Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia eest tasub ühistu kogu maja eest vastavate lepingute alusel ning edaspidine arveldamine konkreetse korteri omanikuga toimub ühistu kaudu. Võla suuruse kohta on koostatud raamatupidamislik arvestus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 9’587.60 krooni suuruse võlgnevuse. 20.04.2009.a on hageja esitanud täienduse, mille kohaselt poolte suhteid reguleerivad lisaks seadustele hageja põhikiri ja lisanud tõendid võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista. Kostja oli kooperatiivi „Masti” liige ja sai vaidlusaluse korteri omanikuks. Kostja maksis kõik maksud otsekorralduslepinguga, võlga kunagi ei olnud. Otsekorralduslepingud lõpetati ja arveid hakkas esitama hageja. Kostja ei ole ühistuga lepinguid allkirjastanud ja arvab, et KÜ on asutatud võltsdokumentide alusel. 21.04.2009.a täiendustes on kostja jäänud oma seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi xxx, Tallinnas omanik (tl 4) ja kostja ei ole KÜle tasunud arvates selle asutamisest ning tema võlgnevus seisuga 09.03.3009.a on arvestuslikult 9’587,60 krooni (tl 6 ja 8). Pooltevahelise vaidluse lahendamine kohtuväliselt ei ole andnud tulemusi (tl 9). Põhikirjaga (tl 28-34) loeb kohus tõendatuks, et selle punktist 3.2.6 tuleneb kostja kohustus tasuda regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest. Üldkoosoleku protokolliga (tl 38) loeb kohus tõendatuks, et üldkoosolek on määranud ja võtnud vastu otsuse, millega on kinnitatud tariifid maja haldamisega seotud kulude osas alates 01.10.2008.a ja 2009.a. Lepingutega (tl 40-69) loeb kohus tõendatuks, et hageja on sõlminud lepingud raamatupidamisteenuse osutamiseks hagejale, veevarustuse ja reovee ärajuhtimiseks, soojusmüügilepingu, tehnotööde ja avarii-dispetšerteenuse lepingu, prügiveo lepingu, lepingu liftide hoolduseks ja remondiks, lepingud ühistu juhatuse liikmega, majahoidjaga. Vaidlust ei ole selles, et kostja nimetatud teenuseid tarbib. Vaidlust ei ole selles, et hageja on teenuste osutajatele lepingute ja nende poolt esitatud arvete alusel tasunud (tl 71-113). Hageja on esitanud selgituse, kuidas kostjale on võlgnevus arvutatud (tl 115-116) ja väljavõtte hageja käiberaamatust. Kostja kohustus tasuda hagejale majandamiskulude eest tuleneb KÜ seadusest (§ 13 lg-st 4 ja § 15) ja KÜ põhikirjast. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud, mistõttu hageja nõue kostja vastu 9’587,60 krooni saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (VÕS § 108 lg 1). Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: pöördumine maanaabrite poolt (tl 16-19), pöördumine J.P poole (tl 20-23), protokolli, mille kohaselt lükati koosolek edasi (tl 36). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos

nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.