud. Kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt tuleb arvestada, et sissenõudja kasuks ei olnud tekkinud pandiõigust enne pankrotimenetluse tagamise abinõude kohaldamist ning kohus ei tühistanud pankrotimenetluse lõpetamise määruses pankrotimenetluse tagamise abinõusid.
1.2.Sissenõudja hinnangul tuleb kohtutäituri 18.12.2023 otsus tühistada, sest kohtutäitur tühistas põhjendamatult arestimisaktid. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumise järel (09.11.2023) sai täitemenetlus jätkuda ning kohtutäituril oli täitemenetluse seadustiku
2-23-18339 (TMS) § 47 lg 2 järgi alus täitemenetlus uuendada. Pärast pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumist ei taganud Tartu Maakohtu 10.05.2023 määrus enam pankrotimenetlust. Kohus ei pidanud tagamist lõpetama. Arestimisaktide koostamisel ajal ei olnud ajutisel halduril võlgniku vastu nõuet. Sissenõudja nõue on halduri nõudest eespool. Ajutine haldur ei olnud täitemenetluse osaline. Puudutatud isiku seisukoht
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi otsuses märgitud seisukohtade juurde ning märkis täiendavalt, et kohtutäitur kandis 19.06.2024 PankrS § 29 lg 8 järgi ajutisele haldurile üle ajutise halduri tasu 240 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 21.02.2025 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 18.12.2023 otsusele rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
kohtutäitur algatas sissenõudja avalduse alusel võlgniku vastu täiteasjas nr 025/2023/1456 täitemenetluse Pärnu Maakohtu 27.09.2022 määruse (tsiviilasi nr 2-22134028) täitmiseks; Tartu Maakohus võttis 10.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 menetlusse võlgniku pankrotiavalduse, nimetas võlgnikule ajutise halduri, keelas võlgnikul käsutada oma vara ilma ajutise halduri nõusolekuta, arestis võlgniku kogu vara ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused; Tartu Maakohus lõpetas 18.09.2023 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ja kohustas ajutist haldurit likvideerima võlgniku ilma likvideerimismenetluseta; kohtutäitur koostas 10.11.2023 täiteasjas nr 025/2023/1456 rahalise nõude arestimise akti ja arestis 13.11.2023 võlgnikule kuuluvad äriühingute osad; võlgniku ajutine haldur esitas 14.11.2023 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale; kohtutäitur tegi 18.12.2023 otsuse, millega tühistas otsuse jõustumisel 10.11.2023 ja 13.11.2023 koostatud arestimisakti ja täitetoimingud.
3.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lähtus kohtutäitur põhjendatult PankrS § 29 lg-st 8 kui erisättest, mis reguleerib olukorda, kus pankrotimenetlus lõppeb raugemise tõttu ja võlgniku vara saab kasutada sihipäraselt võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks. Sissenõudja nõude saaks rahuldada üksnes juhul, kui pärast ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist oleks võlgnikul veel piisavalt vara sissenõudja nõude rahuldamiseks (RKTKm 21.05.2008, 3-2-1-38-08, p 11 ja PankrS I komm (2024), § 29). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et võlgnikul oli sellist vara.
3.3.Puudutatud isiku menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 18.12.2023 otsus.
2-23-18339
4.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei olnud kohtutäituril alust lahendada võlgniku ajutise halduri kaebust, sest ajutine haldur ei olnud täitemenetluse osaline ega saanud esitada kohtutäiturile taotlusi või kaebusi. Ajutisel halduril ei ole halduriga sarnast staatust ning ta ei ole võlgniku esindaja täitemenetluses.
4.2.Väär on maakohtu seisukoht, et kohtutäitur saab PankrS § 29 lg 8 alusel teha sissenõudja kasuks arestitud varast väljamakseid ajutisele haldurile. Maakohtu määrusest ei selgu, kas ja millal lõppes avaldaja kasuks 10.11.2023 seatud arestipant ning millisel õiguslikul alusel tegi kohtutäitur sissenõudja kasuks 10.11.2023 arestitud rahast väljamakseid haldurile. Ei ole arusaadav, miks leidis maakohus, et 10.11.2023 seatud arestpant lõppes PankrS § 29 lg 8 tingimuse saabudes iseeneslikult.
5.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, jäi varem esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
8.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti kaebuse kohtutäituri 18.12.2023 otsuse peale rahuldamata.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtutäituril oli TMS § 217 kohaselt õigus ja kohustus kontrollida võlgniku ajutise halduri 14.11.2023 kaebuse alusel enda koostatud arestimisaktide ja nendega seotud toimingute õiguspärasust, sest võlgniku likvideerijana oli ajutisel halduril õigus esindada võlgnikku. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku PankrS § 29 lg 8 esimese aluse järgi kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Seega algab pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise määruse jõustumisel võlgniku likvideerimine, mille viib läbi ajutine haldur. Kuigi sellises olukorras ei toimu tavapärast likvideerimismenetlust, on ajutisel halduril likvideerijana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg-tes 3 ja 5 sätestatu kohaselt juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused ning ta esindab juriidilist isikut likvideerimise ajal (vt ka RKTKm 21.05.2008, 3-2-1-38-08, p 14). Siinses asjas lõpetas Tartu Maakohus 18.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning kohustas ajutist haldurit võlgnikku likvideerima seaduses sätestatud tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja vabastas ajutise halduri tema kohustustest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Arvestades seda, et ülalnimetatud osas jõustus maakohtu määrus 09.11.2023, oli ajutisel halduril ülalnimetatud määruse alusel õigus ja kohustus viia läbi võlgniku likvideerimistoiminguid kuni võlgniku äriregistrist kustutamiseni. Võlgnik kustutati registrist 25.08.2024. Seega oli ajutisel halduril
2-23-18339 võlgniku likvideerijana mh õigus esitada võlgniku nimel 14.11.2023 kohtutäiturile TMS § 216 alusel kaebus.
10.Ringkonnakohtu hinnangul leidis kohtutäitur kaebust läbi vaadates õigesti, et tema 10.11.2023 ja 13.11.2023 koostatud arestimisaktid ja seonduvad toimingud ei olnud õiguspärased.
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kohtutäituril õigust täitemenetlust uuendada ja arestida sissenõudja kasuks võlgniku rahalist nõuet ja talle kuuluvaid osalusi, sest maakohus ei lõpetanud pankrotimenetluse lõpetamise määruses pankrotimenetluse tagamiseks rakendatud täitemenetluse peatamist. Kohus võib PankrS § 18 lg 1 järgi rakendada pankrotiavalduse tagamiseks kõiki hagi tagamise abinõusid, sh võib kohus PankrS § 17 lg 3 järgi võlgnikule ajutist haldurit määrates peatada võlgniku vara suhtes toimuva täitemenetluse (TsMS § 378 lg 1 p-s 6 nimetatud abinõu). Kui kohus rakendab tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist, peab kohus menetlust lõpetavas lahendis TsMS § 442 lg 5 järgi lahendama ka pankrotimenetluse tagamise abinõudega seotud küsimused, sh otsustama kas abinõu jääb kehtima kohtulahendi täitmist tagava abinõuna või see tühistatakse. Üldjuhul peab kohus tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 järgi lõpplahendis tühistama, kui kohus jätab avalduse rahuldamata. Avalduse rahuldamisel üldjuhul tagamise abinõu ei tühistata, sest see peab tagama lahendi eduka täitmise (vt ka TsMS II komm (2017), § 442, p 3.5.2; RKTKo 27.01.2010, 3-2-1-153-09, p 24). Siinses asjas algatas Tartu Maakohus 10.05.2023 määrusega võlgniku pankrotimenetluse (määras ajutise halduri) ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused, määramata täpselt, millise ajani täitemenetlused peatatakse. Tartu Maakohtu 18.09.2023 määrusest (dtl 19), millega maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, ei nähtu, et maakohus oleks otsustanud tühistada pankrotimenetluse tagamiseks kohaldatud abinõu, s.o täitemenetluse peatamise. Seega jäi maakohtu 10.05.2023 määrusega kohaldatud pankrotimenetluse tagamise abinõu kehtima ning kohtutäituril ei olnud 18.09.2023 määruse jõustumise järel õigust täitemenetlust TMS § 47 lg 2 alusel uuendada, kuna täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu ei olnud ära langenud. Eeltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka Riigikohtu varasema praktika valguses. Riigikohus on leidnud, et kui kohus peatab pankrotimenetluse tagamiseks võlgniku vara suhtes toimuva täitemenetluse, kuid pankrotimenetlus lõppeb pankrotti välja kuulutamata (nt raugemise või avalduse rahuldamata jätmise tõttu), võib enne pankrotimenetluse algatamist alustatud täitemenetlus võlgniku suhtes iseenesest jätkuda, sest pankrotimenetluse lõpetamisega langeb ära täitemenetluse peatamise alus TMS § 47 lg 2 tähenduses. Selleks peab pankrotimenetluse määrus olema jõustunud (vt RKTKm 21.05.2008, 3-2-1-38-08, p 10). Eeltoodut tuleneb, et täitemenetluse alustamise esmaseks eelduseks on see, et pankrotimenetlust lõpetav määrus on jõustunud. Samas ei välista see aga täitemenetluse peatumise jätkumist olukorras, kus kohus ei ole pankrotimenetluse tagamise abinõu jõustunud lahendiga tühistanud.
10.2.Olukorras, kus võlgniku vastu on enne pankrotimenetluse algatamist alustatud täitemenetlust, kuid võlgniku vara ei ole enne pankrotimenetluse algatamist sissenõudja kasuks arestitud, ning kohus peatab PankrS § 17 lg 3 alusel pankrotimenetluse tagamiseks täitemenetluse, on ringkonnakohtu hinnangul pankrotimenetluse tagamiseks kohaldatud
2-23-18339 abinõu pankrotimenetlust lõpetavas lahendis sisalduva ajutisele haldurile tasu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks jõusse jätmine ka põhjendatud ja vajalik. Kui kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, loetakse PankrS § 29 lg 1 teise lause järgi juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks ning PankrS § 29 lg 8 esimese lause kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingit vara, makstakse PankrS § 29 lg 8 kolmanda lause järgi sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õiguskirjanduse kohaselt lõppeb määruse jõustumisega pankrotimenetlus ning algab võlgniku likvideerimine likvideerimismenetluseta, mille viib läbi ajutine haldur, kuid selle raames ei toimu likvideerimist TsÜS § 41 lg 4 tähenduses. Kui võlgnikul on raha, makstakse selle arvel esmalt ajutise halduri tasu ja kantakse vajalikud kulutused, st kasutatakse võlgniku vara sihipäraselt pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui võlgnikul on muud vara, tuleb see pankrotimenetluse kulude katteks võõrandada. Kui selgub, et võlgnikul on pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikust enam vara, kuid sellest ei piisa raugemise ületamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks, ning võlgniku suhtes oli enne pankrotimenetluse algatamist käimas täitemenetlus, mis pankrotimenetluse ajaks peatati, saab ülejäänud vara kasutada vastavalt täitemenetluse seaduses sätestatule. Kui täitemenetlust ei toimunud, saab analoogia korras rakendada järeljagamise regulatsiooni (vt PankrS I komm (2024), § 29, 9.2–9.3; järeljagamise kohta ka RKTKm 04.02.2026, 2-24-8398/14, p 14–22). Siinsel juhul toimus enne võlgniku pankrotimenetluse algatamist tema suhtes täitemenetlus, mille raames ei olnud kohtutäitur võlgniku vara enne pankrotimenetluse algatamist arestinud. Tartu Maakohus lõpetas 18.09.2023 määrusega (dtl 19) võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ja kohustas PankrS § 29 lg 8 kohaselt ajutist haldurit võlgnikku alates määruse jõustumisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul likvideerimismenetluseta likvideerima. Samuti määras maakohus kindlaks ajutise halduri tasu suuruse (1560 eurot) ning mõistis võlgnikult ajutise halduri kasuks välja 690 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas 08.01.2024 määrusega (dtl 52–53) osaliselt maakohtu määruse ning määras ajutise halduri tasu suuruseks 1100 eurot, mõistis võlgnikult ajutise halduri kasuks välja 1100 eurot ja määras, et riigi vahenditest hüvitatakse sellest summast haldurile 870 eurot. Seejuures jõustus maakohtu määrus pankrotimenetluse lõpetamist puudutavas osas 09.11.2023, kuid ajutise halduri tasu puudutavas osas 11.03.2024. Arvestades seda, et PankrS § 29 lg 8 kohaselt tuleb pankrotimenetluse raugemise korral võlgniku vähese vara arvel esmalt katta pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu, kuid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ei ole alust enne, kui jõustub tasu suuruse ja väljamõistmise kohta tehtud kohtulahend, on PankrS § 29 lg 8 mõtet ja eesmärki silmas pidades mõistlik ja vajalik jätta täitemenetluse peatamine kui pankrotimenetluse tagamiseks kohaldatud abinõu pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetava määruse täitmise tagamise abinõuna kehtima, mitte seda tühistada.
10.3.Eeltoodut arvestades ei olnud kohtutäituril pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumise järel alust sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetlust uuendada ning peatatud täitemenetluse tõttu ei olnud kohtutäituri tehtud täitetoimingud, sh 10.03.2023 ja 13.03.2023 koostatud arestimisaktid ja nendega seotud toimingud õiguspärased, mistõttu tühistas kohtutäitur need õigesti. Kuna kohtutäitur tühistas põhjendatult arestimisaktid, lõppes sellega sissenõudja arestipandiõigus TsMS § 65 tähenduses.
2-23-18339
11.Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kuivõrd kohtutäituril ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
13.Lisaks märgib kolleegium, et avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot, kuid riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 10 ja 15 järgi tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega on avaldajal TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
14.Arvestades seda, et vaidlusaluses täitemenetluses täidetakse 3000 euro suurust võlanõuet, saab kohtutäituri otsuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale TMS § 218 lg 3 teise lause järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.