Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2

Hageja nõuab kostjalt 6620 euro tasumist, seisuga 05.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivist ja jooksvat viivist alates 05.12.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni.

aga füüsiline isik, kelle jaoks ehitus on täiesti võõras valdkond, kes heauskselt uskus kostja professionaalsust. Kostja väidab, et ei ole kunagi rääkinud sellest, et 2-toalise korteri Tallinnas ehitustööde maksumus on 5 000 eurot koos materjalidega. Kostja väitel oli jutt 15 000 eurost, millest 7 500 eurot oli ette nähtud tööjõu peale ja 7 500 eurot materjalide ostmisele. Hageja väidab sellele vastu, juba puhtalt selle pärast, et 15000 eurot on ebamõistlikult kõrge hind. Hageja ei oleks kunagi andnud nõusolekut sellisele pakkumisele. 2019. aastal oli uue korteri ruutmeetri hind 2618 eurot, kui kostja oleks teinud hagejale korteri remondipakkumise hinnaks 15000 eurot, siis hageja oleks maha müünud selle korteri ja ostnud asemele uue. Kostja väide et “ vähemalt 5 000 eurot on ettemaksuks ning ülejäänud summa oleks pidanud jooksvalt tasuma...” on ilmselge kohtule valetamine. Kostja kasuks langes valik põhjusel, et tütred olid omavahel tuttavad, ja selle tõttu tekkis hagejal alusetu usaldus kostja vastu, mida viimane kuritarvitas. Tõele ei vasta ka väited, et hageja abikaasa kulutas korteri remondile ettenähtud raha teistele isiklikele huvidele ning seetõttu ei saanud remondikulu kostjale tasuda. Hagejal oli raha alati olemas, mida tõendab muuhulgas asjaolu, et koheselt pärast kostja lahkumist objektilt, ostis hageja kohe teenuse teiselt pakkujalt ning tellis ka ehitusauditi. Tegelikkuses oli kostja see, kes ei soovinud sõlmida kirjalikku lepingut ning soovis saada tasu sularahas. Täiesti arusaamatu on kostja väide “ et pakutud summa 7 500 eurot üksnes tööde eest on keskmine ja mõistlik ehk 171,23 eurot / m2 (lähtudes korteri pinnast - 43,8 m2). On ebaselge, milliseid materjale on kostja arvates vaja 43.8 m2 korterisse 7500 euro eest, eriti arvestades asjaolu, et 2019. aastal olid ehitusmaterjalide hinnad oluliselt madalamad, kui tänapäeval. Muuhulgas viitab kostja, et hageja ise kinnitab hagiavalduses (p-s 2), et 5000 eurot oli ettemaks. Hageja selgitab, et raha oli makstud töövõtjale enne töö teostamist. Jutt ei ole ettemaksust/osamaksest, vaid sellest et materjalide ja töö eest oli kostjale ette tasutud täies ulatuses. Kostja väide, et “kõik arved ja müügitšekid summale 3 500 eurot andis kostja hagejale kätte“ ei vasta tõele, kuluaruannet ja asjakohaseid tšekke ei ole esitatud. Kostja lahkus objektilt hagejat ette teatamata ja edasi ignoreeris hageja sõnumeid ja kõnesid. Kostja väidab, et ei lahkunud objektilt põhjuseta, vaid teavitas hagejat, et töövõtulepingu täitmiseks on vajalik kokku leppida täiendavad rahasummad, mida hageja lõpuni maksnud ei ole ning hageja ei vastanud kostja kõnedele. Kostja ei ole ühtegi sellekohast tõendit /sõnumit esitanud. Kostja väited ehitusauditi järelduste kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna A. M.l puudub vajalik kutsetase ja pädevus ehitusauditi läbiviimiseks ja sellele hinnangu andmiseks

4

Hageja leiab, et A. M. on rikkunud oma kohustust VÕS §100 tähenduses, mis annab õiguse I. M.le lepingust taganeda või leping üles öelda VÕS §101 lg 1 punkti 4 kohaselt, mida hageja ka tegi. Seega kostja peab lepingu täitmisena saadud ettemaksu summas 5420 eurot tagastama ja hüvitama 1200 eurot ehitusauditi kulu. Hoolimata asjaolust, kas kostja sai kätte lepingust taganemise avalduse või mitte, teadis kostja ja pidi teadma hageja nõude olemasolust tema vastu hiljemalt hetkest kui sai kätte hagiavalduse. Hageja vaidleb vastu kostja esitatud kalkulatsioonidele teiste objektide kohta kolmel põhjusel: kostja kokkulepped kolmandate isikutega teiste objektide osas ei tõenda ühtegi asjaolu hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest ega mõjuta nendevahelisi kokkuleppeid. Hageja leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kostjal ei olnud võimalik taganemisavaldusega tutvuda, ning selle tõttu viivisearvestus peab algama alates hagiavalduse esitamisest, palub hageja hagi rahuldada täies ulatuses, välja arvatud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. II

KOSTJA VASTUVÄITED

hagejale kirjutanud, et tööde maksumus võib suureneda. Hageja oli algusest peale tööde lõppmaksumuse summast ja ettemaksu suurusest teadlik. Kui hageja väidab, et ta taganes lepingust, siis jääb arusaamatuks, mis takistas sellest teavitada Viberi kaudu. Hageja väide, et kostja lahkus objektilt etteteatamata ja põhjendamata, ei vasta tõele. Kostja ei ole objektilt ilma põhjuseta lahkunud, vaid teavitas hagejat, et töövõtulepingu täitmiseks on vajalik täiendavad kokkulepitud rahasummad, mida hageja ei ole ära maksnud. Hageja kostjale ei vastanud ega võtnud temaga ühendust. Hageja ise väidab, et sellest ajast on töö peatunud, mitte ei ole lõpetatud. Kostja tunnistab, et tõepoolselt töö oli peatunud, kuna hageja ei maksnud kokkulepitud tasu ega reageerinud. Kostja kinnitab, et ei ole hagejalt ühtegi telefonikõnet ega sõnumit saanud. Kui hageja oleks soovinud kostjaga kontakteeruda, oleks ta saanud seda ka kostja tütre kaudu teha, kuid ei tehtud. Tutvudes hageja esitatud ehitusauditi järeldustega, on kostja seisukohal, et see tuleb tähelepanuta jätta ja esitab omapoolsed vastuväited järeldustele (vt dtl 124) Hageja ei ole selgitanud, millal ta väidetavatest rikkumistest teada sai ning kostjat teavitas ja puuduste kõrvaldamist nõudis. Sellest, et töö peab vastama kehtivatele tehnilistele normidele ja standarditele, on kostja korduvalt juhtinud hageja tähelepanu, kuid oli sunnitud jätkata tööde tegemist, vastavalt hageja abikaasa joonistatule nii seintel kui paberil, mis aga oli kehtivate reeglitega vastuolus. VÕS § 116 lg 1 ja 2 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohtu otsuse nr 2-18-13432 p-st 16 nähtub, töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77) ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28). Seega pidi hageja lepingust taganemisel muuhulgas järgima VÕS § 188 lg 1 sätteid, esitama vastaspoolele õigel ajal taganemisavalduse. Mingisugust kirja taganemisavalduse kohta ega muid kirju, et hageja soovib lepingusuhteid lõpetada, ei ole kunagi kostjale saadetud. Samas ei ole hageja ka suuliselt kostjat informeerinud lepingust taganemisest või ülesütlemisest. Hageja märgib, et 17.03.2020 saatis kostja kirjaliku pretensiooni posti teel, milles palus tööd lõpetada ja hoiatas lepingust taganemisest. Kuna töövõtjad ei reageerinud tellija pöördumistele esitas ta 14.06.2020 posti teel töövõtjatele pretensiooni, milles taganes lepingust. Kui see oleks nii olnud, siis tulnuks hagejal esitada ka sellekohased tõendid. Hageja oleks pidanud veenduma enne dokumendi saatmist, kus kostja tegelikult elab või siis kust hageja üldse teadis kostja elukohta. Kõik vestlused käisid sõnumivahetusena „Viberis“. Hageja ei ole kohtule esitanud ega tõendanud taganemisavalduse olemasolu ega selle edastamist kostjale. Seega ei saa kohaldada VÕS § 188, § 189 ja § 116 sätteid. Lähtudes eeltoodust, võiks olla tegemist üksnes tellija ülesütlemisega VÕS § 655 lg mõttes.

6

VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja leiab, et kuivõrd talle taganemisavaldust saadetud ei ole ning hageja omal algatusel soovis lepingu lõpetada vaatamata sellele, et kostja oli valmis tööd jätkama, saab pooltevahelise lepingu lõppemist/lõpetamist kvalifitseerida ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 järgi. Taganemise kõrval tuleneb tellijale VÕS § 655 lg-st 1 võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (vt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; 5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 11). Kostja leiab, et VÕS § 189 lg 1 kohaldada ei saa kuna ei ole täidetud VÕS § 188 lg 1 eeldused. Hageja märgib hagiavalduses, et taganes 14.06.2020 lepingust põhjusel, et töö täitmata jätmise tõttu jäi ta ilma korteri rekonstrueerimiseta, samas muutus korter töövõtja tegevuse tõttu kasutuskõlbmatuks. Riigikohus (otsus tsiviilasjas nr 2-18-13432, p 18.3) on märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema. Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12). Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja ei ole kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ega töö puuduste kõrvaldamiseks. Kostja oli valmis jätkama nii töid kui vajadusel kõrvaldama võimalikud tekkivad puudused. Pärast 20.12.2019 kadus lihtsalt hagejaga kontakt. Isegi kui oletada, et hageja esitas kostjale lepingust taganemisavalduse (mis tegelikult ei ole olnud), tuleb hinnata, kas taganemisavaldus on tehtud mõistliku tähtaja jooksul VÕS § 118 tähenduses. VÕS §118 lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Kuivõrd ei ole tegemist VÕS § 116 lg 2 p-s 2 ettenähtud olukorraga, oleks pidanud lepingupool andma teisele lepingupoolele VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd lepingupool ei andnud teisele lepingupoolele ka täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, siis on taganemisavaldus tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 08. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-09). Kuna VÕS § 118, § 114 ja § 116 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, siis on hageja VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud nõue alusetu. Kuna tegemist on tellija ülesütlemisõigusega VÕS § 655 lg 1 mõttes, siis vastavalt sellele õigusnormile on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta

7

lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja annab teada, et töövõtulepingu lõppkuupäevaks oli kostja teinud 60% tellitud tööst ja ei teinud seda lõpuni põhjusel, et hageja keeldus tööde eest. Kostja leiab, et kuna ta tegi 60 % tööst, siis pidi hageja talle tööde eest maksma 4 500 eurot (kokkulepitud summast 7 500 – 40% = 4 500), kuid maksis üksnes 1 500 eurot (3 500 eurot aga kulutati materjalidele). Sel moel on hagejal maksmata veel 3 000 eurot. Hageja nõudele A. P. ehitusprahi väljaveo ja utiliseerimise eest makstud 420 euro väljamõistmisele kostjalt vaidleb A. M. vastu. A. P. ei olnud kunagi kostja alltöövõtjaks ega olnud töövõtulepinguga seotud.

arvab), et töö oli peatunud kuni hageja poolt täiendavate kokkulepitud rahasummade laekumiseni, siis võib arvata, et hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping on siiamaani kehtiv. Samal ajal on alust arvata, et hageja ütles lepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel. Isegi sellisel juhul, on VÕS § 195 lg 1 ja TsÜS § 69 kohaselt ülesütlemiseks vajalik vastavasisulise tahteavalduse tegemine töövõtjale ja selle teise poole poolt vastuvõtmine. 27.10.2025 toimunud kohtuistungil hageja ei saanud kinnitada ega lükata ümber tööde maksumust (15 000 eurot koos materjalidega, millest 7 500 eurot on ettenähtud töödele). Hageja isegi ei nimetanud lepingu täpset summat. Kui varasemalt väitis hageja, et 5000 eurot oli ettemaksuna kogu tööde ja materjalide eest, siis 27.10.2025 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele hageja vastas, et konkreetset summat ei olnud kokku lepitud, aga A. M. poolt oli öeldud, et nad teevad remonti kvaliteetselt ja sõbraliku hinnaga......Mitte ühtegi konkreetset summat ei olnud nimetatud.....Tööde eest tasumine pidi toimuma etapiviisiliselt. Etapi lõpetamisel vastava etapi eest tasumine..... See oli ettemaks materjalide eest, prahi väljaveo eest ja mingid santehnilised tööd. Samuti väitis hageja varasemalt, et lepingu sõlmimise hetkel oli 5 000 eurot sellise korteri remondi eest turu keskmisest kõrgem hind (vt dtl 293). Samal ajal 27.10.2025 toimunud kohtuistungil hageja ise tunnistas ja nõustus sellega, et 5 000 eurot, mis sisaldab töid ja materjale, ei ole suur summa. Seega tunnistas, et 5 000 eurot ei vasta keskmistele turuhindadele. Oma väidete kinnitamiseks esitab kostja 2019. aasta seisuga korterite kapitaalremondi maksumuse kalkulatsioonid. Tegemist on kalkulatsioonidega, mida kostja kliendina tellis ehitusfirmalt OÜ-lt Tehmaster Group 2019. aastal, et teha enda jaoks kindlaks Tallinna korterite renoveerimise ligikaudsed keskmised turuhinnad. Sellelt firmalt saadud kalkulatsioonide põhjal saab teha järgmise järelduse: kahetoalise korteri kapitaalremondi üldmaksumus moodustab 11 535, 40 eurot ilma käibemakstuta, millest 7 790 eurot on tööjõukulud ja 3 745,40 eurot materjalide kulud, kolmetoalise korteri kapitaalremondi üldmaksumus moodustab 15 706, 20 eurot ilma käibemakstuta, millest 10 584 eurot on tööjõukulud ja 5122,20 eurot materjalide kulud. Kostja esitab fotod tehtud töödest hageja korteris, millest nähtub selgelt, millist tööd ja millises mahus kostja teostas ning ilmselgelt see töö selgelt väljub kohtule esitatud ehitusprojekti ulatusest, mis kinnitab veelkord, et kostja teostas ainult neid töid, mida klient talle ülesandeks pani, mitte aga projekti järgi, nagu hageja väidab. Mis puudutab materjale ja nende kvaliteeti, mida hageja kahtluse alla seadis, siis kostja soovib esitada pilte mõnest hageja korteri renoveerimiseks ostetud materjalidest. Need piltidel olevad esemed on ostetud spetsialiseeritud ehituspoodidest ning nende kvaliteeti ja maksumust ei tohiks mingil moel kahtluse alla seada. Mis puudutab ehitusprojekti, siis tutvudes kohtule esitatud projektiga, märgib kostja, et isegi vastavalt projektile ta tegi need tööd, mis oli projektis tellitud. Lisaks sellele tegi kostja palju projektis mitte kajastatud töid, mille tegemine oli kokkulepitud hageja ja tema abikaasaga. Kostja pöörab tähelepanu, et hageja poolt esitatud ehitusprojekt näeb ette ainult korteri köögi ja elutoa vahelise siseseinapaneeli freesimistöid ja sellega seotud muid töid. Mis puudutab utiliseerimist, siis isegi kohtule esitatud ehitusprojektis on kirjas, et ehitusprahi vedu teostatakse rekonstrueeritava korteri omaniku kulul ja utiliseeritakse mitte avaliku kasutusega prügikonteinerisse, mida paigaldatakse. Hageja keeldus korteri edasist renoveerimist rahastamast ja kadus ära. Kostjal ei olnud aga kohustust ehitusprahti omal kulul ära vedada ega töid enda kahjuks jätkata. Seega jäeti ehitusprahi korterisse seni, kuni hageja selle utiliseerimise eest tasus. Samuti on esitatud ehitusprojektis kirjas, et korteri välisukse vahetuse korral tuleb paigaldada EI30 S200 nõuetele vastav tulekindel uks. Ukse valis hageja ise, kuna temal oli see juba olemas ning uut ust osta ei tahtnud. Hageja on avaldanud kahtlust kostja kui ehitaja kvalifikatsioonis ning leiab, et tehtud tööd olid ebakvaliteetsed, samas keeldus aga hageja ise algusest peale ehitusteenuseid tellimast ametlikult sertifitseeritud ehitusfirmalt, kellel on vastav ehituskvalifikatsioon ja garantii tehtud töödele. 9

Seetõttu hageja ei kontrollinud ega teinud kindlaks A. M. ehitusalaseid teadmisi ja oskusi, kuid sõlmis temaga siiski suulise kokkuleppe ning otsustas siis kõik riskid ja vastutuse kostjale panna. Kostja lisab, et ehitusaudit teostati objektil 2020. veebruarikuus, kuid kostja lahkus objektilt detsembrikuu alguses aastal 2019. Sellega seoses kostja ei ole teadlik sellest, mis võis korteris kolme kuu jooksul juhtuda ning on täiesti võimalik, et olukorda korteris võidi muuta. Ehitusauditis on märgitud, et ehitustöid teostas X OÜ (registrinumber XXX), kuid X OÜ ei ole hageja jaoks sellel objektil kunagi ehitustöid teinud. Kõik ehitustööd teostas eraisik A. M.. Kostjale teadaolevatel andmetel viis ehitusauditi koostanuid ettevõte hiljem läbi ka renoveerimistöid hageja korteris. Kostja andmetel on audiitor hageja lähedane tuttav, kes oli huvitatud isik, ning on võimalik, et sama ettevõte (või isik) viis läbi nii auditi kui ka korteri hilisema renoveerimise. Audit näitab, et oli kaastatud ettevõte X OÜ. Äriregistris olemasolevate andmete kohaselt oli aga

10

kostja mitmeid töid, mida projektis ei olnud kajastatud, kuid mille tegemine oli kokku lepitud hageja ja tema abikaasaga. Kostja pidas kogu kirjavahetust hagejaga Viberi või telefoni teel ning suhtles hageja abikaasaga kas isiklikult või telefoni teel. Kostja ei kasutanud hageja ega tema abikaasaga suhtlemisel oma eposti aadressi ning jääb arusaamatuks, miks hageja saatis kirjad e-posti teel. Hageja ei maininud kostjaga toiminud kohtumistel kordagi, et oleks saatnud kostjale ehitusprojektiga kirja ning alles kuus aastat hiljem teatas ta kohtuistungil, et olevat saatnud mingeid kirju. Samuti jääb arusaamatuks, mis takistas hagejat ehitusprojekti välja printimast ja kostjale isiklikult üle andmast. Seega leiab kostja, et hageja poolt kohtule esitatud failid, mis kujutavad väidetavalt saadetud kirju, ei tõenda midagi. Kuna hageja ei ole esitanud kostja poolt kirjade kättesaamise kinnitusi ning ka kostja ei kinnita nende kirjade kättesaamist (vt 27.10.2025 kohtuistungiprotokoll), siis ei saa hageja poolt esitatud kirju käesolevas vaidluses tõenditena arvestada. A. M. palub jätta I. M. hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu) või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4) VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: - ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; - VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt ei pea lg-s 1 nimetatud juhul tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. 14.2 Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1) ning lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (§ 188 lg 2) Taganemisavaldus on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Poole lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1, vt Riigikohtu 21.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-18-109972/115 p 12, 14). Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1), materiaalse eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13 p 14). 14.3 Hageja märgib hagiavalduses, et 17.03.2020 saatis kostjale kirjaliku pretensiooni posti teel, milles palus tööd lõpetada ja hoiatas lepingust taganemisest. Kuna töövõtja tellija pöördumistele ei reageerinud, esitas ta 14.06.2020 posti teel pretensiooni, milles taganes lepingust ja palus hiljemalt 30.06.2020 tagastada töö eest tasutud raha (dtl 47). Vaatamata kohtu nõudmisele ja kohtuistungil 22.09.2025 antud lubadusele/kinnitusele (00:04:29, dtl 330; dtl 359), ei ole hageja esitanud ei 17.03.2020 töövõtjale väidetavalt saadetud kirjalikku pretensiooni koos lepingust taganemise hoiatusega ega ka 14.06.2020 väidetavalt saadetud lepingust taganemise avaldust. Kohtuistungil 27.10.2025 märkis hageja esindaja, et tegelikult saatis pretensiooni ja avalduse tema, I. M. pöördus esindaja poole jaanuaris (2020) ja edasi saatis taganemisavalduse juba esindaja, mida kostja pole vastu võtnud (00:32:29, dtl 371-372). Hageja esindaja teatas 22.09.2025.a. kohtuistungil, et taganemisavaldus saadeti kostjale aadressil XXX (00:35:22, dtl 335). Kohtuistungil 27.10.2025 kinnitas kostja vande all, et elab praegu xxx, tol ajal elasid xxx. Hageja teadis väga hästi, et kostja elab seal; xxx pole kunagi elanud, ei tea mis aadress see on (dtl 01:02:02 , dtl 375) Hageja ei ole millegagi tõendanud, et on taganemisavaldus kostjale saadetud ning kostja oleks sellest keeldunud. Seega leiab kohus, et I. M. ei ole esitanud A. M.le avaldust, millest nähtuks hageja soov lepingulised suhted lõpetada. 13

Kostja kinnitusel ei ole hageja teinud sellekohast avaldust kostjale ka suuliselt (ei ole suuliselt informeerinud kostjat ei lepingust taganemisest ega ülesütlemisest). Hageja ise ei ole seda kostja väidet millegagi ümber lükanud. Seega on lepingust taganemise formaalsed eeldused täitmata. 14.4 Hageja märgib, et isegi hoolimata asjaolust, kas kostja sai kätte lepingust taganemise avalduse või mitte, teadis kostja ja pidi teadma hageja nõude olemasolust tema vastu hiljemalt hetkest kui sai kätte hagiavalduse (dtl 471). Kui lähtuda hageja käsitlusest, et kostja sai taganemisest ja hageja nõudest teada hagiavaldusest, on kohus seisukohal, et hageja on mööda lasknud lepingust taganemise mõistliku tähtaja (VÕS § 118 lg 1 p 1 ) ja on seetõttu kaotanud õiguse lepingust taganeda. Töövõtuleping poolte vahel sõlmiti oktoobris 2019.a., tööde tähtaeg oli 20.12.2019 (dtl 45, 370). Hageja märgib, et kostja lahkus 15.12.2019 objektilt ette teatamata. Sellest ajast olid tööd peatunud ning tellija telefonikõnedele enam ei vastatud (dtl 46). Vähemalt hilisemalt detsembris 2019 sai järelikult hageja teada väidetavast lepingurikkumisest. Hagiavaldus esitatud kohtule 5.12.2022 so ca 3 aasta möödudes ja vahetult enne nõude aegumistähtaja saanumist. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega väidetavate rikkumiste / puuduste kõrvaldamiseks, paranduste tegemiseks, lepingu täitmiseks / tööde lõpetamiseks (hilinemise puhul). Väited, et kostja hageja telefonikõnedele ei vastanud, blokeeris I. M. oma telefonis, mistõttu polnud võimalik kostjat telefoni teel kätte saada (00:35:22, dtl 335), on paljasõnalised. Kuigi poolte suhtlus toimus peamiselt Viberi sõnumivahetuse kaudu, ei ole esitatud ühtegi sõnumit, millest nähtuks, et hageja otsis kostjaga kontakti, kuid kostja seda ignoreeris (jättis vastamata). Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida tehti alates 2020.st ehk ca 3 aastat ehk - kohtu ette ei ole toodud väiteid ega tõendeid, et hageja oleks kostjale andnud tähtaegu väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ning kostja oleks nendest keeldunud või et pooled oleksid kompromissläbirääkimisi pidanud, mis mõjutas lepingust taganemise mõistlikku tähtaega (pikendas). Sel juhul oleks tulnud kohtu hinnangul vaidluste/läbirääkimistele kulutatud aeg jätta mõistliku aja hulka arvestamata. Hageja väitis kohtuistungil, et detsembris (2019) leidis firma ja leppis kokku, et töid alustatakse pärast aastavahetust (dtl 369), seega mingisuguseid läbirääkimisi poolte vahel polnud. Seega on kaheldavad ka hageja esindaja väited 22.09.2025 istungil, et hageja oleks kostjaga kompromissläbirääkimisi pidanud kui kostja oleks kontaktile tulnud, kuid viimane blokeeris telefonikõned ning kirju vastu ei võtnud (00:09:15, dtl 331). Hageja selgituste põhjal järeldab kohus, et hageja otsis uue töövõtja koheselt pärast seda kui detsembris 2019 nägi, et töödega on viivitus ning väljendas kostjale oma rahulolematust (dtl 132145), mingisuguseid täiendavaid tähtaegu tööde kiirendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks jms, kostjale ei antud.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast seda kui väidetavalt said teada olulisest lepingurikkumisest ning on seetõttu kaotanud õiguse lepingust taganeda (VÕS § 118 lg 1).

14

15

Kohtuistungil 27.10.2025 märkis I. M., et konkreetset summat (tööde maksumust) lepingu sõlmimisel nimetatud polnud (00:06:54, dtl 369)...töö eest tasumine toimus etapiviisiliselt, etapi lõpetamisel vastava etapi eest tasumine (01:29:34, dtl 378-379). Kostja väitel oli kokkulepitud tööde hind 15 000 eurot, millest materjali eest 7500 eurot ja tööraha 7500 eurot (dtl 122, 298, sama kinnitas A. M. vande all 27.10.2025 00:39:46, dtl 372). Oma väidete tõendamiseks remonditööde maksumuse kohta esitas kostja V. D., N. M. ja J. G. kirjalikud selgitused (dtl 302-311 koos tõlgetega). Kirjalikud selgitused on käsitletavad dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1) Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 2019. a oli Tallinna linnas kahetoalise korteri rekonstrueerimis-/ ehitustööde (projekt + ehitusauditis toodu) turuhind 5000 eurot. Ei ole ka eluliselt usutav kogu remonditööde maksumuse ette tasumine nagu väidab hageja. Pooltevaheline Viberi sõnumivahetus (nt dtl 134-135) ja kohtuistungil 27.10.2025 vande all antud ütlused (dtl 368 jj; sh I. M. väited .....konkreetset summat (tööde maksumust) lepingu sõlmimisel nimetatud polnud; ...töö eest tasumine toimus etapiviisiliselt, etapi lõpetamisel vastava etapi eest tasumine) kinnitavad, et pigem oli 5000 siiski ettemaks tööde alustamiseks ja teatud etapini tegemiseks, mitte kogu tööde maksumus. Kostja 10.11.2025 menetlusdokumendi lisana esitatud 2019. aasta seisuga kohtule korterite kapitaalremondi maksumuse kalkulatsioonid (dtl 414-419) jätab kohus tähelepanuta. Esitatud kalkulatsioonid ei seondu pooltevahelise õigussuhtega. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud fotod ehitusmaterjalide kohta (dtl 436-446). Kohtu hinnangul ei tõenda need seda, et just fotodelt nähtavaid remonditarbeid kasutati hageja korteris, teiseks Hageja väitel ei teinud kostja kokkulepitud ehitustöödest sisuliselt midagi ja mida tegi, oli ebakvaliteetne ning tuli ümber teha (sh rikutud kasutatud materjal; 00:07:16 dtl 331; 00:08:32 dtl 369). Sellekohased väited tõendatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka hageja väide, et kostja tegevuse tulemusena muutus korter kasutus-/elamiskõlbmatuks. X OÜ/ X OÜ koostatud ehitusaudit tuvastas töödes puudused (dtl 24-36) ning märkis ka ära lahendused puuduste kõrvaldamiseks (dtl 27). Vaidlust ei ole selles, et kostja töid lõpuni ei teinud. Samas nähtub esitatud fotodelt (auditis toodud fotod dtl 24-35; kostja esitatud fotod (dtl 420-435), et remontöid siiski tehti ja materjale kasutati, seega on põhjendamatud väited, et midagi ei tehtud ja kogu materjal oli rikutud. Hageja väidab, et kostja lahkus omavoliliselt objektilt, tööd olid peatatud; kostja omakorda, et peatas tööd kuna hageja ei tasunud enam jooksvate tööde eest. Samas on kostja kinnitanud, et oli valmis töid jätkama, kuid hageja temaga ei kontakteerunud ning ilma rahata kostja ei näinud töötegemise võimalust. Hageja ei ole selgitanud, miks ei andnud kostjale võimalust töid jätkata, puuduste olemasolul need kõrvaldada jne. Ei ole tõendanud ka seda, et kostja keeldus tööde lõpetamisest, puuduste kõrvaldamisest, miks lepingu eesmärgi saavutamine kostja poolt oleks olnud võimatu. 15.3 A. M. märgib, et ei ole näinud ega tutvunud hageja poolt väidetavalt edastatud ehitusprojektiga ning tööde teostamisel lähtus hageja abikaasa M. M. antud juhistest ja joonistest (VÕS § 641 lg -le 3). Riigikohus on märkinud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama. Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77). Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab ka VÕS § 641 lg 3, mis kohaldub olukorras, kus tellija juhise puudused ja selle kahjulikud 16

tagajärjed ilmnevad pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale (vt Riigikohtu 02.06.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-15-8204/113 p 14). Eeltoodust tulenevalt on töövõtja informatsiooni- ja kontrollikohustus suhteliselt lai tema eeldatava professionaalsuse tõttu. Kohtu hinnangul töövõtja käesoleval juhul seda järginud ei ole. Töövõtja ei saa eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi järgida. Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist piisavalt kontrollinud (VÕS § 641 lg 3), kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist (eespool viidatud lahendi p 16). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja teadis, et tööde aluseks peab olema ehitusprojekt ning tellija (abikaasa) juhiste tõttu on võimalik, et töö ei vasta /hakka vastama lepingutingimustele (vt kostja vande all antud ütlused 27.10.2025 istungil dtl 374-378), saanuks hoolas töövõtja lepingu üles öelda, mitte teadlikult kehtivatele ehitusnormidele mittevastavat tööd teha. Kohus ei nõustu siinkohal kostja väidetega, et talle ei esitatud ehitusprojekti ning ta tutvus sellega alles kohtumenetluses. Hageja on tõendanud, et ehitusdokumentatsioon, sh projekt on kostja e-posti aadressile XXX saadetud 11.10.2019.a. (dtl 385-406). Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle kohta RKTKo nr 2-15-6538/82, p 14). Kuivõrd käesoleval juhul oli adressaat A. M. kui füüsiline isik, ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev, mistõttu teate saab kirja lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. (vt ka Riigikohtu 29.11.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11.1). Ei ole eluliselt usutav, et kostja oma kasutusel olevat e-posti üldse ei loe; samuti on pigem hüpoteetilist laadi kostja selgitused saadetise sattumisest rämpsposti jne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd ehitusaudit töödes puudused tuvastas, on tõendatud, et töö lepingutingimustele ei vastanud. Kostja on küll esitanud omapoolsed kommentaarid auditis kirjeldatud puudustele (dtl 124), kuid kohtul puudub alus kahelda auditi teostaja pädevuses või viidatud puuduste olemasolus. 15.4 Riigikohus on märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema. Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul. Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja. (vt Riigikohtu 24.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-18-13432/108 p 18.2 ja 18.3). Kuivõrd käesoleval juhul ei ole hageja tellijana nõudnud töövõtjalt lepingu täitmist (vähemalt tõendeid selle kohta ei ole) ning ei ole andnud ka töövõtjale võimalust mittevastavust kõrvaldada 17

kas parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada (puudused olid kohtu hinnangul kõrvaldatavad) ei ole hagejal õigust tugineda lepingu olulisele rikkumisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et taganemise eeldused täidetud ei ole.

A. M. selgitas 22.09.2025.a kohtuistungil, et A. P. (X OÜ (rk XXX) juhatuse liige ajavahemikus 2016-2021) oli tema tööandja (00:27:42, dtl 334), kuid hagivastuse kohaselt ei ole kunagi olnud kostja alltöövõtja (dtl 129) ning temaga oli hagejal eraldi kokkulepe prahi äraveoks ja see ei sisaldunud pooltevahelises töövõtulepingus. Hagile lisatud rekonstrueerimise projekti järgi teostatakse ehitusprahi vedu rekonstrueeritava korteri omaniku kulul ja utiliseeritakse mitte avaliku kasutusega prügikonteinerisse, mida paigaldatakse asfalteeritud teel korteriühistu prügikonteinerite kõrvale (dtl 13-14). Rahaülekanne on tehtud otse A. P.le, seega on nõude esitamine A. M. vastu põhjendamatu. Tõendamata on asjaolu, et vastavalt poolte vahel sõlmitud suulisele töövõtulepingule oli kostja lepingujärgseks kohustuseks ka ehitusprahi utiliseerimine, mille täitmise ja võimaliku rikkumise (täitmata jätmise) eest lasuks vastutus kostjal.

Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras: sissnõutavaks muutunud viivist alates 1.07.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni (5.12.2022) nõudelt 6620 eurot ja alates hagi esitamisest ehk 5.12.2022 TsMS § 367 alusel kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas nõudes 1200 euro ulatuses. Kuivõrd kohus leidis otsuses, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, ei ole põhjendatud viivist arvestada alates 1.07.2020 ehk alates kostjale väidetavalt saadetud pretensioonis esitatud raha tagastamise tähtaja (30.06.2020) möödumist. Kohus mõistab A. M.lt välja viivise alates 5.12.2022.a. so alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) kuni 1200 euro tasumiseni.

20

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.