Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja menetluse käik 11.03.2009 esitatud hagi kohaselt kostja Tallinnas Xxxxx xx-xx korteriomandi omanikuna jätnud hagejale tasumata ettenähtud suurustes hooldustasu vee-, kanalisatsiooni ja soojusenergia eest ning sellest on tekkinud võlgnevus 09.03.2009 seisuga 9 587,60 krooni. Kostja ei ole tasunud KÜ Virbi 18 tegevuse alustamisest 01.10.2008 kuni 09.03.2009 mitte ühtegi talle esitatud arvet. Vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia eest tasub ühistu kogu maja eest vastavate lepingute alusel ning edaspidine arveldamine konkreetse korteri omanikuga toimub ühistu kaudu. Võla suuruse kohta on koostatud raamatupidamislik arvestus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 9587,60 krooni tekkinud võla katmiseks. 20.04.2009 on hageja esitanud täienduse, mille kohaselt poolte suhteid reguleerivad lisaks seadustele hageja põhikiri ja lisatud tõendid võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli kooperatiivi „Masti” liige ja vaidlusaluse korteri omanik. Kostja maksis kõik maksud otsekorralduslepinguga ja võlgnevust kunagi ei olnud. Otsekorralduslepingud lõpetati ja arveid hakkas esitama hageja. Kostja ei ole ühistuga lepinguid allkirjastanud ja arvab, et korteriühistu on asutatud võltsdokumentide alusel. 21.04.2009 täiendustes on kostja jäänud oma seisukohtade juurde. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud jätta kostja kanda. Otsuse kohaselt poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi Tallinnas Xxxxx xx-xx omanik, kes ei ole korteriühistule tasunud arveid selle asutamisest alates ning tema võlgnevus seisuga 09.03.3009 on arvestuslikult 9 587,60 krooni. Pooltevahelise vaidluse lahendamine kohtuväliselt ei ole andnud tulemusi. KÜ Virbi 18 põhikirja punktist 3.2.6 tuleneb kostja kohustus tasuda regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest. Üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et üldkoosolek on määranud ja võtnud vastu otsuse, millega on kinnitatud tariifid maja haldamisega seotud kulude osas alates 01.10.2008 ja 2009. Lepingutega loeb kohus tõendatuks, et hageja on sõlminud lepinguid raamatupidamisteenuse osutamiseks hagejale ja veevarustuse ja reovee ärajuhtimiseks, samuti soojusmüügilepingu, tehnotööde ja avariidispetšerteenuse lepingu, prügiveo lepingu, lepingu liftide hoolduseks ja remondiks, lepingud ühistu juhatuse liikmega, majahoidjaga. Vaidlust ei ole selles, et kostja nimetatud teenuseid tarbib. Vaidlust ei ole selles, et hageja on teenuste osutajatele lepingute ja nende poolt esitatud arvete alusel tasunud. Hageja on esitanud selgituse, kuidas kostjale on võlgnevus arvutatud ja väljavõtte hageja käiberaamatust. Kostja kohustus tasuda hagejale majandamiskulude eest tuleneb korteriühistuseadusest § 13 lg-st 4 ja § 15 ja korteriühistu põhikirjast. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud, mistõttu hageja nõue kostja vastu 9587,60 krooni saamiseks on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 108 lg 1). Kohus jättis tähelepanuta asjakohatud tõendid: pöördumine majanaabrite poolt ja J. Pihli poole, protokolli, mille kohaselt lükati koosolek edasi.

Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse, taastada tema liikmelisus ja üle vaadata KÜ Virbi 18 sissekanne registrisse Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja asjaõigusseaduse kohaselt. Apellant leiab, et otsusega on rikutud tema põhiseaduslikke õigusi ning KÜ Virbi 18 on moodustatud ilma tema nõusolekuta. KÜ Virbi 18 on rikkunud AÕS § 74 kaasomandi käsutamise kohta. Kohus on tuginenud KÜ Virbi 18 põhikirjale, mis on koostatud väikese hulga inimeste poolt ja millel ei ole maja nr 18 kõikide korteriomanike allkirju. Kostja arvates on sellega võetud temalt õigus olla mittetulundusettevõtte liige. Apellandi arvates võimaldab kohtu otsus KÜ-l Virbi 18 koostada lepinguid ja raha välja pressida ning omanikud korterist välja ajada. Kohus on tuginenud KÜ Virbi 18 põhikirjale ja üldkoosoleku protokollile. Apellant selgitab, et KÜ Virbi 18 põhikiri ei ole allkirjastatud kõikide maja nr 18 korteriomanike poolt ning temale ei ole põhikirja varem esitatud, samuti ei ole ta selle arutamisel osalenud. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas võisid 55 korteri omanikku otsustada maja saatuse üle, kui majas on 180 omanikku ning üldkoosoleku protokollid on allkirjastanud ühed ja samad isikud. Apellandile ei ole selge, millisel eesmärgil tema elamus moodustati KÜ Virbi 18. Samuti on arusaamatu, mille järgi esitab KÜ Virbi 18 talle igakuiselt arveid, mis sisaldavad kuumakseid ja teenustasusid teenuste eest, mida apellant enda väitel ei ole kasutanud. Apellant ei ole KÜ-ga Virbi 18 mingeid lepinguid sõlminud ja on seisukohal et korteriühistul ei ole õigust temalt midagi nõuda. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus, Maakohus on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Maakohtusse on esitanud KÜ Virbi 18 nõude Rozalia Klimsoni vastu kommunaalteenuste osas oleva võla väljamõistmiseks. Muid nõudeid ei ole esitatud. TsMS § 630 lg 1 järgi saab vaidlustada apellatsiooni korras jõustumata esimese astme kohtu otsust. Seega ei saa apellant esitada apellatsioonkaebuses nõudeid, mida ei ole maakohtus menetletud ega selles otsust tehtud. Seega taotlus liikmelisuse taastamiseks ning KÜ Virbi 18 registrikande ülevaatamiseks tuleb jätta tähelepanuta. Apellant, mitte nõustudes maakohtu otsusega, on toonud asjaoluna esile, et KÜ-l Virbi 18 puudub seaduslik õigus esitada tema vastu nõudeid, kuivõrd on moodustatud ebaseaduslikult. KÜ Virbi 18 on kantud mittetulundusühingute registrisse 08.08.2008. Seega on tegemist mittetulundusühinguga, kelle õigus nõuda majanduskulude maksmist tuleneb nii seadusest kui ka põhikirjast. Maakohus, rahuldades hagi, on põhjendatult asunud seisukohale, et apellandi kohustus tasuda

KÜ Virbi 18 majanduskulude eest tuleneb korteriühistuseaduse §-dest 4 ja 15 ja KÜ Virbi 18 põhikirjast. Maakohus tuvastas, et apellandile osutati kommunaalteenuseid, teenuse osutajatele tasus KÜ Virbi 18. Apellant ei ole vastustajale osutatud teenuste eest tasunud, võla suuruseks on 9 587,60 krooni. Seega on kohus põhjendatult võla apellandilt välja mõistnud. Apellatsioonkaebuses olevatel väidetel ei ole talle teenuseid osutatud, kuid ei maakohtus ega ka apellatsioonimenetluses ei ole apellant esitanud konkreetseid väiteid, millised teenused on jäänud osutamata ja millises ulatuses on nõue põhjendamatu. Seega eelnimetatud väide on paljasõnaline, millega ei saa arvestada. Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda selle rahuldamist. Vastustaja on esitanud uued tõendid võlgnevuse suurenemise kohta, mis ei ole seotud vaidlusaluse perioodiga. Kolleegium leiab, et puudub alus uute tõendite vastuvõtmiseks, tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.