2-07-12441/4 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu (endine Tallinna Linnakohus) 03.02.2005.a. kohtumäärusega tsilasjas nr. 2/20-657/05 algatati OÜ CG ( registrikood xxx, asukoht xxx) pankrotimenetlus ja sama kohtu 26.04.2005.a. kohtuotsusega kuulutati välja pankrot. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2005.a. kohtuotsuse jõustumisel, kuivõrd sellele ei esitanud võlgnik 30-ne päeva jooksul otsuse kättesaamisest kassatsioonkaebust. OÜ CG (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud 26.04.2005.a.Tallinna Linnakohtu ( käesoleval ajal Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja) kohtuotsusega ja käesolev hagi on pankrotivaraga seotud hagi (üks pankrotivara moodustamise viisidest). AS S P esitas Tallinna Linnakohtule 26.01.2005.a. avalduse OÜ CG pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt müüs võlausaldaja võlgnikule 2004 aastal Islandi võid, mille eest jättis võlgnik tasumata 238 360 krooni. 12.11.2004.a. sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt oli põhivõlg 220 000 krooni ja see tuli tasuda 15. jaanuariks 2005.a. Võlgnik võlga ei tasunud, Kohtumenetluses OÜ CG AS suhtes pankroti väljakuulutamiseks esitas P K võlgniku esindajana 14.03.2005.a. aruande osaühingul vara olevat 541 882 krooni ja võlgasid 298 050 krooni. 12.04.2005.a. kohtuistungil esitas P K võlgniku esindajana bilansi väljatrüki 11.04.2005.a. millise kohaselt 31.03.2005.a. seisuga omas käibevara 622 885,62 krooni ja P K allkirjastatud raamatupidamise bilansi, mille kohaselt 02.02.2005.a. seisuga osaühing käibevara 450 309 krooni. 23.05.2005.a. kinnitas juhatuse liige kohtus vandega osaühingul vara olevat 516 922 krooni ja võlgasid 390 168 krooni. Reaalselt mingit vara OÜ CG tema suhtes pankroti väljakuulutamisel (26.04.2005.a.) ei olnud. Ainsaks varaks oli võlgnikul pangakontol rahalisi vahendeid 1471,44 krooni. OÜ CG juhatuse liige on J S, kuid osaühingu majandustegevust korraldas P K. OÜ CG pankrotieelse majandustegevuse kontrollimisel on kinnitust leidnud asjaolu, et osaühingu nimel tegutses P K. P K oli allkirjaõiguslik isik OÜ CG arvelduskontode käsutamisel AS-is Hansapank. Teistes pankades OÜ-1 CG kontod puuduvad. P K võttis vastu osaühingule saabuvaid kaupu, sõlmis kokkuleppeid, vormistas impordi ja ekspordi kauba deklaratsiooni ja sõlmis lepinguid. Tema reaalses valduses oli vähemalt 01.04.2005.a. osaühingu ladu kaubavarudega ning raamatupidamise dokumendid . Pankrotimenetluses on tuvastatud, et kostja on jätnud üle andmata hagejale kuuluvat pankrotivara 35 835 krooni väärtuses ja jätnud tasumata hageja osutatud teenuste eest 9676 krooni. Hageja on kostjale tasunud vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist võlga 110 000 krooni teda teisele võlausaldajale eelistades. Eeltoodu alusel hageja esitab käesolevas hagiavalduses kostja vastu kolm nõuet. Tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmine, summas 35 835 krooni. 14.03.2005.a. esitas P K OÜ CG volitatud esindajana aruande ja laoseisu aruande, mille kohaselt OÜ-1 CG oli kaubavarusid 248 059 krooni ning sellest pakendeid 125 214,50 krooni

väärtuses. Sellest kaubast oli pakendeid kostja, OÜ M laos 35 835 krooni väärtuses. Seda asjaolu on kostja ise hageja esindajale, pankrotihaldurile kirjalikult kinnitanud. Ei enne ega pärast OÜ CG suhtes tehtud pankrotiotsust, ei ole OÜ M hagejale tema valduses olevat hageja vara üle andnud ega maksnud selle eest raha. Kõik OÜ CG (pankrotis) raamatupidamise dokumendid on P K pankrotimenetluse ajal võtnud enda valdusesse ja keeldunud neid hagejale üle andmast. Eeltoodust tulenevalt oli 26.04.2005.a. kostja valduses hagejale kuuluvaid kaubavarusid vähemalt 35 835 krooni väärtuses. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud pankrotiseaduse §-is 35. Nimetatud seaduse sätte kohaselt muuhulgas moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus, kaotab juriidilisest võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Sama põhimõte on sätestatud ka pankrotiseaduse §-is 36, millise lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lõike 2 kohaselt võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Lisaks on kostjale isiklikult teatatud hageja suhtes 26.04.2005.a. tehtud kohtuotsusest ja kostja on teadete kättesaamist kinnitanud. Tallinna Linnakohtu 26.04.2005.a. kohtuotsuse alusel pankrotivaraks muutunud võlgniku vara ei ole OÜ M pankrotivarasse üle andnud. Samuti ei ole esitanud andmeid vara müügi kohta. Vara müügist ei ole hageja arvele raha laekunud. 02.05.2005.a. kostjale teatatud hageja suhtes tehtud pankrotiotsusest. Kuivõrd kostja ei ole pankrotivarasse üle andnud enda valduses olevat võlgniku vara, milleks on tema laos olnud hagejale kuulunud kaubavarud 35 835 krooni väärtuses, taotleb hageja selle rahasumma väljamõistmist kostjalt. Hagejal puuduvad andmed selles, et hagejale kuulunud kaubavarud oleksid käesoleval ajal kostja laos alles. Kuivõrd 26.04.2005.a. oli kostja valduses hageja kaubavarusid 35 835 krooni väärtuses, siis eeltoodust tulenevalt on kostja poolt hagejale kuulunud kaubavarude kasutus pärast 26.04.2005.a. tühine. OÜ-1 CG (pankrotis) puudub kohustus kosja ees. OÜ-1 CG (pankrotis) ei teki kostja ees kohustust ka tulevikus, sest kostja pole enda nõuetest teatanud. Hageja andmetel kaupade hinnad käesolevaks ajaks ei ole muutunud, mistõttu nõuab kostjalt tagasi 35 835 krooni. Raha maksmise kohustuse täitmise nõue summas 9676 krooni 22.04.2005.a. on OÜ CG esitanud kostjale, OÜ M tasumiseks arve-saatelehe nr. 923 summas 9676 krooni transportteenuste eest. Arve tasumise tähtaeg oli 22.04.2005.a. Kostja arvet ei ole tasunud. Arve on allkirjastatud OÜ CG volitatud esindaja P K poolt, kes samaaegselt oli kostja juhatuse liige. Hageja 22.02.2005.a. arve-saateleht nr. 923 vastab raamatupidamisseaduse §-is 7 lg 1 nimetatud raamatupidamise algdokumendi nõuetele, mis on ühtlasi majandustehingu toimumist kinnitavaks tõendiks.

Eeltoodust tulenevalt on hageja kostjale arve-saatelehel näidatud transportteenust osutanud, kostjale on osutatud teenuse eest esitatud tasumiseks arve. Kostja pole arvet tasunud ning tal puudub õigus tasumisest keelduda. Hageja nõuab kohustuse täitmist ja palub kostjalt välja mõista 9676 krooni. Rahalise kohustuse tagasivõitmine summas 110 000 krooni 31.12.2004.a. kassa väljamineku orderi nr. 12 alusel on OÜ CG tagastanud kostjale laenu summas 106 000 krooni. Laenu tagastas OÜ CG volitatud esindaja P K, kes oli samaaegselt ka kostja juhatuse liige. Kostja poolt võttis laenuraha samal päeval kostja teine juhatuse liige Ülo K. Veel tagastas OÜ CG kostjale laenu oma pangakontolt 21.01.2005.a. 1500 krooni ja 29.01.2005.a. 2500 krooni. Seega on OÜ CG tagastanud kostjale laenu 31.12.2004.a., 21.01.2004.a. ja 29.01.2005.a. kogusummas 110 000 krooni. Kostja ei ole esitanud hagejale poolte vahel sõlmitud laenulepingut. Laenulepingut ei ole hageja dokumentides. Kostja ei ole teatanud hageja pankrotihaldurile, et tal oleks nõudeid hageja vastu. OÜ CG pangakonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ M teinud hageja pangakontole alates 01.09.2004.a. kuni 19.01.2005.a. rahaülekandeid kogusummas 130 550 krooni viitega "laen". Pankrotiseaduse § 113 lg 1 punkt 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. OÜ CG (pankrotis) pankrotimenetlus algatati 03.02.2005.a. ja võla tasumine kostjale on tehtud alates 31.12.2004.a., seega vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist. 31.12.2004.a. kostjale võla tasumist oluliselt suures summas sularahas, 106 000 krooni loeb hageja ebatavaliseks maksevahendiks. Kostja ise on laenuraha osade kaupa, väikestes summades kandnud hageja pangakontole. Hagejale ei ole teada poolte kokkulepe laenu tagastamise tähtaja kohta. Kostjale laenu tagastamisel on hageja eelistanud kostjat teisele võlausaldajale. 12.11.2004.a. on hageja sõlminud kokkuleppe AS-ga S P temale 220 000 krooni suuruse võla tasumiseks hiljemalt 15.01.2005.a.. Eelpoolnimetatud kokkuleppe sõlmis OÜ CG volitatud esindajana P K, kes samaaegselt oli kostja, OÜ M juhatuse liige. 31.12.2004.a., kui hageja oli kostjale tagastanud laenu kassast summas 106 000 krooni, oli tema pangakontol raha 4315,69 krooni. Teisele võlausaldajale, AS-le S P 12.11.2004.a. kokkuleppe kohaselt 220 000 krooni suuruse võla tasumise tähtpäeval oli hagejal pangakontol raha 13 476,69 krooni. Sellest nähtuvalt hagejal puudusid vahendid kokkuleppe täitmiseks, kuivõrd oli maksejõuetu. OÜ-le M rahalise kohustuse, laenu tagastamisel on OÜ CG eelistanud teda teisele võlausaldajale, AS-le S P. AS S P on OÜ CG (pankrotis) võlausaldaja ja tema nõue on pankrotimenetluses tunnustatud. Kuivõrd OÜ CG majandustegevust korraldas kostja juhatuse liige P K ( ostis-ja müüs kaupu, omas allkirjaõigust pangas, maksis arveid, sõlmis kokkuleppeid ja lepinguid ), siis oli tema hageja majanduslikust seisukorrast kõige enam informeeritum isik. Oluliseks tuleb nimetada

ka asjaolu, et AS-ilt S P ostis Islandi võid P K ja tasumata oli 27.04.2004.a. arve nr. 04045 summas 120 360 krooni, millise arve tasumise tähtaeg oli juba 26.05.2004.a. Tähtaegselt jättis P K tasumata sama võlausaldaja järgnevad arved. Just P K tegi valikuid, kellele, millal ja milliseid arveid tasuda, sest ainult tema omas teleteenuste tunnuskoodi ja kõik hageja pangakontol tehtud maksed on teostatud interneti teel teleteenuste tunnuskoodi abil. Hageja palub kostjale rahalise kohustuse täitmise summas 110 000 krooni kehtetuks tunnistamist ja välja mõistmist hageja pankrotivarasse. Hageja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna hageja selleks vahendid puuduvad. Hageja taotleb hagi rahuldada alljärgnevalt: Välja mõista OÜ-lt M OÜ CG (pankrotis) pankrotivarasse OÜ-le CG (pankrotis) kuuluvate kaubavarude maksumus 35 835 krooni; Välja mõista OÜ-lt M OÜ CG (pankrotis) pankrotivarasse 9676 krooni hageja osutatud teenuste eest; Tunnistada kehtetuks OÜ CG rahalise kohustuse täitmine OÜ-le M 31.12.2004.a. summas 106-000 krooni, 21.01.2005.a. 1500 krooni ja 29.01.2005.a. 2500 krooni ja välja mõista OÜ-lt M OÜ CG (pankrotis) pankrotivarasse 110 000 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja on ajavahemikus 01.09.2004-04.03.2005 teinud hagejale pangaülekandeid 131 650 krooni viitega laen. Kirjalikku laenulepingut sõlmitud ei ole. Võla jääk on 126 150 krooni, millest on maha arvestatud 22.04.2005 hageja esitatud arve nr 923 summas 9676 krooni transportteenuste eest ja kostja laos olevad pakendid 35 835 krooni suuruses summas. Kokku laenujäägiga tasaarvestatud 45 511 krooni ( 9676+35835). Hageja kätte jäänud laenujääk moodustab 80 639 krooni suurune summa. Kassa väljamineku order nr 12 31.12.2004 on annulleeritud ja selle alusel ei ole kostjale sularaha üle antud. Kostja on seisukohal et hageja võlgade suuruseks kostja ees on 82 450 krooni. Ka siis kui kostjale laenusumma tagasimaksmine kassa väljaminekuorderi nr. 12 järgi olekski aset leidnud, ei ole hagile lisatud dokumentidega tõendatud, et OÜ CG oleks eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele. Hageja viitab hagiavaldusele lisatud kokkuleppele 12.11.2004, milline oli sõlmitud OÜ CG ja AS S P vahel ja milles väidetavalt tunnistas OÜ CG 12.11.2004 seisuga oma võlga võlausaldaja ees 220 000.- krooni ulatuses Kostja leiab,et tegemist on tühise kokkuleppega. 12.11.2004.a.kokkulepe on OÜ CG poolt alla kirjutatud P K poolt ,kuigi kokkuleppe ülaosas on märgitud ,et kokkulepe sõlmitakse OÜ CG juhatuse liikme J S . Kokkuleppel on märkus, et P K on kokkuleppele alla kirjutanud volikirja alusel. Hagiavaldusele volikirja lisatud ei ole. Seega on tõendamata, et P K oli õigustatud kokkuleppele äriühingu nimel alla kirjutama juhatuse liikme eest. P K ei ole kunagi olnud OÜ CG juhatuse liige. TsÜS § 129 lg.l kohaselt on esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine. TsÜS § 84 lg.l järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei tekkinud sellest kokkuleppest 220 000 krooni tasumise kohustust võlausaldajale. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ CG (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud 26.04.2005.a.Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega. TsMS § 82 lõike 2 kohaselt võib pankroti väljakuulutanud kohtusse pankrotihaldur esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi. Esitatud hagi on pankrotivaraga seotud hagi. Hageja esitab käesolevas hagiavalduses kostja vastu kolm nõuet: lähtuvalt sellest, et pankrotimenetluses on tuvastatud, et kostja on jätnud üle andmata hagejale kuuluvat pankrotivara 35 835 krooni väärtuses ja jätnud tasumata hageja osutatud teenuste eest 9676 krooni. Hageja on kostjale tasunud vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist võlga 110 000 krooni teda teisele võlausaldajale eelistades. PankrS § 55 lg 1 kohaselt haldur kaitseb kõigi võlausaldajate ja võlgniku õigusi ja huve ning sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Hagist nähtuvalt pankrotihaldur oma põhikohustusi täites on välja selgitanud hagis esitatud kaks nõuet kostja vastu so et kostja on jätnud üle andmata hagejale kuuluvat pankrotivara 35 835 krooni väärtuses ja jätnud tasumata hageja osutatud teenuste eest 9676 krooni. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega vitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 1032 lõike 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist ja lõike 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kuna pankrotimenetluses pankrotihaldur on PankS § 56 lg 3 kohaselt sõltumatu võlausaldajast ja võlgnikust, pole kohtul alust kahelda hagis esitatud kahe esimese nõude osas kostja vastu ning need kuuluvad rahuldamisele hageja poolt esitatud suuruses. Hagi kohaselt 12.11.2004.a. on hageja sõlminud kokkuleppe AS-ga S P temale 220 000 krooni suuruse võla tasumiseks hiljemalt 15.01.2005.a. Eelpoolnimetatud kokkuleppe sõlmis OÜ CG volitatud esindajana P K, kes samaaegselt oli kostja, OÜ M juhatuse liige. Eelmärgitud kokkuleppele kohus käesolevas otsuses hinnangut ei anna, kuna kohus on seisukohal, et sellele on hinnang juba antud hageja pankrotimenetluse käigus. Kohus ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et pankrot on kunstlikult tekkinud ja et haldur on dokumente pahatahtlikult käsitlenud. Kohus ei saa kostja seisukohaga selles osa nõustuda, kuna OÜ CG pankrot on välja kuulutatud lähtuvalt PankS § 31 lg 2 kohtuotsusega (tl 12-27). Kostja väited 28.02.2008 kohtuistungil, et pankrot on kunstlikult tekitatud on paljasõnalised, millegagi kinnitamata. Samal kohtuistungil kostja vastuväidete paikapidamatust pankroti kunstliku tekitamise kohta kinnitab kostja ise, et ei ole pankrotiotsust vaidlustanud ringkonnakohtus. Kuna kostja vastuväited kahe esimese nõude osas on paljasõnalised jätab kohus need tähelepanuta, samuti jätab kohus tähelepanuta kostja väited tasaarvestamise kohta. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 197 kohaselt tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki p(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse teostamiseks peab üks nimetatud

isikutest tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt. Kostja poolt on hagejale tasaarvestuse avaldus vormistatud 13.03.2005 , avalduse CG kätte saanud 13.03.2007, kuid kostjal on esitamata ja tõenditega kinnitamata, millisel alusel kostja tasaarvestust soovib teostada. Kuna tasaarvestuse teostamiseks vajalik eeldus kostja poolt täitmata jätab kohus 13.03.2005 avalduse tähelepanuta (tl109). Järgnevalt kohus võtab seisukoha hageja kolmanda nõude so rahalise kohustuse tagasivõitmine summas 110 000 krooni osas. Hagile lisatud materjalidest nähtuvalt 31.12.2004.a. kassa väljamineku orderi nr. 12 alusel on OÜ CG tagastanud kostjale laenu summas 106 000 krooni (tl 45). Laenu tagastas OÜ CG volitatud esindaja P K, kes oli samaaegselt ka kostja juhatuse liige (tl 54-56, 57-58). Kostja poolt on laenuraha samal päeval vastu võtnud kostja teine juhatuse liige Ülo K. Toimikumaterjalidest nähtuvalt tagastas OÜ CG kostjale laenu oma pangakontolt 21.01.2005.a. 1500 krooni ja 29.01.2005.a. 2500 krooni. Seega on OÜ CG tagastanud kostjale laenu 31.12.2004.a., 21.01.2004.a. ja 29.01.2005.a. kogusummas 110 000 krooni (tl 45, 46-53). Pankrotiseaduse § 113 lg 1 punkt 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Kuna pankrotimaterjalidest nähtuvalt OÜ CG (pankrotis) pankrotimenetlus algatati 03.02.2005.a. ja võla tasumine kostjale on tehtud alates 31.12.2004.a., seega vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist, ongi aluseks haldurile hagi esitamiseks kohtusse kostja vastu. Seega kolmanda nõude osas on haldur lähtuvalt pankrotiseadusest olnud kohustatud oma ülesannete täitmisel esitama käesoleva hagi. Hageja palub kostjale rahalise kohustuse täitmise summas 110 000 krooni kehtetuks tunnistamist ja välja mõistmist hageja pankrotivarasse. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub kõiki esitatud tõendeid, et võla tasumine on toimunud vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist ja kostja esitatud vastuväiteid arvestades, rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus