Tsiviilasi nr 2-09-27479
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2009, Tartu kohtumaja
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20.11.2009.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) hagi Ain Pavlov vastu 35 613 krooni nõudes
Tsiviilasja nr
2-09-27479
Hagihind
35 613 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • •
hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu hageja esindaja: Kaja Oksa (Põllu 1a, Tartu 50303) kostja: Ain Pavlov
Kati Kümnik esitas Tartu Maakohtule 10.06.2009.a. hagiavalduse Ain Pavlov ́i vastu 35 613 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt jõustus 25.04.2009.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 08.10.2008.a. otsus, millega tunnistati Ain Pavlov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi. Vaastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. Inga Pärn on kuriteoohver Meelis Pärn ́a ema, kes on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjoni I koosseisu 09.04.2008.a. otsusega nr 413752 tunnistatud püsivalt töövõimetuks alates 09.04.2008.a. ning vastab seetõttu OAS-is sätestatud tingimustele. Kooskõlas OAS § 18 on Tartu Pensioniamet määranud Inga Pärn ́ale kuriteoohvri surmast tuleneva kahju perioodilise hüvitise. Hageja palub OAS § 31 lõikest 1 tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja 35 613 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 26.10.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma varasema avalduse juurde. Kostja avaldas, et tegelikult aitas Inga Pärn ise Meelis Pärn ́a rahaliselt ja seetõttu ei peaks talle hüvitist maksma. Samuti avaldas kostja, et kui seaduses on hüvitise saamise õigus kirjas, siis ta sellele vastu ei vaidle.
OAS § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tartu Maakohus on 08.102008.a. otsusega kostja süüdi tunnistanud KarS § 113 alusel Meelis Pärn ́a tapmises, otsus on jõustunud 25.04.2009.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Kohus leiab, et tõendatud on, et kostja vastutab tekitatud kahju eest ning põhjendatud on mõista temalt hageja kasuks välja 35 613 krooni. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Arvestades kostja poolt toime pandud tegu, samuti nõude suurust, ei ole täies ulatuses kahju hüvitamine ebaõiglane ega vastuvõtmatu. Välistatud ei ole võimalus, et vanglal õnnestub tulevikus kostja tööga kindlustada, samuti saab kostja asuda raha teenima vanglast vabanedes.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.