Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.07.2003.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid. 19.09.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja hanza.neti vahendusel arvelduskrediidi lepingu nr. 07-171016-KP, mis võimaldas kostjale tehingute tegemiseks krediidilimiiti 3 500 krooni, intressimääraga 16% aastas ja kasutamise tähtajaga 19.09.2008.a. Tagatiseks oli igakuine kostjalt raha laekumine 01-l kuupäeval.15.09.2008.a. jäi kostja intressimakse tasumisega võlgnevusse. 20.03.2008.a. sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr. 09-023428-KX alla. 13.07.2005.a. sõlmisid pooled ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr. 05-142055-EG, mille alusel sai kostja oma käsutusse krediitkaardi ja mis võimaldas kostjale krediidilimiiti 8 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Püsimakseks lepiti 320 krooni kalendrikuus maksepäevaga 11-nes kuupäev. Alates 11.09. kuni 11.12.2008.a. kostja püsimakseid ei tasunud. 19.03.2009.a. sulges hageja ego kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr. 09-022965-KE alla. 08.12.2008.a. saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ning palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 23.12.2008.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 27.01.2009.a. esitas hageja kostja vastu avalduse maksekäsu kiirmenetluses summa 7 889 krooni ja 29 senti ning menetluskulu 750 krooni kostjalt väljamõistmisels. 08.05.2009.a. jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, kuna kostja elab Iirimaal, kuid tema täpne elukoht on teadmata. Hageja ei taotle kohtuotsuse tunnustamist või täitmist välisriigis, kuna kohtulahend on täidetav 30 aastat ning eelduslikult on otsust võimalik täita siis, kui kostja naaseb Eestisse. Seisuga 03.06.2009.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 7 936 krooni ja 62 senti, milles põhiosa 7 444 krooni ja 01 senti ning kõrvalnõuded kokku 492 krooni ja 61 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, samuti on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 7 936 krooni ja 62 senti ning alates 22.05.2009.a. põhinõudelt 7 444 krooni ja 01 senti kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 2 250 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel.

Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, maksegraafikud, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega, laenuandmed, teatis, kohtumäärus, lepingu ülesütlemine, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 09.06.2009.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati tähtaja möödumisel. 30.06.2009.a. saatis kostjale hagimaterjali politsei vahendusel. Hagimaterjal tagastati, kuna kostja elavat xxxx. Kohus teavitas seejärel hagejat kujunenud olukorrast. 26.08.2009.a. esitas hageja taotluse menetlusdokumentide kostjale avalikult kätte toimetamiseks. Kohus 07.09.2009.a. määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 09.09.2009.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad krediidilepingul. VÕS § 401 lg. 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 16.06.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% aastas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 750 + 1 400 = 2 100 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on kohtuteadete avaldamiseks riigilõivu ette tasunud 100 krooni, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190, VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397, 401 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 9. jaanuaril 2010. a. Nooremreferent

/allkiri/

Sirja Tooming Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.