Määruskaebuse esitaja (kostja): G.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Roman Ippolitov
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (hageja): B.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja B.L Stulov
1.Tühistada Viru Maakohtu 14. oktoobri 2024. a määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada G.N-i kaja Viru Maakohtu 23. veebruari 2023. a tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada G.N-i määruskaebus.
3.Jätta G.N-i määruskaebusele lisatud tõendid terviseportaali väljavõtted (5 tk) – asja materjalide juurde võtmata.
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis
1.B.L (hageja) esitas 5. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagi G.N-i (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6620 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1287 eurot 72 senti ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise. Maakohus võttis 22. detsembri 2022. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 2. veebruaril 2023 isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Maakohus rahuldas hagi 23. veebruari 2023. a tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6620 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1287 eurot 72 senti, kokku 7907 eurot 72 senti, ja alates 5. detsembrist 2022 sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude 6620 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 1600 eurot. Tagaseljaotsus loeti kostjale kätte toimetatuks 6. märtsil 2023 postkasti panekuga.
2.Kostja esitas 4. aprillil 2023 tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagile. Kostjal oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostja ei saanud esitada nõuetekohast vastust hagile terviseseisundi tõttu. Kostja viibis alates 25. jaanuarist 2023 kuni 25. märtsini 2023 haiguslehel seoses parema käe sõrmede vigastusega. Kostjaga võeti 2. veebruaril 2023 telefoni teel ühendust. Kostjat kutsuti kohtusse tsiviilasja materjalide vastuvõtmiseks. Kostjale anti kätte kinnine ümbrik dokumentidega. Kostjale ei selgitatud, millega on tegemist ja mida on sellega teha vaja. Kohtutöötaja selgitas kostjale, et on vaja need dokumendid temale kätte toimetada ning võtta temalt allkiri dokumentide kätteandmise kohta. Kostja ei teinud vastuvõetud ümbrikut kohe lahti. Kostja hakkas ennast halvemini tundma, kostjal tõusis kõrge palavik, suurenes peavalu ja sõrmevalu. Kostja ei pööranud dokumentidele erilist tähelepanu, kuna talle ei öeldud, et dokumentide seas on kohtumäärus, millega oli vastamistähtaeg määratud. Kostja tegi ümbriku lahti paari nädala pärast, kui hakkas ennast paremini tundma. Kostja ei valda eesti keelt ja kostjal ei ole õiguslikke teadmisi. Kostja eeldas, et pärast hagiavalduse esitamist kutsutakse kostja uuesti kohtusse istungil osalemiseks. Kostja ei avastanud kohe dokumentide hulgast kohtumäärust. Alles mõne aja pärast tõlkis kostja sugulane talle vastuvõetud dokumendid ja kohtumääruse. Kostja sai teada alles 1. märtsil 2023, et talle oli kohtumäärusega määratud vastamistähtaeg. Kostja tundis ennast alates 2. veebruarist 2023 kuni veebruarikuu lõpuni väga halvasti. Kostja tarvitas valude tõttu psühhotroopset ravimit (kodeiin), mis mõjutas tema võimet ratsionaalselt mõelda ja õigeaegseid otsuseid teha. Ravimite võtmise, palaviku ja valude tõttu ei andnud kostja endale täielikult oma tegudest aru. Kostja mõtles vaid sellele, et käe- ja liigesvalu väheneks. Kostja liikumine oli piiratud. Kostja oli oma terviseseisundi tõttu pidevalt voodis, ta oli valuvaigisti ja preparaatide tarbimise tõttu uimane. Kostjal olid ka muud põhjused, mis takistasid tal hagile õigel ajal vastamast. Kostja pidi otsima tõlki ning kulutas aega esindaja leidmiseks. Kuna kostja oli haiguslehel, võttis nende küsimuste lahendamine palju aega. Maakohus andis kostjale hagile vastamiseks minimaalse tähtaja, s.o 14 päeva kättesaamisest. Tegemist on keerulise ja spetsiifilise asjaga. Tähtaja määramisel pidi kohus arvestama asja hinda ja andma rohkem aega hagile kirjaliku vastuse esitamiseks.
Kostja ei saanud taotleda vastamistähtaja pikendamist. Kostjal puuduvad õigusalased teadmised, et tal oli võimalik üldse sellist taotlust esitada. Maakohus ei ole hagi õiguslikku põhjendatust piisavalt kontrollinud. Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
3.Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Puudub mõjuv põhjus või usutav põhjendus, miks kostja jättis hagile vastamata. Samuti puuduvad asjaolud kaja rahuldamiseks või menetluse taastamiseks ilma mõjuva põhjuseta. Ei ole eluliselt usutav, et sõrme vigastus võib põhjustada teovõimetust või mõistuse kaotust, mis ei võimalda osaleda kohtumenetluses. Kodeiini tarvitamine ei põhjusta teovõime vähenemist sellisel määral, et isik ei tule toime oma igapäevaste tegevustega või et isik vajaks kõrvalabi. Kostja on võtnud enda esindamiseks lepingulise esindaja, mida kostja oli suuteline tegema ka sõrmevigastusega ja valuvaigistite toime all. Kostja oli või pidi olema teadlik vastuse esitamata jätmise tagajärgedest. Kostja enda hooletus ei ole mõjuvaks põhjuseks kohtule vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsus on piisavalt hästi argumenteeritud ning hageja nõustub maakohtu seisukohaga.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 14. oktoobri 2024. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kaja esitamisega seotud kulud jäid kostja kanda. Maakohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 ja 3 alusel põhjusel, et kostja jättis kohtu määratud tähtpäevaks kirjaliku vastuse hagile esitamata. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult 2. veebruaril 2023. Kohtukordnik andis dokumendid kostjale allkirja vastu kätte. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 teise lause p-des 1–3 nimetatud juhtudel. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja leiab, et tal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus: haiguslehel viibimine, tugevate valuvaigistite mõju enesetundele, eesti keele mittevaldamine. Lisaks eeltoodule võttis aega tõlgi ja juristi leidmine. Kostja viibis haiguslehel perioodil 25. jaanuar 2023–25. märts 2023. 20. märtsi 2023. a tõendist nr 24907 nähtub, et 25. jaanuaril 2023 sai kostja olmetrauma, sõrmedesirutajate ja nende kõõluste vigastuse randme- ja käepiirkonnas. Vigastatud olid parema käe kolm sõrme. Veenvat luulist vigastust ei ilmnenud. Liigestuvused olid normipärased. Tarvitatavad ravimid kodeiin ja paratsetamool. Tõendist ega muudest dokumentidest ei nähtu, et kostjal oleks esinenud häiret, millele on iseloomulik psühhootiliste sümptomite esinemine (nt ajukahjustus, psühhootilised häired, meeleoluhäired). Kodeiini kasutatakse tavaliselt kerge kuni mõõduka valu korral. Tugevama valu vaigistava toime saamiseks võib seda kombineerida paratsetamooliga. Levinumad kõrvaltoimed on
oksendamine, kõhukinnisus, sügelus ja pearinglus. Tõsiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad hingamisraskused ja sõltuvus. (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kodeiin). Eeltoodust ei tulene kodeiini võimalikku mõju inimese vaimsele seisundile. Maakohus nõustus hageja esindaja seisukohaga, et sõrmede vigastus ei takista inimesel hagile vastata, endale esindajat võtta, kohtusse ilmuda või vajadusel menetlustoimingu teostamiseks kohtu määratud tähtaja pikendamise taotlust esitada. Valuvaigistid ei mõjuta inimese seisundit määral, mis pärsiks tema otsusevõimet või võimet adekvaatselt tegutseda. Ka eesti keele mittevaldamine ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Kohtukordniku ülesanne on üksnes dokumentide kättetoimetamine, kordnik ei tea ümbrikus olevate dokumentide sisu. Juhul kui kostjale oleks materjalid kätte toimetatud postitöötaja vahendusel, ei oleks ka postitöötaja andnud dokumentide kättesaajale juhiseid, milliseid toiminguid tuleb nendega edasi teha. Isegi kui nõustuda kostja väidetega seoses riigikeele mittevaldamise ja esindaja otsimise/leidmise ajakuluga, ei ole kostja esitanud kohtule taotlust menetlustähtaja pikendamiseks ja/või taotlust menetlusabi saamiseks hagimaterjalide ja kohtumääruse tõlkimiseks. Maakohus oli seisukohal, et kostja on olnud ise materjalide kättesaamisel hooletu ja passiivne, jätnud need tähelepanuta. Reaktsioon järgnes alles tagaseljaotsusele. Maakohtu hinnangul ei olnud kostjal mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ega esinenud ka TsMS § 415 lg 1 teises lauses loetletud asjaolusid, mil on võimalik kaja esitamine mõjuva põhjuseta.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaja menetlusse, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ega maakohus ei saanud hinnata kostjal olnud terviseseisundit ilma vastava arsti seisukohata või kostja haigusloo täiendavate materjalideta. Kostja esitab täiendavate tõenditena väljavõtted oma haigusloost. Sõrmede vigastus oli kostja haiguse tagajärg. Kostja halb terviseseisund püsis kolm aastat enne tagaseljaotsuse tegemist. Kostjal diagnoositi epilepsia ehk langetõbi, mis mõjutas kostja terviseseisundit eriti negatiivselt ja põhjustas edaspidiste haiguste tekkimist. Vastavalt terviseportaali väljavõttele diagnoositi kostjal sõrmedesirutajate ja nende kõõluste vigastus randme- ja käepiirkonnas. Tegemist ei ole tavapärase sõrmede vigastusega, vaid traumaga, mille ajal esineb n.medianuse kahjustus karpaalkanali nivoolt mõlemal käel – kerges astmes paremal käel ja keskmises astmes vasakul käel. Kukkumise ja sõrmede vigastuste tagajärjeks oli karpaaltunneli sündroom. Alates 25. jaanuarist 2023 olid kostjal väga tugevad valud kõõluses, mille tõttu pidi ta tarvitama tugevaid valuvaigisteid, mis mõjutasid kindlasti kostja vaimset seisundit. Arvestades pidevat valu ja ravimite mõju, oli kostjal väga raske hinnata olukorda seoses menetlusdokumentidega. Lisaks tekitasid ajuprobleemid ja epilepsia tol ajal võimetust ratsionaalselt mõelda ja tõsisemaid otsuseid vastu võtta. Kohus võiks/võib esitada kostja perearstile L. Spivakile kohtunõude, et tuvastada, kas oma terviseseisundi tõttu tol ajal oli kostja võimeline menetlustoimingutes osalema.
Maakohus on andnud hagile vastamiseks liiga lühikese tähtaja. Maakohus ei ole seda küsimust vaidlustatud määruses sisuliselt käsitlenud. Hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ning seetõttu ei võinud kohus tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha. Maakohus ei ole tagaseljaotsuses ega määruses, millega jättis kaja rahuldamata, hagi õigusliku põhjendatuse kontrolli esitanud.
6.Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetlus taastamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema suutmatust osaleda kohtumenetluses tervislikel põhjustel. Kostja on esitanud osaliselt umbkeelseid väljavõtteid terviseportaali digiloost, kus arst on pannud lühidalt kirja kostja enda kaebused ja kostjale määratud ravi. Antud informatsioon on mõeldud arstile endale ja teistele meditsiinitöötajatele. Kostja ei pea tsiviilkohtumenetlusest isiklikult osa võtma, vaid saab seda teha esindaja kaudu. Kostja ei ole esitanud ühtegi paikapidavat selgitust või tõendit, miks ta ei ole varem endale esindajat võtnud. Samuti oleks kostja saanud taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab menetluse. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kostja lisas määruskaebusele väljavõtted terviseportaalist (5 tk). Kostja soovib nende tõenditega põhistada mõjuvat põhjust, mis takistas teda hagile vastamast ja sellest teatamast. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja hagimaterjalid kätte 2. veebruaril 2023 ja hagile vastamise tähtpäev saabus 16. veebruaril 2023. Ühestki esitatud väljavõttest ei nähtu kostjal hagile vastamise tähtaja jooksul esinenud kaebusi. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1) ja need tuleb jätta vastu võtmata.
9.TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 teise lause p-des 1– 3 nimetatud juhtudel. Kostja tugineb esiteks sellele, tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Teiseks tugineb kostja sellele, et tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha ja kostja võib TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kostja ei tugine sellele ja asja materjalidest ei nähtu, et kostja võiks esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 teise lause p 1 või p 2 kohaselt.
10.Tagaseljaotsust ei või TsMS § 407 lg 5 p 1 kohaselt teha juhul, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Riigikohus on leidnud, et minimaalne tähtaeg ei ole alati vastamiseks piisav, vastasel juhul poleks TsMS § 407 lg 5 p-l 1 sisu. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale, eeldatavaid takistusi vastamisel, vajadust võtta esindaja (vt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14.2).
Arvestades hageja nõuet (töövõtulepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahju hüvitamise nõue) oli praegusel juhul 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks ringkonnakohtu hinnangu ebapiisav.
11.TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav. Riigikohtu seisukoha järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Esmajoones on selle mõte võimaldada asja lahendamist ka juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale (vt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja on olnud ise dokumentide kättesaamisel hooletu ja jätnud need tähelepanuta. Kostja tunnistab kajas, et tegi ümbriku dokumentidega lahti alles paar nädalat pärast nende kättesaamist. Kostja ei ole põhistanud, et ta ei olnud terviseseisundist tulenevalt võimeline dokumentidega varem üldse tutvuma. Ringkonnakohus leiab aga, et koostoimes asjaoludega, et kostja ei valda väidetavalt eesti keelt, mistõttu dokumendid vajasid tõlkimist ning hagile vastamiseks oli antud minimaalne tähtaeg, saab praegusel juhul lugeda kostja terviseseisundi mõjuvaks põhjuseks, mis takistas teda hagile õigel ajal vastamast.
12.TsMS § 407 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks hagi õiguslik põhjendatus (veenvus). Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 17). Maakohus on tagaseljaotsuses viidanud üksnes õigusnormidele, mille alusel hageja nõuded kvalifitseerida, kuid ei ole kontrollinud nõuete rahuldamise eeldusi. Hagi õigusliku põhjendatuse kontrolli ei ole esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta. Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb kaja lahendamisel hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväiteid (vt nt RKTKm 30.01.2014, 3-2-1-181-13, p 16). Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju hüvitamist. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt RKTKo 30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14). Tellijal on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja (vt RKTKo 24.11.2021, 2-1813432, p 18 3). Ringkonnakohutu hinnangul ei ole hagiavalduses toodud asjaolud lepingu esemena kokkulepitud ja kostja tehtud tööde ja nendes esinevate puuduste kohta piisavad selleks, et hageja nõuete õiguslikku põhjendatust hinnata.
Hageja nõuab kostjalt mh 420 euro tagastamist, mille hagiavalduse kohaselt hageja tasus kostja käsundil kostja alltöövõtjale ehitusprahi väljaveo ja utiliseerimise eest. Ringkoknnakohtu hinnangul ei ole hagiavalduses toodud asjaolud piisavad ka selleks, et selles osas hageja nõuet kvalifitseerida.
13.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda kaja esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 7 järgi kaja rahuldamise korral. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 kohaselt kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.