Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotihalduri õigusbüroole OÜ Reet Relvik’u Õigusbüroo.

BIGBANK AS

161493 krooni Lõunalaenud OÜ 10 600 krooni AS Swedbank krediitkaardid (2 tk) 7 000 krooni AS Swedbank arvelduskrediit 7 000 krooni AS Swedbank väikelaen 85 938 krooni ja 91 senti Time Finans AB 26 009 krooni ja 10 senti Krediidikaitse Grupp OÜ 6 000 krooni Raha 24 OÜ 11 760 krooni Hobby Hall 1 100 krooni SMS Laen AS 6 300 krooni Monetti 7 032 krooni ja 42 senti ITM Inkasso OÜ 8 413 krooni Ferratum 4 900 krooni

Mini Credit 7 082 krooni J K 25 000 krooni N G 5 000 krooni R K 2 000 krooni JL 10 000 krooni Peale selle on võlgnikul jooksvad võlad kommunaalkuludest. Täpsem võlgade koosseis saab selguda pankrotimenetluse käigus. Tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid ei ole leidunud, kuid võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Ajutise halduri arvates on S V ́i maksejõuetus tekkinud 2009.a, mil tuli tagasi maksta võetud laenusid, kuid sissetulekust ei jätkunud maksete tegemiseks. Pankroti põhjuseks peab ajutine haldur erinevatelt krediidiasutustelt ja eraisikutelt kergekäeliselt võetud laenusid, mille tagasimaksmiseks ei olnud vahendeid. Kuriteo tunnustega tegu ei ole seni tuvastatud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon, võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Haldur teeb ettepaneku välja kuulutada füüsilise isiku S V ́i (isikukood xxxx) pankrot. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et võlgnik on maksejõuetu, mida kinnitab ka ajutise halduri esitatud aruanne. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on võlad olemas, puuduvad rahalised vahendid, puudub sissetulek summas, mis võimaldaks pöörata sissenõuet tuludele. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, mida oleks võimalik realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Hetkel puuduvad vahendid ja võimalused, et toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused kõigi oma kohustuste täitmiseks ja seda ka lähitulevikus. Võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võivad täpne võlgade seis ja tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused selguda pankrotimenetluses. Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada, S V’i pankrot välja kuulutada ja pankrotihalduriks nimetada Reet Relvik. PankrS § 31 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust, Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur esitas taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste määramiseks summas 6 000 krooni ja palus selle summa pankrotivara arvelt välja mõista ajutise pankrotihalduri õigusbüroole, kelle kaudu Reet Relvik tegutseb ja kes on ka käibemaksukohuslane. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur nõudis võlgnikult andmeid tema varade ja võlgade kohta, koostas ja saatis järelepärimised krediidiasutustesse ning teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, töötas läbi saadud vastused, koostas kohtule aruande. Kohus leidis, et ajutise halduri taotlus kuulub rahuldamisele. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate

kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Aruande kohaselt soovib ajutine pankrotihaldur halduri tasuks 6 000 krooni, millele lisanduks käibemaks. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja seega on põhjendatud talle ajutise halduri tasu ja kulutuste summana kokku 6 000 krooni ilma käibemaksuta S V’i pankrotivara arvelt välja mõista. PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. PankrS 29 lg. 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 3 lg. 2, 17 lg.1, 23, 31, 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 08.detsembril 2009.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.