2-09-40731/4 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista kostjalt AIEST KINNISVARA OÜ-lt hageja OÜ Anro Projekt kasuks menetluskulu 4150 (neli tuhat ükssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 14.08.2009.a. esitas OÜ Anro Projekt maakohtule hagi AIEST KINNISVARA OÜ vastu 7830 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 2008.a. juunikuus kokku, et hageja teeb kostjale kinnisvara maksumuse hinnangud. Nimelt pöördusid kodanikud sellise palvega kostja poole ja kostja edastas palve hagejale, kes tegi sisulise töö ja esitas aktid kostjale, kes omakorda esitas arve kliendile, kes selle eest tasus. Seejärel esitas hageja arve kostjale ning kostja tasus tehtud töö eest. Selline töökorraldus kehtis kuni septembrikuuni 2008, mil kostja jäi kogu kuus tehtud töö eest hagejale võlgu, kuigi ise sai klientidelt hageja poolt tehtud töö eest raha kätte. Sama juhtus ka oktoobris ja novembris, misjärel hageja enam kostjale tööd ei teinud, kuna viimane ei tasunud eelnevalt tehtud töö eest. Hageja tegi töö valmis tähtaegselt, edastas kostjale ning esitas kostjale tehtud töö eest ka arved nr 352/2008 summas 2730 krooni, arve nr 353/2008 summas 2700 krooni ja arve nr 354/2008 summas 2400 krooni. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 635 lg 1, 637 lg 1, TsMS § 173 palub hageja välja mõista kostjalt AIEST KINNISVARA OÜ-lt hageja kasuks tööettevõtu lepingu võlg 7830 krooni ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Kostja seisukoht Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 24.08.2009.a., kostja on hagimaterjalid edasiandmiseks 27.08.2009.a. kätte saanud, kuid ta ei ole kohtule vastanud /t.l 31/. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

2-09-40731 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 13.10.2009.a. kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /t.l 60-61/, milles hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist ja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 ja 637 lg 1 alusel. Menetluskulud Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja kasuks järgmised menetluskulud: riigilõiv hagi esitamise eest 1600 krooni ja õigusabitasu 3009 (sh käibemaks summas 459 krooni) krooni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule.