Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Hagi õigeksvõtmisega Otsuse tegemise aeg ja koht
09. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-09-23949 Osaühing Ramsi VK versus Esta Külasalu võlgnevuse 12140.60 krooni ja viiviste nõudes
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298; aadress Ramsi, Pärsti vald, Viljandi maakond) vandeadvokaat Nikolai Kõiv (Tallinna 2 Viljandi)
Hageja esindaja Kostja
Esta Külasalu (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx xxxxx)
Resolutsioon Välja mõista Esta Külasalult Osaühing Ramsi VK kasuks kommunaalteenuste võlgnevus 14 168 (neliteist tuhat ükssada kuuskümmend kaheksa) krooni 47 senti, sellest põhivõlgnevus summas 12 140.60 krooni, viivis 30.04.2009 seisuga 2027.87 krooni ja alates 01.maist 2009 viivis võlgnevuse mitteõigeaegse tasumise eest 0,5% päevas kuni võlgnevuse tegeliku tasumiseni. Välja mõista Esta Külasalult menetluskulu riigilõiv 3000 (kolm tuhat) krooni ja õigusabi 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni Osaühing Ramsi VK kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Ta tunnistab võlga hageja ees. Kostjal on kommunaalteenuste võlg hageja ees, põhivõlgnevus on 12140.60 krooni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused kommunaalteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 3000 krooni. Riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esitanud menetluskuludena õigusabikulud 1770 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000 krooni puhul on 25 000 krooni. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi seisneb dokumentidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises kokku 1500 krooni, millele lisandub käibemaks 270 krooni, kokku 1770 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 4770 (3000+1770) krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.