2-09-44441/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 04.09.2009. a esitasid K OÜ juhatuse liikmed avalduse äriühingu pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad K OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda K OÜ täita võlausaldajate nõudeid. 01.10.2009. a algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Ajutise halduri aruanne K OÜ kanti äriregistrisse 21.11.2005.a. Võlgniku põhitegevusalaks olid ehitus- ja remonditööd. Võlgniku juhatuse liikmete selgituste kohaselt tegutseb võlgnik Eesti ehitusturul alates 2005. aasta detsembrist. Kahel esimesel tegutsemisaastal võlgniku e mahud kasvasid, kuid aastal 2008 vähenes e maht üle 2,5 korra, mille tulemusel võlgnikul tekkis kahjum ja võlgniku omakapital muutus negatiivseks. Võlgniku juhatuse hinnangul oli võlgniku tekkinud kahjum seotud Eesti ehitusturu olulise vähenemise ja e suure hinnalangusega. Võlgniku juhatuse kinnitusel tegid nad kõik endast oleneva võlgniku kulude vähendamiseks ja uute objektide hankimiseks. 2009. aastal vähenes jätkuvalt e maht ja sellest tulenevalt vähenesid ka betoonitööde hinnad ja vaatamata võlgniku kulude kärpimisele ei olnud võimalik võlgnikul vähenenud hindadega töid teostada. Sellest tulenevalt suurenesid võlgnikul raskused käibevahendite hankimisega ja see omakorda viis võlgnevuste suurenemiseni hankijate ees. 80-90% võlgniku majandustegevusest moodustasid F E Aktsiaseltsile alltöövõtjana tehtavad tööd. Võlgniku 30.09.2009.a. bilansi kohaselt olid võlgnikul 30.09.2008.a. seisuga järgmised varad kogusummas 28 711,19 krooni: 1) Kassa 15 182,10 krooni; 2) Pank 90,95 krooni; 3) Põhivara 13 438,14 krooni. Võlgniku põhivara moodustab P31A vibrolati mootor ja laser LM700, mille näol on tegemist väga ehitusspetsiifiliste tööriistadega. Võlgnik on mõlemaid varasid üritanud mõne tuhande krooni eest müüa, kuid turul puudub vastav nõudlus. Võlgnikule kuulunud 3 lihvimismasinat müüdi 13.08.2009.a. N B OÜ-le hinnaga kokku 18 000 krooni ning saadud raha kasutati erinevate võlgade tasumiseks. Võlgniku põhivarade turuväärtus on kokku ca 5000 kr. Seega on võlgnikul vara kogusummas 20 000 kr. Võlgniku 30.09.2009.a. bilansi kohaselt olid võlgnikul 30.09.2008.a. seisuga järgmised kohustused kogusummas 421 280,80 krooni: võlakohustused 100 000 krooni (laen enamusosanikult AS M G 2009. aasta alguses). Võlad tarnijatele 260 830,80 krooni (suurimad võlausaldajad R P AS 84 956 kr, MSI G AS 33 648,16 kr, Swedbank Liising AS 53 804 kr). Maksuvõlad 55 185 krooni. Võlad töövõtjatele 5 265 krooni.

Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 425 000 krooni, vara 20 000 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ja ehitusturu üldist vähenemist. Samuti saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada ka seda, et võlgniku klient F E Aktsiaselts ei aktsepteerinud võlgniku poolt teostatud ehitustöid ja keeldus tehtud tööde eest tasu maksmast. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, mitte pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 15 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 850 krooni, kokku 16 850. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja PankrS § 150 lg 4 kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlgnikult Oliver Ennoki kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AT.