Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.01.2009 esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtusse hagi M K` vastu võlgnevuse kokku 1955.40 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Elisa Eesti AS (reg.kood 10178070) (endise ärinimega Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS (alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-iga) sõlmis 08.06.2001 kostjaga Liitumislepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja on hageja esitatud arvete ulatuses Elisa Eesti AS teenuseid kasutanud, kuid jätnud nende eest tasumata ning rikkunud sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingu lahutamatuks lisaks on Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Kostja kohustused on loetletud eeskirjade peatükis IV. Lepingu ja eeskirjade kohaselt kohustus kostja tasuma maksmisega viivitamisekorral viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade punkti 7.3 kohaselt kostjaga mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning arve. Kostja ei reageerinud Elisa Eesti AS nõudele ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Nõue loovutati hagejale summas 978.20 krooni, millele lisanduvad viivised. Vaatamata hageja poolt korduvalt kostjale väljastatud võlateadetele ja pretensioonidele ei ole kostja oma kohustusi täitnud. 11.07.2008 esitas hageja Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-0835223), mis 06.05.2009 jäeti kohtu poolt rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja on vähendanud viivisnõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 977.20 krooni. Kokku nõuab hageja kostjalt summa 1955.40 krooni tasumist ning ka menetluskulude hüvitamist. Hageja tugineb oma nõudes vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele sel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust, kostjale esitatud arvetest, Eurotelefon 256 eeskirjast, koopiad kostjale väljastatud võlateatisest ja pretensioonist, samuti nõude loovutamise teatisest, ärakiri kohtumäärusest maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisel, hageja esindaja volikiri, esindustasu arve, maksekorraldused riigilõivude tasumisest.

I Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale korduvalt hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile, mis on ühtlasi ka rahvastikuregistri andmete kohaselt kostja elukohaks (xxxx); nimetatud aadressilt tagastati dokumendid vastuvõtmatult, märkusega „ei ela antud aadressil“. Kohtumenetluses on tuvastatud, et kostja elukohaks on xxxx. Kohus väljastas hagimaterjalid kostjale nimetatud aadressil kätteandmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 29.10.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 12.11.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Vastavalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingule sätetele, samuti ei ole TsK § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata kasutatud teenuste eest. TsK § 222 lg 1 kohaselt vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 sätestavad kreeditori õiguse n õuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summas 2250 krooni, sellest 1250 krooni moodustavad hagi esitamisel tasutud riigilõiv (1000 krooni) ning maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt tasutud riigilõiv (250 krooni) ning 1000 krooni (koos selles sisalduva käibemaksuga) moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 19. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.