2-07-12441/18 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtu 03.02.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2/20-657/05 algatati OÜ CG(pankrotis) pankrotimenetlust ja 26.04.2005 kohtuotsusega kuulutati välja OÜ CG(pankrotis) pankrot. Ainsaks varaks oli võlgniku pangakontol rahalised vahendeid 1 471,44 krooni. OÜ CG(pankrotis) juhatuse liige on JS, kuid osaühingu majandustegevust korraldas PK. OÜ CG(pankrotis) pankrotieelse majandustegevuse kontrollimisel leidis kinnitust, et osaühingu nimel tegutses PK. PK oli allkirjaõiguslik isik OÜ CG(pankrotis) arvelduskontode käsutamisel AS-is Hansapank. Teistes pankades OÜ-1 CG(pankrotis) kontod puuduvad. PK võttis vastu osaühingule saabuvaid kaupu, sõlmis kokkuleppeid, vormistas impordi ja ekspordi kauba deklaratsiooni ja sõlmis lepinguid. Tema reaalses valduses oli vähemalt 01.04.2005 osaühingu ladu kaubavarudega ning raamatupidamise dokumendid. Pankrotimenetluses tuvastati, et hageja tasus kostjale vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist võlga 110 000 krooni, teda teisele võlausaldajale eelistades. 31.12.2004 kassa väljamineku orderi nr 12 alusel tagastas OÜ CG(pankrotis) kostjale laenu summas 106 000 krooni. Laenu tagastas OÜ CG(pankrotis) volitatud esindaja PK, kes oli samaaegselt ka kostja juhatuse liige. Kostja poolt võttis laenuraha samal päeval vastu kostja teine juhatuse liige ÜK. Veel tagastas OÜ CG(pankrotis) kostjale laenu pangakontolt 21.01.2005 1 500 krooni ja 29.01.2005 2 500 krooni. Seega tagastas OÜ CG(pankrotis) kostjale laenu kokku 110 000 krooni. Kostja ei esitanud hagejale poolte vahel sõlmitud laenulepingut. Kostja ei ole teatanud hageja pankrotihaldurile, et tal oleks nõudeid hageja vastu. OÜ CG(pankrotis) pangakonto väljavõttest nähtuvalt tegi OÜ M hageja pangakontole 01.09.2004-19.01.2005 rahaülekandeid kogusummas 130 550 krooni viitega "laen". OÜ CG(pankrotis) pankrotimenetlus algatati 03.02.2005 ja võla tasumine kostjale on tehtud alates 31.12.2004, seega vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Kostjale laenu tagastamisel eelistas hageja kostjat teisele võlausaldajale. 12.11.2004 on hageja sõlminud kokkuleppe AS-iga SP temale 220 000 krooni suuruse võla tasumiseks hiljemalt 15.01.2005. Nimetatud kokkuleppe sõlmis OÜ CG(pankrotis) volitatud esindajana PK, kes samaaegselt oli kostja OÜ M juhatuse liige. 31.12.2004, kui hageja oli kostjale tagastanud laenu kassast 106 000 krooni, oli tema pangakontol 4 315,69 krooni. Teisele võlausaldajale, AS-ile SP12.11.2004 kokkuleppe kohaselt 220 000 krooni suuruse võla tasumise tähtpäeval oli hagejal pangakontol raha 13 476,69 krooni. Sellest nähtuvalt puudusid hagejal vahendid kokkuleppe täitmiseks, kuivõrd oli maksejõuetu. OÜ M laenu tagastamisel eelistas OÜ CG(pankrotis) kostjat teisele võlausaldajale, AS-ile SP. AS SP on OÜ CG(pankrotis) võlausaldaja ja tema nõue on pankrotimenetluses tunnustatud. Kuivõrd OÜ CG(pankrotis) majandustegevust korraldas kostja juhatuse liige PK, oli tema hageja majanduslikust seisukorrast kõige enam informeeritum isik. AS-ilt SP ostis Islandi võid PK ja tasumata oli 27.04.2004 arve nr 04045 summas 120 360 krooni, mille tasumise tähtaeg oli juba 26.05.2004. Tähtaegselt jättis PK tasumata ka sama võlausaldaja järgnevad arved. PK tegi valikuid, kellele, millal ja milliseid arveid tasuda, ainult tema omas teleteenuste tunnuskoodi, kõik hageja pangakontolt tehtud maksed teostati interneti teel teleteenuste tunnuskoodi abil. Hageja palub tunnistada kehtetuks OÜ CG(pankrotis) rahalise kohustuse täitmine OÜ M 31.12.2004 summas 106 000 krooni, 21.01.2005 1 500 krooni ja 29.01.2005 2 500 krooni ja välja

mõista OÜ-lt M OÜ CG(pankrotis) pankrotivarasse 110 000 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja tegi 01.09.2004-04.03.2005 hagejale pangaülekandeid kokku 131 650 krooni viitega laen. Kirjalikku laenulepingut sõlmitud ei ole. Võla jääk on 126 150 krooni, millest on maha arvestatud 22.04.2005 hageja esitatud arve nr 923 summas 9 676 krooni transportteenuste eest ja kostja laos olevad pakendid väärtuses 35 835 krooni. Kokku on laenujäägiga tasaarvestatud 45 511 krooni (9 676+35 835). Hageja kätte jäänud laenujääk moodustab 80 639 krooni. Kassa väljamineku order nr 12 31.12.2004 on annulleeritud ja selle alusel ei ole kostjale sularaha üle antud. Hageja võla suuruseks kostja ees on 82 450 krooni. Ka siis, kui kostjale laenusumma tagasimaksmine kassa väljaminekuorderi nr 12 järgi oleks aset leidnud, ei ole tõendatud, et OÜ CG(pankrotis) eelistas kostjat teistele võlausaldajatele. Hageja viitas hagiavaldusele lisatud kokkuleppele 12.11.2004, mis sõlmiti OÜ CG(pankrotis) ja AS SP vahel ja milles väidetavalt tunnistas OÜ CG12.11.2004 seisuga oma võlga võlausaldaja ees 220 000 krooni ulatuses. 12.11.2004 kokkulepe kirjutas OÜ CG(pankrotis) poolt alla PK, kuigi kokkuleppe ülaosas on märgitud, et kokkulepe sõlmitakse OÜ CG(pankrotis) juhatuse liikme JS iga. Kokkuleppel on märkus, et PK on kokkuleppele alla kirjutanud volikirja alusel. Hagiavaldusele volikirja ei lisatud. Seega on tõendamata, et PK oli õigustatud kokkuleppele äriühingu nimel alla kirjutama juhatuse liikme eest. PK ei ole kunagi olnud OÜ CG(pankrotis) juhatuse liige. TsÜS § 129 lg l kohaselt on esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine. TsÜS § 84 lg l järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei tekkinud sellest kokkuleppest 220 000 krooni tasumise kohustust võlausaldajale. Kohtuistung Kohtuistungil 19.10.2009. a jääb hageja hagiavalduse juurde. Orderi originaali polegi. Dokumendi sodimine ei tee algdokumenti olematuks. Originaali kohtule esitada ei ole, seda raamatupidamises polegi, oli ainult koopia. Kostja esindaja on seisukohal, et kassa sissetulekuorderi kohta on tõendatud, et raamatupidamise dokumendid on üle antud. Ja endine juhataja üle kuulatud. Order peaks olema hageja käes. Väidetavalt olevalt seal ka kostja esindaja allkiri, minu allkirja seal ei ole. Me esitaks ekspertiisi taotluse, kui see teostataks ka koopia alusel. Ei tea, kes selle dokumendi on koostanud, kostja esindaja sellele alla ei ole kirjutanud. Võlg on OÜ M i ees üleval 83 000 krooni suuruses summas. Kohus otsust tehes tunnustas võlga ja see oli ka pankroti väljakuulutamise alus. Hageja esindaja väitel on hagejal täitmata kohustusi on natuke üle 400 000 krooni. Võlausaldaja S P nõue on piisavalt suur ja nad tahavad oma raha kätte saada. Toimunud on ühe võlausaldaja eelistamine. Hageja pankroti väljakuulutamise aluseks ei olnud hageja võlgnevus kostja ees, ta ei esitanud pankrotiavaldust, kui oleks pidanud. Kostja nõuet pankrotimenetluses esitanud ei ole. Kostja ei ole kunagi esitanud nõuet, sest tal pole olnudki faktilist nõuet. Bilansi väljavõttest on näha, et hagejal ei ole võlga kostja ees. Kostja esindaja selgituse kohaselt OÜ M ei esitanud nõudeavaldust pankrotimenetluses, kuna siis kui Ringkonnakohus menetles kaebust, oli juba kahekuuline tähtaeg läbi nõuete esitamiseks. Kostjale oli üllatav, et Ringkonnakohus jättis jõusse esimese astme kohtu otsuse pankroti väljakkulutamise kohta. Kui isegi raha on makstud, ka siis pole tagasivõitmiseks alust.. Ebaõige on hageja väide, et on eelistatud ühte võlausaldajat. Rohkem võlausaldajaid ei ole kui AS SP ja ka temale on tasutud rohkem, kui arvete järgi peaks. Hagejal on ainult kassaorderi koopia, originaaldokumenti esitada ei ole. Kassa sissetulekuorder on annulleeritud. Pearaamatu

väljatrükk peaks kajastama igasuguseid makseid, seal sellise summa tasumist märgitud ei ole. Allkirja, nagu oleks vastu võtnud sularaha, sellist allkirja kostja esindaja andnud ei ole. Tagasivõitmise alus puudub. Äriühing ei olnud sellel ajal maksejõuetu. Neil oli kaupa laos rohkem kui 40 000 krooni eest ja ettemaks Bulgaaria firmale. Sisuliselt oli firma maksejõuline. Pankrotiavaldus esitati summas 108 000 krooni, sel ajal oli tal piisavalt vara. AS- ile S tasuti üle 6000 krooni rohkem, kui oleks pidanud. Hageja esindaja seletuse kohaselt 1. oktoober 2004 sõlmis hageja oma võlausaldajaga kokkuleppe summas 220 000 krooni, mille maksmine oleks pidanud toimuma 15 jaanuar 2005. a. Kostja esindaja seletuse kohaselt nende arvete järgi, mis leiavad märkimist kokkuleppes, summa ei olnud mitte 220 000 vaid 180 000. Üle 6000 krooni on rohkem kantud. Kokkulepe iseenesest oli vale, sest see sisaldas valesid andmeid, summa oli üle paisutatud. Alla on kirjutanud PK aga volikirja ei ole. Kokkulepe on ebaõige, sisuliselt on tegemist tühise tehinguga. PKl ei olnud õigus alla kirjutada ka bilansile. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus 110 000 krooni pankrotivarasse tagastamiseks kuulub osaliselt rahuldamisele. OÜ CG(pankrotis) pankrotimenetlus algatati võlausaldaja AS SPavalduse alusel 03.02.2005. a, pankrot kuulutati välja 26.04.2005. a. Pankrotiotsus jõustus 25.08.2005. a. PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hagiavalduse kohaselt on 31.12.2004. a kassa väljamineku orderi nr 12 alusel OÜ CG(pankrotis) tagastanud kostjale laenu summas 106 000 krooni. Laenu tagastas OÜ CGvolitatud esindaja PK ja selle võttis vastu kostja esindaja ÜK(tl 7, 45). OÜ CGpangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja tagastanud laenu oma pangakontolt 21.01.2005. a 1 500 krooni ja 29.01.2005. a 2 500 krooni (tl 53). Hageja väitel on laenu tagastamisel kostjale eelistatud üht võlausaldajat teisele. PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. 12.11.2004. a on hageja sõlminud kokkuleppe AS SP temale 220 000 krooni suuruse võla tasumiseks hiljemalt 15.01.2005. a (tl 34). Kokkuleppe on allkirjastanud OÜ CG poolt PK. PK oli samaaegselt ka OÜ M juhatuse liige (tl 58). Ajutine haldur on hageja pankrotimenetluses asunud seisukohale, et PK oli võlgniku nimel tegelikult tegutsevaks isikuks ning juhatuse liige JS oli osaühingu tegeliku juhtimise PKle üle andnud (tl 15). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldajale oli teada hageja majanduslik seis. Kostja vastuväite kohaselt oli 12.11.2004. a kokkuleppe sõlmimine AS SP tühine, kuna PKl polnud volitust kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus kostjaga ei nõustu. Kokkuleppe on allkirjastanud PK omakäeliselt ning omakäeliselt ka kinnitanud, et tegutseb volituse alusel (tl 34). Seega omas PK kokkulepet sõlmides esindusõigust ja tehing ei ole tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Hageja ei peagi käesolevas menetluses esitama 12.11.2004. a tehingu volikirja, kuna volikiri oli väljastatud tehingu vastaspoolele, s.o. AS SP.

Kostja vastuväite kohaselt on 31.12.2004. a kassa väljamineku order annulleeritud. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud 31.12.2004. a kassa väljaminekuorderi nr 12 ärakirja, mis on läbi kriipsutatud (tl 110). Hageja esindaja kinnitusel hageja raamatupidamises kassa väljaminekuorderi originaali ei ole, seetõttu ei ole võimalik ka selle kohtule esitamine. Hageja esindaja hinnangul tuleb ärakirja lugeda originaaliks. Kohus hageja esindajaga ei nõustu. TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Raamatupidamise seadus § 10 lg 1 kohaselt raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Käesoleval juhul ei ole hageja raamatupidamisdokumentide hulgas kassa väljaminekuorderit, mida saaks pidada raamatupidamise algdokumendiks, seetõttu puudub kohtu hinnangul ka alus väita, et tegelikkuses 31.12.2004. a kostjale laenu summas 106 000 krooni tagastati. Kostja esindaja on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt ÜK allkiri orderil ei ole kirjutatud ÜK poolt. Kohtul ei ole võimalik kostja vastuväidet ekspertiisi tegemise kaudu kontrollida, kuna eksperdile oleks samuti vajalik esitada originaaldokument. Hageja on leidnud, et 31.12.2004 kostjale võla tasumine suures summas sularahas 106 000 krooni on ebatavaline maksevahend. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et raha on tavapärane maksevahend. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude 106 000 krooni ulatuses rahuldamata. Kostja hinnangul oli hageja võla tasumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Samuti ei kahjustatud teise võlausaldaja huve. Hageja leiab, et OÜ CG maksejõuetust tõendab asjaolu, et 15.01.2005. a, mil saabus kohustuse täitmise tähtaeg AS SP, hageja oma kohustust täita ei suutnud. Kohtule on esitatud 12.11.2004. a kokkulepe hageja ja AS SP vahel, milles hageja tunnistab oma võlgnevust AS SP summas 220 000 krooni (tl 34). Pankroti väljakuulutamisel 26.04.2005. a oli hagejal rahalisi vahendeid summas 1 471.44 krooni (tl 17). 31.12.2004. a oli hageja pangakontol 4 315.69 krooni. AS SP220 000 krooni kohustuse täitmise tähtpäeval oli hageja pangakontol 13 476.69 krooni (tl 52). Kohus nõustub hageja esindajaga, et eeltoodust tulenevalt oli hageja seisuga 31.12.2004. a maksejõuetu, kuivõrd tal puudusid vahendid kõigi oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, seega kahjustati laenu tagastamisega kostjale teise võlausaldaja huve. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldused kostja väidet, et tegelikkuses AS SP nõue puudub ning AS SP on saanud 14 maksekorraldusega 6 205 krooni rohkem kui hageja pidanuks tasuma. Pankrotimenetluses on AS SP nõue tunnustatud ning vastuväiteid sellele nõudele esitatud ei ole, mistõttu on kohtu hinnangul paljasõnalised kostja väited AS SP nõude puudumise kohta. Samuti on tõendamata kostja väide selle kohta, et hagejal on võlgnevus kostja ees summas 82 450 krooni. Hageja bilansis sellist võlgnevust ei kajastu, samuti ei ole sellist nõuet esitatud hageja pankrotimenetluses. Kohtule on esitatud hageja pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et hageja on tagastanud kostjale laenu oma pangakontolt 21.01.2005. a 1 500 krooni ja 29.01.2005. a 2 500 krooni (tl 53). Kuivõrd rahalise kohustuse täitmine Oü M on kehtetu, siis on hageja õigustatud tagasi nõudma laenu tagastamiseks makstud 4 000 krooni. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Menetluskulud