võlgnik: V.M. (ik XXX; elukoht XXX, xxxxx, XXX, xxxxx XXX ; e-post: XXX) usaldusisik: Evelin Laanemäe (MTÜ Nõutuba; e-post XXX) võlausaldajad: 1) Snel Service OÜ (rg-kood 14997899; e-post [email protected]) 2) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post XXX) 3) OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)
Kohtuistung
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada V.M. (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded V.M.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
6.Usaldusisiku tasu summas 21,10 eurot maksta välja usaldusisikule loovutatud vara arvel.
võlgniku poolt
7.Ülejäänud osas, s.o. summas 143,90 eurot anda V.M.-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Evelin Laanemäe usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 143,90 eurot Mittetulundusühingu Nõutuba (registrikood 80303499) arvelduskontole nr EE142200221049196550.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 8 osas.
10.Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 10.11.2022. a määrusega 11.11.2022. a välja V.M.-i pankroti, algatas V.M.-i kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks W.O Krupi. Tartu Maakohtu 01.02.2024 määrusega lõpetati V.M.-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgniku suhtes 11.11.2022.a algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras V.M.-i kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas 11. novembril kohtule aruande ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta
5.novembril.
2.Aruanded on kohtule esitatud 12.11.2024 ja 14.11.2025. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikule määratud puuduv töövõime, mistõttu terviseprobleemidest tulenevalt ei ole võlgnik töötanud. Võlgnik on sõlminud 03.07.2023 käsunduslepingu MTÜ-ga xxxxxxx, kus võlgnik saab teha tööd lähtudes enda tervislikust seisundist ega olene ajafaktorist. Võlgnik on jälginud töökuulutusi, kuid sotsiaalseid töökohti ei pakuta. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud perioodil 01.02.2024-31.10.2025 regulaarselt vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule kogusummas 366 eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks 21,10 eurot ning 344,90 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnikul vara puudub. 2
3.Usaldusisik esitas 14.11.2025 kohtule koos lõpparuandega võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. V.M. ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud puuduv töövõime ning tervislikust seisundist tulenevalt on osalenud lühiajaliselt käsunduslepingu alusel MTÜ xxxxxxx pakutavates tegevustes. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara 3
oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust. 6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud peamiselt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul vabatahtlikult loovutanud usaldusisiku ametikontole raha kokku 366 eurot, millest 21,10 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks ning võlausaldajate nõuete katteks on kahel korral tasutud kokku 344,90 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust. 6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
7.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.
9.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
10.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus 4
keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.M. tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
11.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.M.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.M.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.Kuna kohus lõpetab V.M.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest V.M.-i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
14.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
15.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 165 eurot (käibemaksuta).
16.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 165 eurot.
5
17.Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud eraldismaksetest perioodil 01.11.2024-31.10.2025. Eraldisi on tehtud kokku summas 211 eurot ja sellest 189,90 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajatele välja makstud 14.11.2025.a. FIMS § 54 lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 211 eurot, seega on selle arvel usaldusisikule tehtav väljamakse 21,10 eurot. Ülejäänud osas, s.o. summas 143,90 eurot tuleb kasutada menetlusabi. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime ning ta on regulaarse toimetulekutoetuse saaja. Kohus leiab, et V.M.-ile tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 143,90 eurot.
18.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg 2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.FIMS § 8 lg 5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.