2-09-48571/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 8778 krooni (sisaldab sotsiaalmaksu) ning kulutused summas 617 krooni mõista välja MTÜTK CF juhatuse liikmelt TK (isikukood XXX ). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus MTÜTK CF esitas 25.09.2009 Harju Maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Maksejõuetuse põhjustas välikohviku pidamine käesoleva aasta suvel, klientide vähesuse tõttu tekkisid makseraskused. Avalduse kohaselt võlgnikul puudub igasugune vara. Kohustusi on ca 58 379 krooni. Kohus algatas 14.10.2009.a. määrusega MTÜTK CF suhtes pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks A Hermeti. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 5,75 krooni. Samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 59 060.00 krooni. Ajutine haldur leiab, et puudub võimalus võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada 2009.a augustikuud, kui oli selge, et avatud välikohvik ei suuda kasumlikult majandada. Olemasoleva informatsiooni alusel on ajutine haldur seisukohal, et pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatusepoolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ja hoolimatu suhtumine juhatuse liikme kohustesse. Võlgniku juhatus ei ole korraldanud seadusele vastavalt mittetulundusühingu raamatupidamist. Samuti on 22.07.2009 võlgniku juhatuse liikmele sularahas tagastatud laenu summas 3 300 krooni. Ajutine haldur on arvamusel, et juhatuse liikme nõude rahuldamisega kaks kuud enne pankrotiavalduse esitamist on kahjustatud teiste võlausaldajate huvisid, kelle nõue pärineb samast perioodist ja on tänaseni tasumata. Seega esineb rahalise kohustuse tagasivõitmise võimalus. Arvestades aga tagasivõidetava summa suurust ei pea ajutine haldur nimetatud nõude esitamist perspektiivseks, kuna ilmselt ületavad nõude sissenõudmise kulud nõude suurust. Ajutine haldur leiab, et puudub reaalne võimalus, et vara tagasivõitmise tagajärjel tekiks vahendeid, mille arvelt oleks võimalik võlgniku pankrot välja kuulutada, seega tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistung Kohtuistungil 09.11.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul reaalne vara puudub. Kohustusi on kogutud andmete kohaselt võlgnikul vähemalt 59 060.00 krooni ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Samuti puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohtule ei ole teada isikuid, kes oleks nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu koos käibemaksuga summas 12 600 krooni ja põhjendatud kulude katteks koos käibemaksuga 617 krooni. Kohus leiab, et tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). MTÜTK C F pärandvara suhtes on pankrotimenetlus algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab MTÜTK CF pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri A Hermeti tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis kokku 6000.00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 8778 krooni ning kulutused summas 617 krooni mõista välja MTÜTK CF juhatuse liikmelt TK . TK nõustus kohtuistungil nimetatud summas vahendite tekkimisel ajutise halduri ja kulutused hüvitama.