Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-11177
Kohtuasi
D.F-i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (täiteasi nr 007/2011/83331)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu
31.oktoobri 2025 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
D.F-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja D.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Priit Lantin
määrus
Puudutatud isik OÜ Ferax Holding (registrikood 14263915), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2025 määrus osas, milles maakohus mõistis D.F-ilt OÜ Ferax Holding kasuks välja menetluskulud 2480 eurot ületavas osas, samuti 2480 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas OÜ Ferax Holding menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2025 määrus muutmata.
3.1.Rahuldada OÜ Ferax Holding avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.2.Määrata OÜ Ferax Holding hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2480 eurot ning mõista D.F-ilt välja OÜ Ferax Holding kasuks menetluskulud 2480 eurot.
3.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb D.F-il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2480 eurot) OÜ-le Ferax Holding viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.F (avaldaja, võlgnik) esitas 07.08.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täiteasjas nr 007/2011/83331 täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Ühtlasi palus avaldaja esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatada. Harju Maakohus rahuldas 07.08.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse.
2.OÜ Ferax Holding (puudutatud isik, sissenõudja) esitas Harju Maakohtu 07.08.2023 esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.02.2024 määrusega määruskaebuse rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 07.05.2024 määrusega avalduse rahuldamata, tühistas 07.08.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.12.2024 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 25.02.2025 määrusega menetlusse võtmata.
4.Puudutatud isik esitas 23.04.2024 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 1670 eurot (käibemaksuta) ning kohustada avaldajat menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isik kasutanud vandeadvokaadist esindajat hinnaga 180 eurot/h ning esindajal kulus 18-20.04.2024 kohtuasja materjalidega tutvumisele ja analüüsimisele ning tõendite kogumisele 3h 30 min ning 23.04.2024 lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele, kohtule esitamisele ja tõendite komplekteerimisele 6 h. Lisaks on puudutatud isik tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
5.Puudutatud isik esitas 28.11.2024 määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja, milles palus mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 1170 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati puudutatud isikule õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot/h+km. Esindajal kulus määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 5 tundi ja 30 minutit. 28.11.2024 kulus esindajal kohtu kirjaga tutvumisele, selle kliendile selgitamisele ja menetluskulude nimekirja esitamisele ning vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamisele 1 tundi. Kuivõrd puudutatud isik on käibemaksukohuslane, siis palus ta mõista menetluskulud välja käibemaksuta.
2
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 2840 eurot ning viivise menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on arvestades Riigikohtu praktikat, puudutatud isiku esindaja kvalifikatsiooni ja keskmisi turuhindasid puudutatud isiku vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär 180 eurot põhjendatud. Puudutatud isik on tasunud määruskaebuselt riigilõivu ja avaldajal tuleb see puudutatud isikule hüvitada. Maakohus leidis, et võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu, on põhjendatud ja vajalik aeg materjalidega tutvumiseks, analüüsiks, tõendite kogumiseks, lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning tõendite komplekteerimiseks (toimingud maakohtus) 9 tundi. Avaldaja määruskaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks, kohtu kirjaga tutvumiseks, kliendiga suhtluseks, vastuse ja avaldaja vastuväidete koostamiseks vajalikud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 6,5 tundi tunni ulatuses. Kokku kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja tasu kokku summas 2790 eurot (15,5x180), koos riigilõivuga 2840 eurot. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles puudutatud isiku ajakulu õigusteenusele ületab 9 töötundi ning osas, millega kohus mõistis välja riigilõivu summas 50 eurot.
7.1.Maakohus on määruses viidanud, et andis 18.03.2024 määruses menetluskuludele vastuväidete esitamiseks tähtaja, kuid avaldaja vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja märgib, et viidatud määruses ei ole maakohus vastuväidete esitamiseks tähtaega määranud. Maakohus on 07.05.2024 määruse p-s 30 viidanud, et jättis tähelepanuta selle, et vastaspoolele tulnuks määrata uus tähtaeg menetluskulude kohta seisukoha andmiseks.
7.2.Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga et 23.04.2024 menetlusdokumendi koostamiseks on kulunud 6 töötundi. Menetlusdokumendi, mille maht on 1-3 lehekülge, puhul on tegemist menetlusliku olukorra ümberkirjutusega, mille lõpuks puudutatud isik tõdeb, et käesoleva kaasuse asjaolud on sisuliselt samad, mida ringkonnakohus käsitles eelnevalt viidatud tsiviilasjas 2-21-5315. Edasine lk 4 on samuti menetlusliku olukorra ümberkirjutus. Lk 5 märgib puudutatud isik, et aegumisele tuginemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ning lk 6 sisaldab menetluskulude nimekirja sisuliselt kahel real. Arvestades, et eelnevalt on menetlusosalisel kulunud perioodil 18-20.04.2024 kohtuasja materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks, tõendite kogumiseks 3 h 30 minutit, on menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 h. Lisaks ei nõustu kaebaja, et puudutatud isikul kulus avaldaja 23.05.2024 määruskaebusega tutvumiseks ja 12.06.2024 vastuse koostamiseks 5h 30 min. Tegemist on sisuliselt eelnevas menetluses korduvalt esitatud seisukohtade kordamisega. Viidatud dokumendi koostamiseks saab kuluda mitte rohkem kui 3 h.
7.3.Maakohus on rahuldanud põhjendamatult puudutatud isiku taotluse riigilõivu 50 eurot väljamõistmiseks. Puudutatud isik tasus riigilõivu 22.08.2023 esitatud määruskaebuselt, mis on jäänud Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2024 määrusega rahuldamata. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka avaldaja poolt puudutatud isiku määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud, millised tulnuks välja mõista puudutatud isikult. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulude nimekirja esitas kaebaja 23.04.2024 menetlusdokumendis, kokku 3
summas 465 eurot. Avaldaja taotleb jätkuvalt, et kohus rahuldaks avaldaja menetluskulude nõude seoses puudutatud isiku määruskaebusega. Menetluse edasine käik
8.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 1670 eurot ületavas osas (s.o osas, milles lepingulise esindaja ajakulu ületas 9 tundi ning riigilõivu 50 eurot osas).
11.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 2480 eurot ületavas osas ja menetluskulude 2480 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on 18.03.2024 määruse põhjendavas osas andnud pooltele vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 3 päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30.04.2024. Avaldaja esitas 24.04.2024 taotluse, milles palus anda täiendava tähtaja puudutatud isiku lõppseisukohale vastamiseks ning maakohus jättis 02.05.2024 vastava taotluse rahuldamata. Maakohus on 07.05.2024 määruses märkinud, et kohus oleks pidanud andma avaldajale täiendava tähtaja puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast lõpplahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja iseseenesest õigesti määruskaebuses viidanud, et maakohus ei määranud enne menetluskulude kindlaksmääramist puudutatud isiku 23.04.2024 menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks täiendavat tähtaega. Samas ei anna eeltoodu alust maakohtu määruse vaidlustatud osas tühistamiseks. Avaldaja on saanud oma vastuväited menetluskuludele esitada hiljemalt määruskaebemenetluses. Lisaks ei ole esindajakulude kindlaksmääramisel määrav, kas avaldaja esitas vastuväite puudutatud isiku menetluskulude suurusele. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8) ning hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7).
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas, milles puudutud isik palus avaldajalt välja mõista 22.08.2023 esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Iseenesest võimaldab TsMS § 169 lg 3 jätta rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud sõltumata menetluse tulemusest menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud, kuid seda sätet ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude otsustuse 4
peab tegema menetluskulude jaotamisel (vt ka TsMS komm I (2017) § 169, p 3.4.d). Praegusel juhul jäid Harju Maakohtu 07.05.2024 määrusega kõik kulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg1). Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda, vaid peab määrama menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks nende jaotuse alusel (TsMS § 174 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel jätta avaldajalt välja mõistmata puudutatud isiku 22.08.2023 määruskaebusega seotud riigilõivu põhjusel, et puudutatud isiku määruskaebus jäi rahuldamata. Samuti ei ole alust mõista puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulusid, mis seondusid nimetatud määruskaebuse esitamisega.
14.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
14.1.Asja materjalidest nähtuvalt on lepinguline esindaja esitanud puudutatud isiku nimel 23.04.2024 lõppseisukoha, tõendid ja menetluskulude nimekirja ning menetlusdokumendil on 6 lisa (dtl 221-226). Puudutatud isiku 23.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal enne seisukoha koostamist seniste menetlusdokumentidega tutvumisele ja analüüsimisele ning tõendite kogumisele 3 tundi ja 30 minutit ning menetlusdokumendi koostamisele 6 tundi, s.o kokku 9,5 tundi. Maakohus on lugenud nende toimingute osas põhjendatud ajakuluks 9 tundi. Avaldaja hinnangul on ajakulu põhjendatud kuni 5 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et asjas esitatud avalduse puhul oli tegemist nõude täitmise aegumisega seotud täitemenetluse lõpetamise avaldusega, mille kohus lahendab hagita menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama või mahukama vaidlusega. Olenemata sellest tuli puudutatud isiku lepingulisel esindajal tutvuda enne menetluses lõppseisukoha esitamist varasemalt esitatud menetlusdokumentidega ning samuti oli esindajal vajalik välja selgitada seni esitamata asjaolud ja tõendid. Samas võib pidada lõppseisukoha koostamisele maakohtu poolt põhjendatuks peetud 9 tunnist ajakulu asja üldist mahtu ja keerukust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades mõnevõrra ülemääraseks. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 8 tunni ulatuses.
14.2.28.11.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt oli puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses kokku 6,5 tundi. Sealjuures kulus puudutatud isiku lepingulisel esindajal avaldaja määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 5 tundi ja 30 minutit ning 28.11.2024 kohtu kirjaga tutvumisele, selle kliendile selgitamisele ja menetluskulude nimekirja esitamisele ning vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamisele 1 tund. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt seisnes määruskaebemenetluses poolte peamine vaidlusküsimus selles, kas täitmise aegumine oli peatunud ajaks, mil kohus lahendas kohtutäituri avaldust kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Avaldaja määruskaebuse põhjendus on sisuliselt 2,5-lehel (dtl 306-311). Puudutatud isiku 12.06.2024 vastus määruskaebusele on 5-l leheküljel (dtl 342-346) ning osaliselt on vastuses korratud ka 5
varem esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et arvestades asja üldist keerukust, määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab pidada määruskaebemenetlusega seotud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku kuni 5 tunni ja 30 minuti ulatuses.
14.3.Ülaltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus vaidlustatud määrusega kindlaksmääratud lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni võrra ning loeb puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 13 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vähendada puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu suuremas ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu hinda 180 eurot, mille põhjendatuks ja vajalikuks pidamise osas ei ole avaldaja maakohtu määrust vaidlustanud, on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik summas 2430 eurot. Sellele lisandub välja mõistetud riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 2480 eurot ületavas osas.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.