Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2-23-11177

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

30.10.2013–22.10.2014 – tsiviilasjas nr 2-13-42564 (liidetud tsiviilasjaga nr 2-1351255), milles kohus vaatas läbi avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, oli täitemenetlus peatatud Harju Maakohtu 30.10.2013 määruse alusel kuni lõpplahendi jõustumiseni 22.10.2014;

-

19.11.2014–19.03.2015 – tsiviilasjas nr 2-14-61091, milles kohus vaatas läbi avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, oli kinnistu enampakkumine peatatud Harju Maakohtu 19.11.2014 määruse alusel kuni lõpplahendi jõustumiseni 19.03.2015;

-

08.12.2015–14.02.2023 – kohtutäitur esitas 08.12.2015 kohtule avaldaja kaebuse alusel avalduse kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-15-18474 ja mille lõpplahend jõustus 05.06.2023. Kinnistu enampakkumist ei saanud läbi viia enne kinnistu hinna määramist eksperdi poolt.

Kuivõrd täitmise aegumistähtaeg on kulgenud kokku üksnes 3 aastat ja 27 päeva, ei ole nõude täitmine aegunud. Aegumisele tuginemine on ka vastuolus hea usu põhimõttega. Märkimist väärib, et täitemenetluses ei ole hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks midagi laekunud ning endiselt on tasumata põhivõlg 198 937,77 eurot ja kõrvalnõuded.

2-23-11177 Maakohtu määrus ja põhjendused

-

-

täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping tagab laenulepingust tulenevaid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks 09.06.2010; sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 13.09.2011; täitemenetlus oli Harju Maakohtu 30.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51255 (hiljem liidetud tsiviilasjaga nr 2-13-42564, mis jäeti tsiviilasja numbriks) peatatud kuni lõpplahendi jõustumiseni. Lõpplahend jõustus 22.10.2014, seega oli täitemenetlus peatunud ajavahemikul 30.10.2013–22.10.2014, st 357 päeva; kinnistu enampakkumine oli Harju Maakohtu 19.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61091 peatatud kuni lõpplahendi jõustumiseni. Lõpplahend jõustus 19.03.2015, seega oli enampakkumine peatunud ajavahemikul 19.11.2014–19.03.2015, st neli kuud; kohtutäitur esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule avalduse kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-15-18474 ja milles lõpplahend jõustus 05.06.2023.

2-23-11177 TsÜS § 157 lg 6 järgi peatub täitmise aegumine lisaks muudele TsÜS-is sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks ning täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 6 alusel kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka enne 01.04.2021 täitmiseks esitatud nõuetele. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 p 3 järgi mh õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohtutäitur ei saa täitemenetlust jätkata ega sissenõudja oma õigusi realiseerida olukorras, kus võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri määratud arestitud asja hinna kaebusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 7 korras ja kohtutäitur on TMS § 74 lg 8 alusel sunnitud taotlema kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kohtutäitur ei saa enne hinna määramist eksperdi poolt läbi viia enampakkumist ega seeläbi teha toiminguid, mille kaudu saaks sissenõudja nõuet rahuldada. Sissenõudjale peab aga olema tagatud kaitse selle eest, et võlgnik ei saaks oma õigusi kuritarvitades lõpmatult põhjendamatute taotlustega täitemenetlust venitada kuni täitmise aegumiseni. Seetõttu tuleb TMS § 74 lg 8 alusel algatatud kohtumenetlus lugeda võrdustatuks TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega ning selle toimumise ajaks peatub täitmise aegumine sissenõudja huvide kaitseks (vt ka TlnRnKm 28.09.2023, 2-21-5315).

2-23-11177 lugeda TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaseks hagita menetluseks, siis tooks see kaasa olukorra, kus täitemenetlus saab jätkuda ka ajal, kui nõude täitmise aegumine on kaebuse menetlemise ajaks peatunud. Sissenõudja ega kohtutäitur ei pöördunud avaldaja poole, leppimaks kokku kinnistu hinda. Jääb arusaamatuks, kuidas on avaldaja oma õigusi kuritarvitanud, kui ta on kasutanud oma seadusest tulenevat kaebeõigust. Isegi kui kinnistut ei saanud täitemenetluses müüa, saanuks kinnistu määrata TMS § 52 lg 2 alusel sundvalitsemisele ning rahuldada sissenõudja nõudeid 8 aasta jooksul sundvalitsemisega saadava vilja arvel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-23-11177

2-23-11177 kinnisasja sundvalitsemise teel. Seejuures on kinnisasja müük ja kinnisasja sundvalitsemine alternatiivid, st neid ei saa rakendada samal ajal. Reeglina toimub kinnisasjale sissenõude pööramine selle arestimise ja müügi teel ning sundvalitsemisele saab kinnisasja TMS § 162 lg-st 1 tulenevalt määrata üksnes kohus kas kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel. Avaldaja ei ole väitnud, et ta oleks sellise avaldusega kohtu poole pöördunud, ning sissenõudjalt ega kohtutäiturilt ei saa(nud) sellise avalduse esitamist asjaolusid arvestades oodata. Täitemenetluses tuleb kohtutäituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil, kahjustamata võlgniku õigustatud huve (RKTKm 10.05.2017, 3-2-1-38-17, p 17). Sundvalitsemine on praktikas erandlik võimalus hüpoteegi realiseerimiseks ning sellel võib mõtet olla eelkõige juhul, kui tagatav võlg on väike, kinnisasja (nt kaubanduskeskuse kinnisasja) majandamise kaudu on võimalik see mõistliku aja jooksul rahuldada vilja (eelkõige üüri või rendi) arvel ning soov on, et hüpoteek tagaks ka hiljem sissenõutavaks muutuvaid nõudeid ega lõpeks täitemenetluse tulemusena (AÕS II komm (2014), § 352, p 3.4.10). Siinsel juhul on hüpoteegiga tagatud täitmata nõuete suurus vähemalt 198 937,77 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded) ning avaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel oleks võimalik väita, et hüpoteegiga tagatud nõuded saanuks kinnistu sundvalitsemisele määramisel mõistliku aja jooksul rahuldatud. Arvestada tuleb ka seda, et kui kinnisasi on määratud sundvalitsemisele, ei saa sissenõudja enam nõuda selle müüki, kuivõrd sundvalitsemine lõpetatakse TMS § 173 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt üksnes sissenõudja nõude rahuldamise korral või kohtutäituri poolsel kohtusse pöördumisel sundvalitsemise jätkamise või asja müügi otsustamiseks olukorras, kus sundvalitsemise jätkamine nõuaks suuri kulutusi ja sissenõudja ei tasu ette selleks vajalikku summat.

seotud

2-23-11177 (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.