2-09-48412/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus HK ja P-E K esitasid 25.09.2009 Harju Maakohtule oma poja, 11.04.2009 surnud L K pärandvara suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt algatas 11.06.2009 Tallinna notar T Sepp avaldajate taotluse alusel L K pärimismenetluse. Kuna L K vanematena oli avaldajatele teada mitmed asjaolud, millest tulenevalt võis järeldada, et pärandvarast ei jätku pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis koos pärimismenetluse algatamisega avaldusega esitasid avaldajad notarile nõude pärandvara inventuuri läbiviimiseks. Inventuuri käigus selgus, et pärandvara hulka kuulub kohustusi kokku vähemalt 446 555.38 krooni ulatuses, samas vara sisuliselt puudub. Pärijad ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja vastu suunatud nõudeid. Avaldajad paluvad algatada L K pärandvara suhtes pankrotimenetlus ja kuulutamiseks välja pärandvara pankrot. Kohus algatas 14.10.2009.a. määrusega L K pärandvara suhtes pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks A Hermeti. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt puudub pärandvara hulgas igasugune reaalne vara. Samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 238 322.62 krooni. Ajutine haldur leiab, et puudub võimalus pärandvara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Teadaolevalt puudub L K pärandvara hulgas reaalne päritav vara. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada andmeid selle kohta, et pärandvara suurus võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paraneda. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pillav elustiil ja vastutustundetu suhtumine võetud kohustusse, seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur leiab, et kuivõrd ei ole tuvastatud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, puudub pärandvara ei ole võimalda pankrotimenetluse kulude tasumist ega võlausaldajate nõuete rahuldamist, tuleb L K pärandvara suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistung Kohtuistungil 09.11.2009.a. jäi avaldajate esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul reaalne vara puudub. Kohustusi on kogutud andmete kohaselt võlgnikul vähemalt 238 322.62 krooni ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Samuti puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtule ei ole teada isikuid, kes oleks nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Seega tuleb L K pärandvara suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab just sminister. Just sministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). L K pärandvara suhtes on pankrotimenetlus algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab L K pärandvara suhtes pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri A Hermeti tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis kokku 6000.00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks riigi vahenditest.