Tsiviilasi nr.2-08-90605
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-90605
Tsiviilasi
SL hagi K G AS vastu 10 080 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja SL, isikukood xxx, elukoht xxx
esindajad
Kostja K G AS, registrikood xxx, asukoht xxx Kostja esindaja Harry Ots, ÕB Harry Ots AS, Mere pst 4 Tallinn 10111
Kohtuistungi toimumise aeg 28.10.2009
Hagi rahuldada. Välja mõista K G AS-ilt põhinõue 10 080 (kümme tuhat kaheksakümmend) krooni SL (L) kasuks. Välja mõista K G AS-ilt viivised 1488,11 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 11 senti) krooni SL (L) kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
Hageja ja kostja sõlmisid kostja 10.07.2007 hinnakalkulatsiooni alusel hüdrofoori ja puurkaevupumba Grundfos SQ 2-55 müügilepingu ja seadmete paigaldamise lepingu. Kostja paigaldas 31.05.2007 hageja kinnistule, xxx, puurkaevu süvaveepumba ja elamusse hüdrofoori. Kostja andis seadmetele ühe aastase garantii ja töödele kahe aastase garantii, mis kehtis pumba katkiminemise ajal. 23.11.2007 toimus hageja kinnistul elektrikatkestus ning pärast elektritekatkestus lakkas süvaveepump töötamast. 24.11.2007 andis kostja hagejale uue pumba, mille kohta esitati arve kogusummas 10 080 krooni. Hageja arvas, et pump läks katki voolukatkestuse tõttu ning tasus arve 31.12.2007. Hageja esitas kahjunõude EE AS-ile, kuid viimane keeldus kahju hüvitamast, teatades, et voolukatkestus ei põhjusta nõuetekohasele madalpinge paigaldisele ohtu. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole kahju hüvitamiseks, kuid kostja ei ole hagejale vastanud. Hageja leiab, et kostja vastutab müügilepingu järgi lepingu tingimustele mittevastava asja puuduste eest ja tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja üleandmisest ilmnenud puudused olid olemas asja üleandmisel. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud uue pumba hind 10 080 krooni ning viivised seaduses sätestatud määras alates 25.02.2008 kuni 31.07.2009 summas 1488,11 krooni.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja nõudel viis OÜ G E 24.11.2007 läbi hageja riknenud pumba ekspertiisi ning 20.12.2007 mõlemale poolele väljastatud ekspertiisiakti kohaselt võis pump rikneda elektrivoolu lekke tagajärjel pumba mootor i korpuse ja kaevu mantelduse vahel ning pump ei kuulu garantiikorras väljavahetamisele. Kostja leiab, et pumba riknemise eest vastutab EE AS.
Kohus lahendas asja sisuliselt kohtuistungil, kuulates ära poolte seisukohad ja tunnistaja RK ütlused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 10 080 krooni ja viivised 1488,11 krooni. Pooled ei vaidle pumba müümise ja paigaldamise asjaolude üle ning asjaolu üle, et 23.11.2007 toimus hageja kinnistul elektrivoolu katkestus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et samal päeval riknes hageja poolt kostja kinnistule puurkaevu paigaldatud süvaveepump Grundfos SQ 2-55. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millised olid pumba riknemise põhjused ja kas kostja vastutab pumba riknemise eest. Kohtule esitatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktist nähtub, et kostja paigaldas hageja kinnistule süvaveepumba SQ 2-55 ning andis paigaldustöödele kahe aastase ja seadmetele ühe aastase garantii. Tööd teostati 31.05.2007. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab tarbijalemüügi definitsiooni, mille kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
Kohus leiab, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldad tarbijalemüügi sätteid, kuna hageja on füüsiline isik ning kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuse raames ning müügilepingu objektiks oli vallasasi. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Hageja kinnistule paigaldatud pump lakkas töötamast 23.11.2007, seega tuleb kohaldada VÕS § 218 lg 2 sätteid, mille kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 218 lg 2 teine lause määrab ära tõendamiskoormuse, seega on käesoleva vaidluse puhul kostja kohustus tõendada, et pump riknes mitte asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu vaid muul põhjusel ning asi vastas lepingutingimustele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 23.11.2007 oli tormine. Tunnistaja RK ütluste kohaselt võis olla tegemist äikesetormiga. Kohus leiab, et tunnistaja väide äikesetormi kohta ei ole usaldusväärne. Eesti kliimas on ebatõenäoline, et novembri lõpus esineks sellist ilmastikunähtust, sest äikese tekkimiseks on vaja kas maapinna ebaühtlasest soojenemisest tekkinud tõusvaid õhuvoole või külma ja sooja õhtumassi kokkupuutepinnal. Liiatigi ei viibinud tunnistaja hageja kinnistul tormi ajal ning ei saa anda ütlusi ilmastikutingimuste kohta hageja kinnistul või seda elektriga varustava alajaama juures 23.11.2007. Kohus leiab, et elektrikatkestuse põhjusena tuleb käsitleda EE AS poolt nimetatud riket. Kohtule esitatud EE AS kirjast nähtub, et hageja kinnistut varustatakse elektrienergiaga Jõelähtme-Koogi 10kV fiidri Koeralooga 1070,4kV KTP tüüpi alajaama F3 0,4kV fiidri õhuliinilt ning 23.11.2007 kell 18.26 lülitus rikke tõttu välja Jägala 110/20kV alajaama vahetrafo fiider nr 2013. Kirja kohaselt oli tegemist keskpinge poolel toimunud rikkest põhjustatud (voolu)katkestusega. Kohtule esitatud hageja kinnistu elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusest nähtub, et hageja elektripaigaldis on paigaldatud nõuetekohaselt. Tunnistuses mainitud tehniline kontroll on teostatud hageja kinnistul paikneva kogu elamu elektripaigaldiste kohta sh välisvalgustus, põrandaküte jm. Kohtule esitatud GPEOÜ pumba ülevaatuse aktist nähtub, et pumba korpuses oli ava, mille kaudu imbus moorotisse vesi ning see põhjustaski pumba riknemise. Ava tekkepõhjuseks võis olla elektrivoolu leke pumba moorotikorpuse ja kaevu mantelduse vahel. Mootori osad ei olnud tahmunud ega tuvastatud ka ülelöökide jälgi. Kohus asub seisukohale, et GPEOÜ pumba ülevaatuse aktist ei nähtu, et pumba riknemise põhjuseks oli ülepinge. Vastupidi, ülepingele viitavaid jälgi mootoris ei olnud. Akti kohaselt võis ava tekke põhjuseks olla aga elektri leke, mis ei ole sama mis voolukatkestus. Kohus asub seiskohale, et elektrilekke olemasolu eest vastutab kostja, sest pumba paigaldamisega tegeles kostja. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole menetluse käigus ümber lükanud seaduses sätestatud eeldust, et kuue kuu jooksul pärast asja üleandmist ilmnenud puuduste puhul eeldatakse puuduse olemasolu juba asja üleandmisel. Kostja on asja üleandmisel andnud pumbale garantii, mis nähtub üleandmise-vastuvõtmise aktist. VÕS § 230 lg 1 sätestab, et müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis
ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Kostja asendas puudustega asja, kuid esitas selle eest arve. VÕS § 231 lg 4 p 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigust hagejalt uue pumba eest tasu nõuda, sest kostja oleks pidanud pumba garantiikorras tasuta välja vahetama. Hageja tasus uue pumba eest ekslikult, arvates, et pumba rikke põhjustas elektrikatkestus. Hageja nõude rahuldamisel tuleb lähtuda alusetu rikastumise sätetest, sest hageja tegi soorituse, mida ta tegema ei pidanud. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10080 krooni. VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist alates ajast, mil kostja sai teada, et ta on alusetult rikastunud. Kohus asub seisukohale, et kostja sai pumba rikkest teada
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.