Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 28.07.2009.a. esitas võlgniku juhatuse liige avalduse OÜ R pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ R täita võlausaldajate nõudeid. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 14.09.2009.a. algatas kohus OÜ R pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks R Kallaste. Ajutise halduri aruanne OÜ R (edaspidi võlgnik) on kantud äriregistrisse 22.05.2006.a. registrikoodiga nr xxx, osakapitaliga 40 000 krooni. Juhatuse (ainu)liikmeks on GV(isikukood XXX). 25.07.2009.a. pankrotiavalduses märgib võlgnik: „Vara puudub“. AS-i SEB Pank andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX saldo 188,67 krooni. Konto on arestitud alates 17.09.2009.a. Swedbank AS-i andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX saldo 0,00 krooni. Konto on arestitud alates 17.09.2009.a. Danske Bank A/S Eesti filiaali (Sampo Pank) andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX saldo 0,00 krooni. Konto on arestitud alates 17.09.2009.a. Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara kokku summas 188,67 krooni. 25.07.2009.a. pankrotiavalduses märgib võlgnik ainukese võlgnevusena: „Võlausaldaja Maksuja Tolliamet nõue 2 400 684 krooni“. Vastates ajutise halduri järelepärimisele teatas võlgnik veel kolmest võlgnevusest (võlgu 31.12.2008.a.): S OÜ 783 000 krooni; Danske Bank NORD Liising 3554,34 krooni, GV580 000 krooni. Samas lisab võlgniku esindaja: „31.12.2008.a. seisuga ei olnud raha tasuda“. Kuivõrd ajutise halduri järelepärimisele vastas võlgniku esindaja 2008.a. seisuga ja pankrotiavalduse esitamisel ta neid võlgnevustena ei märkinud, siis võib eeldada, et 2009.a. need võlgnevused võlgniku poolt tasuti. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti 07.10.2009.a. saldoteatisele on 14.09.2009.a. seisuga võlgniku maksuvõlgnevus 2 034 509,97 krooni, millele lisandub arvestatud arvestuslik intress 425 790,12 krooni. 16.09.2009.a. kirjaga teatas Danske Bank A/S Eesti filiaal, et võlgnik on sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga liisinglepingu nr 270206RE. Nimetatud lepingust tulenev kohustus moodustab 28.09.2009.a. seisuga 57 928 krooni (ilma käibemaksuta). Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku võlgnevuste kogusumma 2 518 228,10 krooni. Reaalset vara on võlgnikul 188,67 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. 2(4)

Ajutise halduri arvamuse kohaselt tekkis võlgniku pankrotisituatsioon 2008.a. võlgniku ebaseadusliku tegevuse tulemusena. Ebaseaduslik tegevus avastati Maksu- ja Tolliameti kontrolli tulemusena ning võlgniku suhtes rakendati sanktsioone. Võlgniku ebaseaduslikku tegevust teostas juhatuse (ainu)liige GV. Esitatud 2008.a. majandusaasta aruande järgi (seisuga 31.12.2008.a.) oli võlgnikul vara kokku 3 041 889 krooni. Kohustusi kokku aga summas 5 358 598 krooni. 31.12.2008.a. seisuga oli võlgnikul põhivara (masinad ja seadmed jääkmaksumuses ning maa) 788 326 krooni eest. Müügiks ostetud kaupu oli võlgnikul 2 062 115 krooni eest. Raha oli võlgnikul 181 904 krooni. 25.07.2009.a. pankrotiavalduses märgib aga võlgnik, et vara puudub (täielikult). Seega on võlgnik realiseerinud (või omastanud? raisanud? loovutanud?) oma vara ajavahemikul 31.12.2008.a.-25.07.2009.a. Maksu- ja Tolliametile võlgneb võlgnik maksuvõlana 2 034 509,97 krooni, millele lisandub arvestatud arvestuslik intress summas 425 790,12 krooni. Ilmselt ei ole võlgnik realiseeritud vara eest saadud raha maksuvõla tasumiseks kasutanud. Pankrotimenetluses esitatud dokumentide järgi on võlgnik 2009.a. tasunud väidetava võlgnevuse summas 783 00 krooni OÜ-le S ja väidetava võlgnevuse summas 580 000 krooni GV’le. Võlgnevused nimetatud isikutele on toodud võlgniku juhatuse liikme GV ajutisele haldurile esitatud käsitsi kirjutatud vastuses 2008.a. kohta. 25.07.2009.a. esitatud pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirjas on ära toodud vaid üks võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet summas 2 400 684 krooni. Ajutise halduri arvates vastab ülaltoodud tegevusele karistusseadustiku (KarS) §-s 384 kirjeldatud koosseis, mis näeb ette vastutuse maksejõuetuse põhjustamise eest. Kohtuistung Kohtuistungil 04.11.2009.a. jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt osaühingu kohustused moodustavad 2 518 228,10 krooni ja vara 188,67 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt põhjustas maksejõuetuse turumuutus autode ostu-, müügi- ja vahendustegevuses. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikus § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama § lg 2 järgi juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.05.2009. a kontrollaktist nähtub, et OÜ R pole tuvastanud tehinguid tehes isikut, kellele raha maksis. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul üheselt selge, et võlgniku juhatuse liige GV ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ning on oma kohustuste täitmata jätmisega raskelt hooletult toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli pankrotiseisus juba 2008. aastal. Ajutise halduri 3(4)

andmetel ei ole äriühingu juhtkond kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike koosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Ka ei ole võlgniku juhatus esitanud pankrotiavaldust 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisel. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et R OÜ juhatus on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatus ei kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. ÄS §’s 180 sätestatud kohustuste rikkumine vastab ka KarS §§ 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. PankrS § 109 kohaselt saavad pankrotivara moodustamise aluseks olla tagasivõitmise ja – nõudmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud hetkel vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitist kokku 6700,00 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgniku juhatuse liikmelt GV’lt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 6700,00 krooni R Kallaste kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule GV’le. Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.