Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Jätta kohtukulud KÜ Kunda Loode 4 kanda Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud 28.09.2009.a. saabus Viru Maakohtusse KÜ Kunda Loode 4 avaldus pärandi hoiumeetmete kohaldamiseks AA T’i pärandvarale. Taotluse kohaselt suri xxx .a. AA T, kellele kinnistusraamatu elektroonilise registriosa väljavõtte kohaselt kuulub endiselt korteriomand asukohaga xxxx , mille kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna poolt elektrooniline registriosa nr xxxx . AA T'i abikaasa M T ega ka AA T'i ja M T tütar M T (edaspidi puudutatud isik) pärandi avanemisel pärimisavaldust ei esitanud. Xxxx .a. suri M T (endine perekonnanimi Z ), isikukood xxxx, sünniaeg xxxx.a., sünnikoht xxx, kelle ainsaks pärijaks on puudutatud isik. Puudutatud isik valdab korteriomandit asukohaga xxxx , kuid ei ole tasunud tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevuse väljamõistmiseks pöördus Korteriühistu Kunda Loode 4 kohtu poole. 12.01.2009.a. kohtuotsusega mõistis Viru Maakohus puudutatud isikult välja 8,376.63 krooni kommunaalteenuste võla katteks (nõue koosnes põhivõlgnevusest 7422.60 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivistest summas 954.02 krooni). Otsus jõustus 16.02.2009.a., kuid käesoleva ajani ei ole otsust täita õnnestunud. Avalduse esitamise aja seisuga on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees, arvestades ka Viru Maakohtu poolt väljamõistetud summat 20,937.59, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 16,779.97 krooni ning sissenõuavaks muutunud viivisest summas 4,157.62 krooni. Olukorra lahendamiseks esitas avaldaja kui võlausaldaja 25.02.2009.a. pärimismenetluse algatamise avalduse. Avaldajale teadaolevalt ei ole pärimismenetlust lõpule viidud, kuna notaril ei ole õnnestunud puudutatud isikule vajalikke dokumente kätte toimetada. Puudutatud isik rikub pidevalt majaelanike rahu, mistõttu on algatatud ka mitu väärteomenetlust. Võttes arvesse võlgnevusi avaldaja ees ning korduvat korteriomandiseadus (edaspidi KOS) § 11 sätestatud kohustuste rikkumist otsustasid avaldaja korteriomanikud 25.05.2009.a. kohustada puudutatud isikut korteriomandit võõrandama. Kuna aga pärimismenetlust ei ole puudutatud isikust tulenevatel põhjustel õnnestunud läbi viia ning vältimaks täiendava kommunaalteenuse võlgnevuse tekkimist, esitab avaldaja kohtule taotluse pärandvara valitsemise korraldamiseks ning pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamise loa andmiseks. Kohus vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, kuulanud vastavalt TsMS § 585 ära avaldaja esindaja, kes on ühtlasi ka hooldajaks taotletav isik, leiab, et asjas on võimalik teha lahend, millega lahendada avaldaja taotlused osaliselt. Kohus tuvastas, et AA T (isikukood: xxxx) suri xxxx .a.. Alates 01.01.2009 kehtiv pärimisseaduse 6. peatükk sätestab pärimise käigu, mille puhul on tegemist menetlusnormid ning seega tuleb pärimise hoiumeetmete rakendamisel kohaldada kehtivaid menetlusnorme, muus osas kohaldub AA T surma ajal kehtinud pärimisseadus (edaspidi PärS). PärS § 110 lg 1 p 5 alusel kohaldatakse pärandvara hoiumeetmeid seaduses sätestatud juhtudel ja PärS § 111 lg 1 alusel võib kohaldada pärandvara hoiumeetmeid kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt kohaldab kohus pärandvara hoiumeetmeid omal algatusel, kuid kohus võib pärandavara hoiumeetmete kohaldamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel Pärimisregistri andmetel on AA T’i järel avatud 25.02.2009.a. Rakvere notar Katre Pustak’u büroos pärimisasja toimik nr. xxxx . Notar on kohtule kinnitanud, et pärimismenetlus on lõpule viimata, kuivõrd võimalikule pärijale M T ’le ei ole õnnestunud vajalikke dokumente kätte toimetada. Avaldaja on kohtule esitanud asjaolud, millest nähtub, et AA T’i pärandvara hulka kuuluval korteril on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, mille suuruseks on 2009.aasta septembri seisuga 20937,59 krooni. Seega on avaldajal võlausaldajana alus esitada nõue AA T’i pärandavarale hoiumeetmete rakendamiseks. Ainuke võimalik teadaolev pärija ei ole pärandit vastu võtnud. Seetõttu puudub avaldajal võimalus esitada nõue võlgniku pärijate kui õigusjärglaste

vastu. Arvestades avalduses toodud ajaolusid, mille kohaselt korteris elav võimalik pärija on töötu ning tarbitud kommunaalteenuste eest ei tasu, mistõttu pärandil lasuvad võlad järjest kasvavad, nõustub kohus avaldajaga, et pärandi hoiumeetmete kohaldamata jätmine võib ohustada nõude rahuldamist pärandvara arvel. Seega on avaldus pärandi hoiumeetmete kohaldamiseks põhjendatud ja tuleb selles osas rahuldada. Samas on jätnud avaldaja tähelepanuta asjaolu, et notar on märkinud avaldusele lisatud pärimismenetluse algatamise avalduses, et pärandvara hulka kuuluv korteriomand, asukohaga xxxxx, on omandatud abielu kestel ning on seega AA T’i ja M T ühisvara. M T (endine perekonnanimi Z ) (isikukood xxxx) suri xxxx .a. ning tema järel on samuti avatud 25.02.2009.a. Rakvere notar Katre Pustak’u büroos pärimisasja toimik, numbriga xxxx. Pärimismenetlus on samuti lõpule viimata, kuivõrd võimalikule pärijale M T ’le ei ole õnnestunud vajalikke dokumente kätte toimetada. Lähtudes eeltoodud asjaoludes leiab kohus, et tulenevalt PärS § 111 lõikest 2 sätestatud võimalusest tuleb kohtul määrata pärandi hoiumeetmed ka M T pärandile. PärS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et pärandaja surma korral võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada ning § 110 lg 2 p 1 sätestab, et pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 112 lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning § 112 lg 2 sätestab, et hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kuivõrd avaldajal võlausaldajana on nõue seoses AA T’ile ja M T’le ühisvarana kuulunud korteriomandil tekkinud võlgnevustega ning avaldaja sooviks on pärandvara arvelt võlgnevuse rahuldamine, tuleb pärandvara valitsemise korraldamiseks määrata nii AA T’i kui ka M T pärandile sama hooldaja. Kohus leiab, et avaldaja esindaja L B on võimeline pärandvara nõuetekohaselt valitsema ja seetõttu tuleb ta määrata hooldajaks. Kohus selgitab, et vastavalt PärS § 112 lg 3 on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist samas seaduses § 132 nimetatud isikule (pärandaja perekonnaliikmed, kes elasid koos temaga ja said temalt ülalpidamist); 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma sama seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast. PärS § 112 lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Avaldaja on esitanud kohtule ka taotluse pärandvara hulka kuuluva kinnisasja võõrandamiseks. Kohus leiab, et võõrandamise loa andmist saab kohus otsustada vaid TsMS § 589 alusel pärandvara hooldaja taotlusel ning võlausaldajal sellise taotluse esitamise õigust ei ole. Vastavalt PärS § 112 lg 1 teise aluse kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 sätestab, et inventuuri tegijaks määratakse kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Seega tulen inventuuri tegemine teha ülesandeks Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun’ale. Vastavalt PärS § 139 lg 4 tuleb määrata inventuuri tegemiseks tähtaeg ning vastavalt PärS § 141 lg 2 tuleb täituril esitada pärandvara nimekiri notarile. Vastavalt PärS § 139 lg 1 peab avaldaja esitama täiturile kõik andmed talle teada olevate AA T’i ja M T vara ja kohustuste kohta. Kohus selgitab, et pärandi inventuuri tegemise eest on kohtutäituril õigus saada tasu vastavalt kohtutäituri seaduse § 2528 ja tasu eeldatavaks suuruseks on lõike 2 kohaselt 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 1/8 Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast ja mitte rohkem kui kaheteistkordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (s.o mitte

vähem kui 543.75 krooni ja mitte rohkem kui 52 200 krooni). Kohus selgitab ka, et inventuuri tegemise kulud kaetakse pärandvara arvel esimeses järjekorras koos pärandvara valitsemise kuludega. Eeltoodu kohaselt määrab kohus AA T’i ja M T pärandvarale hooldaja ja määrab inventuuri. Pärast pärandvara inventuuri teostamist on hooldajal võimalik otsustada, kas on vajalik korteriomandi võõrandamine või on pärandaja kohustusi võimalik täita muu pärandvara arvel. Pärija ja võlausaldaja saavad vajadusel taotleda TsMS § 586 lg 3 alusel pärandi hoiumeetmete muutmist või tühistamist. PärS § 110 lg 3 kohaselt kohus edastab pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. Menetluskulud hagita menetluses sätestab TsMS § 172, mille lg. 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kohus juhindus TsMS §-de 586, 172 lg 1, 463-466 ning PäS § 110, 111, 112 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 24.novembril 2009.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.