Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-11177
Kohtuasi
D.F-i avaldus täiteasjas nr 007/2011/83331 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
D.F-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja D.F Priit Lantin
(isikukood XXX), lepinguline esindaja
Puudutatud isik OÜ Ferax Holding (registrikood 14263915), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta D.F-i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 07.05.2024 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud D.F-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.D.F (avaldaja, võlgnik) esitas 07.08.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täiteasjas nr 007/2011/83331 täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Veiko Kaasik Nordea Bank AB Eesti filiaali 13.09.2011 täitmisavalduse alusel avaldaja õiguseellase C. D.F-i suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 007/2011/83331. Täitedokumendiks on 27.06.2007 hüpoteegi seadmise leping, mis nägi ette C. D.F-i kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Praegu viib täitemenetlust läbi kohtutäitur Mati Roodes (kohtutäitur) ja sissenõudjaks on OÜ Ferax Holding (sissenõudja), kellele Nordea Bank AB Eesti filiaali õigusjärglane Luminor Bank AS loovutas hüpoteegi ja sellega tagatud nõuded. Sissenõudja nõude täitmine on võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel aegunud, sest täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest 13.09.2011 on möödas üle 10 aasta. Aegumise saab peatunuks lugeda ajavahemikel, mil kohus oli täitemenetluse või enampakkumise peatanud, s.o 30.10.2013– 22.10.2014 tsiviilasjas nr 2-13-42564 ja 19.11.2014–19.03.2015 tsiviilasjas nr 2-14-61091. Nõude täitmine aegus seega hiljemalt veebruaris 2023. Rohkem ei ole täitmise aegumine peatunud. Sissenõudja seisukoht
2.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Täitemenetlust ei ole vähemalt 8 aasta 9 kuu ja 28 päeva jooksul saanud täitemenetluse ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja (kinnistu) enampakkumise peatamise ning kinnistu hinna vaidlustamise tõttu läbi viia ning täitmise aegumine tuleb selle aja vältel lugeda TsÜS § 157 lg 6, § 160 lg 2 p 3 ja § 166 lg 1 alusel peatunuks. Täpsemalt oli täitmise aegumine peatunud järgmistel ajavahemikel ja asjaoludel: -
30.10.2013–22.10.2014 – tsiviilasjas nr 2-13-42564 (liidetud tsiviilasjaga nr 2-1351255), milles kohus vaatas läbi avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, oli täitemenetlus peatatud Harju Maakohtu 30.10.2013 määruse alusel kuni lõpplahendi jõustumiseni 22.10.2014;
-
19.11.2014–19.03.2015 – tsiviilasjas nr 2-14-61091, milles kohus vaatas läbi avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, oli kinnistu enampakkumine peatatud Harju Maakohtu 19.11.2014 määruse alusel kuni lõpplahendi jõustumiseni 19.03.2015;
-
08.12.2015–14.02.2023 – kohtutäitur esitas 08.12.2015 kohtule avaldaja kaebuse alusel avalduse kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-15-18474 ja mille lõpplahend jõustus 05.06.2023. Kinnistu enampakkumist ei saanud läbi viia enne kinnistu hinna määramist eksperdi poolt.
Kuivõrd täitmise aegumistähtaeg on kulgenud kokku üksnes 3 aastat ja 27 päeva, ei ole nõude täitmine aegunud. Aegumisele tuginemine on ka vastuolus hea usu põhimõttega. Märkimist väärib, et täitemenetluses ei ole hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks midagi laekunud ning endiselt on tasumata põhivõlg 198 937,77 eurot ja kõrvalnõuded.
2-23-11177 Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 07.05.2024 määrusega avalduse rahuldamata, tühistas 07.08.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping tagab laenulepingust tulenevaid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks 09.06.2010; sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 13.09.2011; täitemenetlus oli Harju Maakohtu 30.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51255 (hiljem liidetud tsiviilasjaga nr 2-13-42564, mis jäeti tsiviilasja numbriks) peatatud kuni lõpplahendi jõustumiseni. Lõpplahend jõustus 22.10.2014, seega oli täitemenetlus peatunud ajavahemikul 30.10.2013–22.10.2014, st 357 päeva; kinnistu enampakkumine oli Harju Maakohtu 19.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61091 peatatud kuni lõpplahendi jõustumiseni. Lõpplahend jõustus 19.03.2015, seega oli enampakkumine peatunud ajavahemikul 19.11.2014–19.03.2015, st neli kuud; kohtutäitur esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule avalduse kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-15-18474 ja milles lõpplahend jõustus 05.06.2023.
3.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest sissenõudja nõude täitmise aegumine oli vahepeal peatunud ega ole seetõttu veel aegunud.
3.2.1.Kuivõrd täitedokumendist tulenev nõue ei olnud 05.04.2011 seisuga aegunud ja sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 13.09.2011, hakkas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 13.09.2011 ja see oleks katkemiste ja peatumisteta lõppenud 13.09.2021. Nimelt oli TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 05.04.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul oli võlausaldajal õigus teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (VÕSRS § 9 lg 4 eelmise redaktsiooni kohta sarnaselt RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-116-13, p 13). TsÜS § 159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.
3.2.2.Vaidlust ei ole, et sissenõudja nõude täitmise aegumine oli TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel koosmõjus TsÜS § 157 lg-ga 6 ja VÕSRS § 9 lg-ga 6 peatunud ajavahemikel, mil täitemenetlus oli peatatud tsiviilasjas nr 2-13-42564 ja enampakkumine peatatud tsiviilasjas nr 2-14-61091, s.o 30.10.2013–22.10.2014 ja 19.11.2014–19.03.2015. Täitmise aegumine tuleb nende sätete alusel peatunuks lugeda ka tsiviilasja nr 2-15-18474 menetluse ajaks, milles lahendati kohtutäituri avaldust kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, s.o ajavahemikul 08.12.2015–05.06.2023.
2-23-11177 TsÜS § 157 lg 6 järgi peatub täitmise aegumine lisaks muudele TsÜS-is sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks ning täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 6 alusel kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka enne 01.04.2021 täitmiseks esitatud nõuetele. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 p 3 järgi mh õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohtutäitur ei saa täitemenetlust jätkata ega sissenõudja oma õigusi realiseerida olukorras, kus võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri määratud arestitud asja hinna kaebusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 7 korras ja kohtutäitur on TMS § 74 lg 8 alusel sunnitud taotlema kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kohtutäitur ei saa enne hinna määramist eksperdi poolt läbi viia enampakkumist ega seeläbi teha toiminguid, mille kaudu saaks sissenõudja nõuet rahuldada. Sissenõudjale peab aga olema tagatud kaitse selle eest, et võlgnik ei saaks oma õigusi kuritarvitades lõpmatult põhjendamatute taotlustega täitemenetlust venitada kuni täitmise aegumiseni. Seetõttu tuleb TMS § 74 lg 8 alusel algatatud kohtumenetlus lugeda võrdustatuks TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega ning selle toimumise ajaks peatub täitmise aegumine sissenõudja huvide kaitseks (vt ka TlnRnKm 28.09.2023, 2-21-5315).
3.2.3.Kuivõrd täitmise aegumine on kokku olnud peatunud vähemalt 8 aastat 9 kuud ja 28 päeva ning aegumistähtaeg on kulgenud vaid 3 aastat 27 päeva, on täitmise aegumiseni veel vähemalt 6 aastat 11 kuud ja 3 päeva. Seega ei ole alust avaldust rahuldada.
3.3.Kohtu 07.08.2023 esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel tühistada. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt ei selgu vaidlustatud määrusest, millistele tõenditele tuginedes on maakohus leidnud, et täitemenetlust ei olnud võimalik läbi viia sel ajal, mil see ei olnud kohtumenetluste raames peatatud. Täitmise aegumise peatumine tuleb fikseerida. Riigikohtu praktika järgi on täitmise aegumise peatumise eelduseks täitemenetluse peatamine (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.3). Kohtutäitur ei ole täitemenetlust peatanud ning kohtud ei ole täitemenetluse peatamist muudel ajavahemikel vajalikuks pidanud. Samuti ei ole kohtutäitur täitetoiminguid tühistanud või peatanud ega teinud TMS § 7 lg-te 1 ja 2 alusel täitetoimingu tegemisest keeldumise otsust. Sissenõudja ei ole kordagi pöördunud kohtutäituri poole saamaks teavet, miks täitemenetlust ei saa läbi viia. Kohtutäituri TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avalduse alusel algatatud kohtumenetlus ei ole võrdsustatav TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega. TsÜS § 160 lg 2 sätestab ammendava loetelu toimingutest, mis on võrdsustatud aegumist peatava hagi esitamisega sama sätte lg 1 järgi (RKTKo 19.06.2012, 3-2-1-88-12, p-d 11 ja 12), mistõttu ei saa seda loetelu analoogia korras laiendada. Lisaks on kohtutäituri määratud hinna vaidlustamine kaebus kohtutäituri tegevusele, mis ei ole hagita menetlus. Täitemenetluse osaline saab kohtutäituri määratud hinna vaidlustada ja tal on võimalus esitada kohtutäituri otsusele kaebus, mida avaldaja esitanud ei ole. Kui mistahes kaebusi kohtutäituri otsusele tuleks
2-23-11177 lugeda TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaseks hagita menetluseks, siis tooks see kaasa olukorra, kus täitemenetlus saab jätkuda ka ajal, kui nõude täitmise aegumine on kaebuse menetlemise ajaks peatunud. Sissenõudja ega kohtutäitur ei pöördunud avaldaja poole, leppimaks kokku kinnistu hinda. Jääb arusaamatuks, kuidas on avaldaja oma õigusi kuritarvitanud, kui ta on kasutanud oma seadusest tulenevat kaebeõigust. Isegi kui kinnistut ei saanud täitemenetluses müüa, saanuks kinnistu määrata TMS § 52 lg 2 alusel sundvalitsemisele ning rahuldada sissenõudja nõudeid 8 aasta jooksul sundvalitsemisega saadava vilja arvel.
5.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kuivõrd avaldaja vaidlustas kohtutäituri määratud kinnistu hinna, oli kohtutäitur kohustatud pöörduma eksperdi määramise avaldusega kohtu poole. Selle lahendamise ajal oli takistatud nii enampakkumise läbiviimine kui ka sissenõudja õiguste realiseerimine, mistõttu saab täitmise aegumise lugeda peatunuks. Seadusest ei tulene, et täitmise aegumine peatub üksnes juhul, kui täitemenetlus on peatatud ja ühtegi täitetoimingut teha ei tohi. Avaldaja viidatud Riigikohtu seisukohad tsiviilasjades nr 3-2-1-88-12 ja 2-21-10665 ei ole asjakohased. Avaldaja ei ole usutavalt selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kuidas saanuks kinnistu sundvalitsemisega saadavast viljast sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõuded mingiski arvestatavas osas rahuldada. Igal juhul ei tulene seadusest, et täitmise aegumine ei peatuks juhul, kui samal ajal saaks sissenõudja nõude täita väikses osas ka muu vara arvel. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
8.Vaidlust ei ole, et nõude täitmise aegumine oli peatunud ajavahemikel, mil täitemenetlus oli peatatud tsiviilasjas nr 2-13-42564 ja enampakkumine peatatud tsiviilasjas nr 2-14-61091. Vaidlus on üksnes selles, kas täitmise aegumine oli peatunud ka tsiviilasja nr 2-15-18474 menetluse ajaks, milles kohus lahendas kohtutäituri TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avaldust kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Sellest sõltub, kas sissenõudja nõude täitmine on aegunud või mitte. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohtutäitur või kohus peaks täitemenetluse peatama või nõude täitmise aegumise peatumise eraldi fikseerima, et nõude täitmise saaks TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel koosmõjus TsÜS § 157 lg-ga 6 ja VÕSRS § 9 lg-ga 6 lugeda peatunuks.
2-23-11177
9.1.Kolleegiumi hinnangul peatub täitmise aegumine nende sätete alusel mh pelgalt sellise hagita menetluse avalduse esitamisega, mille alusel algatatud kohtumenetluse ajal ei saa sissenõudja täitemenetluses oma õigusi realiseerida. Sellisel juhul ei saa faktiliselt täitemenetlust läbi viia, samas on aegumise peatumise algus- ja lõppaeg selged. Täitemenetluse peatamine võib nõude täitmise aegumise peatunuks lugemiseks vajalik olla neil juhtudel, kus täitemenetluse läbi viimist saab olenemata kohtumenetlusest jätkata, nt TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel kohtule. Riigikohtu 11.05.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-10665 p-s 12.3 avaldatud seisukoht ei ole asjakohane, kuivõrd seal hinnati nõude täitmise aegumise peatumist TsÜS § 167 lg 1 I lause alusel õigustatud ja kohustatud isiku peetavate läbirääkimiste ajaks. Läbirääkimiste ajal ei ole täitemenetluse läbiviimine takistatud ning oluline on fikseerida läbirääkimiste algus- ja lõppaeg.
9.2.Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäitur ei saanud täitemenetlust jätkata ega sissenõudja oma õigusi realiseerida olukorras, kus avaldaja vaidlustas kohtutäituri määratud kinnistu hinna kaebusega TMS § 74 lg 7 korras ja kohtutäitur pidi TMS § 74 lg 8 alusel taotlema kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Täitemenetluses, milles on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, toimub sundtäitmine üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kinnisasja ei ole võimalik realiseerida enne, kui kohus lahendab TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avalduse ja ekspert määrab kinnisasja hinna. Avaldaja leiab ekslikult, et sellise avalduse läbi vaatamine ei toimu hagita menetluses. Kohus vaatab TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses läbi ka sama sätte lg-s 1 nimetamata asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Selliseks asjaks on ka TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avalduse alusel toimuv asi, sest see ei paigutu ühegi TsMS § 475 lg-s 1 loetletud hagita asja alla, sh ei ole see käsitatav kaebusena kohtutäituri otsuse peale, sest kohtutäitur peab hinna vaidlustamise kaebuse saamisel pöörduma kohtusse ega tee ise kaebust lahendavat otsust, mida saaks kohtus vaidlustada. Kolleegium lisab, et kohtul ei olegi TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avalduse läbi vaatamisel võimalik täitemenetlust kohtumenetluse toimumise ajaks peatada, kuivõrd kohus saab TsMS § 4771 lg 1 järgi hagita menetluses esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning seadus ei võimalda sellises asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist.
9.3.Avaldaja väited selle kohta, et kohtutäitur ei ole täitetoiminguid tühistanud ega peatanud või teinud täitetoimingu tegemisest keeldumise otsust, sissenõudja ei ole pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse läbiviimise kohta teabe saamiseks ning sissenõudja ega kohtutäitur ei pöördunud avaldaja poole leppimaks kokku kinnistu hinda, on nõude täitmise aegumise peatumise seisukohalt asjakohatud.
9.4.Eelnevat arvestades on maakohus lugenud põhjendatult TMS § 74 lg 8 alusel algatatud kohtumenetluse võrdustatuks TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohase hagita menetlusega ning selle toimumise ajaks täitmise aegumise peatunuks.
10.Kuigi avaldaja tugines esimest korda alles määruskaebuses sellele, et täitemenetluse läbiviimine ei olnud takistatud, sest kinnistu võinuks TMS § 52 lg 2 alusel määrata ka sundvalitsemisele, ei ole avaldaja sellekohane arusaam õige. Kolleegium märgib, et kinnisasja sundvalitsemisele määramiseks ei anna alust ainuüksi see, et võlgnikupoolse kinnisasja hinna vaidlustamise tõttu ei saa kinnisasja müüa. TMS § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt toimub kinnisasja sundtäitmine kas selle arestimise ja müümise teel või
2-23-11177 kinnisasja sundvalitsemise teel. Seejuures on kinnisasja müük ja kinnisasja sundvalitsemine alternatiivid, st neid ei saa rakendada samal ajal. Reeglina toimub kinnisasjale sissenõude pööramine selle arestimise ja müügi teel ning sundvalitsemisele saab kinnisasja TMS § 162 lg-st 1 tulenevalt määrata üksnes kohus kas kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel. Avaldaja ei ole väitnud, et ta oleks sellise avaldusega kohtu poole pöördunud, ning sissenõudjalt ega kohtutäiturilt ei saa(nud) sellise avalduse esitamist asjaolusid arvestades oodata. Täitemenetluses tuleb kohtutäituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil, kahjustamata võlgniku õigustatud huve (RKTKm 10.05.2017, 3-2-1-38-17, p 17). Sundvalitsemine on praktikas erandlik võimalus hüpoteegi realiseerimiseks ning sellel võib mõtet olla eelkõige juhul, kui tagatav võlg on väike, kinnisasja (nt kaubanduskeskuse kinnisasja) majandamise kaudu on võimalik see mõistliku aja jooksul rahuldada vilja (eelkõige üüri või rendi) arvel ning soov on, et hüpoteek tagaks ka hiljem sissenõutavaks muutuvaid nõudeid ega lõpeks täitemenetluse tulemusena (AÕS II komm (2014), § 352, p 3.4.10). Siinsel juhul on hüpoteegiga tagatud täitmata nõuete suurus vähemalt 198 937,77 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded) ning avaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel oleks võimalik väita, et hüpoteegiga tagatud nõuded saanuks kinnistu sundvalitsemisele määramisel mõistliku aja jooksul rahuldatud. Arvestada tuleb ka seda, et kui kinnisasi on määratud sundvalitsemisele, ei saa sissenõudja enam nõuda selle müüki, kuivõrd sundvalitsemine lõpetatakse TMS § 173 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt üksnes sissenõudja nõude rahuldamise korral või kohtutäituri poolsel kohtusse pöördumisel sundvalitsemise jätkamise või asja müügi otsustamiseks olukorras, kus sundvalitsemise jätkamine nõuaks suuri kulutusi ja sissenõudja ei tasu ette selleks vajalikku summat.
11.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
seotud
13.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
14.Lisaks märgib kolleegium, et avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot, kuid riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 10 1 ja 15 alusel tuli riigilõivu tasuda 30 eurot. Seega tasus avaldaja riigilõivu 40 eurot rohkem, ning tal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
15.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, saavad TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TMS § 223 1 lg-ga 4 esitada Riigikohtule määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-23-11177 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.