Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 25.09.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi P T` 98 147.38 krooni nõudes.

vastu võlgnevuse, kokku

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja sõlmisid 25.03.2009 laenulepingu nr 09-024758-VV summas 88 353.13 krooni, intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 25.03.2014.. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 25.kuupäeval summas 2 809.88 krooni. Alates 25.04.2009 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 25.07.2009 kostja intressimakseid ei tasunud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva intressi tagasimaksega. Lepingu p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 27.07.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 11.08.2009. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist, seejuures lisandub lepingust tulenevatele nõuetele hageja poolt kohtusse pöördumise korral ka riigilõiv, mis nõutakse sisse kostjalt. Kostja kirjadele ei reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. Seisuga 23.09.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 98 147.38 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 88 353.13 krooni, intress 8 997.21 krooni perioodil 25.04.2009 kuni 12.08.2009, põhiosa viivis 797.04 krooni ajavahemikus 12.08.2009 -23.09.2009). Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele ning taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 98 147.38 krooni väljamõistmist, samuti alates 24.09.2009 kuni põhinõude (99 703.71 krooni) täitmiseni põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas; hetkel määr 0,022%). Veel on hageja esitanud taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning nende (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni) kostjalt väljamõistmistm, samuti menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ka viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenuleping ja selle laenu tagastamise graafik; lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid; kostjale väljastatud kirjalik teade ja kohustuste täitmise nõudekiri, laenukirjade koond; maksekorralduse riigilõivu tasumisest.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 18.10.2009 kostja vennale T T) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 02.11.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu intressimaksed lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 98 147.38 krooni, sellest põhivõlgnevus – 88 353.13 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks nii põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates 24.09.2009 kui ka menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 39860, 23.09.2009 riigilõivu tasumisest summas 10 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.