Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
05. november 2009 kl 15.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-33017
Tsiviilasi
mittetulundusühingu väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik mittetulundusühing U (registrikood xxx, postiaadress xxx); võlgniku seaduslikud esindajad, juhatuse liikmed PM (isikukood XXX) ja RR(isikukood XXX) ja KJ; pankrotihaldur Sirje T(osaühing T Halduribüroo, Uus 1133, Tartu 50603, e-post: [email protected]).
esindajad
U
avaldus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. oktoober 2009
Istungil osalenud isikud
võlgniku seaduslik esindaja PM ja KJ; ajutine pankrotihaldur Sirje T .
pankroti
2-09-33017
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik Mittetulundusühingu U seaduslikud esindajad juhatuse liikmed P. M 10.07.2009 avalduse mittetulundusühing U pankroti väljakuulutamiseks.
ja R. R
esitasid
Harju Maakohtu 20.07.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje T.
II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt oli võlgniku juhatuse liikmed seisukohal, et ühing ei suuda püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuna ühingul puuduvad selleks rahalised vahendid. Tekkinud maksejõuetus on alaline ja seetõttu esitasid võlgniku seaduslikud esindajad pankrotiavalduse. Võlgnikule kuulub järgmine vara: registreeritud kaubamärk U ; XXX ja XXX3 asuvate poodide sisustus ning seal ladustatud kasutatud riide- ja tööstuskaubad; XXX poe seifis hoiustatud sularaha 122 000 krooni; raha Swedbank’i kontol 1 020 krooni ja SEB kontol 9 160.06 krooni. Võlgnikul on kohustusi 4 904 134.15 krooni. 21.05.2009 algatati Harju Maakohtu määrusega mittetulundusühing U saneerimismenetlus. Kuna uusi investoreid leida ei õnnestunud, siis esitasid võlgniku seaduslikud esindajad samaaegselt pankrotiavalduse esitamisega avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks. Kuna
2-09-33017 võlgniku seaduslikud esindajad leiavad, et võlgniku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja eeltoodust tulenevalt paluvad nad välja kuulutada võlgniku pankrot.
III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur kogus andmeid võlgniku kohta: teavitades kõiki Eesti krediidiasutusi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Harju Maakohtu kinnistusosakonda ning Eesti Riiklikku Autoregistrit ja paludes neil esitada informatsiooni võlgniku vara kohta ning sättida keelumärked võlgniku varale; teavitades Eesti Maksu-ja Tolliametit, paludes esitada andmed võlgniku maksuvõlgade, läbiviidud revisjonide kohta; kohaldas käsutuskeeldu ning taotles juhul kui esinevad sundtäitemenetlused, nende peatamist; kohtudes võlgnikuga, paludes esitada andmed mittetulundusühingu tegevuse kohta ning vaatas üle võlgniku vara ning aitas korraldada vara müüki. Ajutine pankrotihaldur koostas aruande võlgnikult ja kolmandatele isikutelt saadud andmete alusel. Võlgnik on kantud äriregistrisse 21.04.2004, ärinimega Taaskasutus, alates 19.09.2008 on mittetulundusühing registreeritud nimega U. Võlgniku juhatuse liikmeks oli alates 21.04.2004 kuni 13.10.2004 PK; alates 13.10.2004 kuni 16.12.2005 MR; alates 16.12.2005 kuni 15.11.2007 ES; alates 15.11.2007 kuni 19.09.2008 MT; alates 19.09.2008 kuni 24.04.2009 AU; Alates 19.09.2008 kuni 24.04.2009 KT; alates 24.04.2009 RR ja PM ning alates 04.09.2009 KJ. Võlgniku põhikirjaliseks eesmärgiks oli edendada kasutatud asjade ringlust kasumitaotluseta vabaühendusena ja muuta Eesti elanike tarbimisharjumusi keskkonnasäästlikumaks. Võlgniku vara koosneb rahast 175 135.50 krooni, millest kassas on sularaha 58 222.65 krooni; kassas sularaha 60 723.40 krooni; KT kassas sularaha 263.26 krooni; Swedbank arvelduskontol on raha jääk 46 775.55 krooni; SEB Panga arvelduskontol on raha jääk 9 150.64 krooni. Nõuded kolmandate isikute vastu on 31.08.2009 seisuga bilansi kohaselt 33 642.10 krooni, võlgniku seletuse kohaselt on tegemist lootusetute nõuetega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on nimetatud vara väärtuseks 0 krooni. Võlgnik on näidanud bilansis muude lühiajaliste nõuete all arveldusi aruandvate isikutega, kelle vastu on nõudeid kokku summas 118 085 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on 109 000 krooni ulatuses nõudeid olemas. Lisaks nimetatule on võlgnik varana kajastanud ettemakseid teenuste eest summas 3 493 krooni, ajutine pankrotihaldur on nimetatu väärtuseks 0 krooni. Kokku on võlgniku vara väärtuseks ajutise pankrotihalduri hinnangul 284 136 krooni. Paide tänava poe kassast on väljavõetud 281 634.75 krooni, suurem summa raha on viidud panka, tehtud on ka töötasu väljamaksed, ning ruumide rent, raamatupidamine ja kontoriteenused, ajutises menetluses on tasutud jooksvaid makse summas 81 586, krooni. Lõppsaldo 20.10.09 on 298 411.10 krooni, kuid tasumata on oktoobrikuu jooksvad kulud. Võlgniku on lühiajalisi kohustusi kokku 1 964 966.82 krooni, millest lühiajalised laenud ja võlakirjad 62 076.49 krooni. Ajutisele haldurile on võlgniku poolt edastatud Siseministeeriumi kiri 05.11.2008 nr 12.2-3-2/111019/9507 ja kiri 16.04.2009 nr 12.2-32/111019/9507, kus palutakse MTÜ-l U tagasi maksta Lõuna Soome ja Eesti INTERREG IIIA programmi raames ellu viidud projekti „Uus elu“ Siseministeeriumi eelarvest projekti
2-09-33017 osaliseks omafinantseerimiseks antud ja tegelikult kasutamata jäetud rahaline toetus summas 62 076.49 krooni. Täiendavalt on ajutise halduri poole pöördunud 09.09.2009 selgitava kaaskirjaga Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Kristel M , kus põhjendatakse esitatud võlanõuet. Swedbank AS vastusest ajutise halduri järelepärimisele tulenevalt on Swedbank AS ja võlgnik sõlminud investeerimislaenu lepingu XXX. Laenujääk on 24.07.2009 seisuga on 37 027.15 eurot ja intress 50.04 eurot. Arvestades 1 euro kursiks 15,646 on võlgnevus laenujäägilt 579 326.79 krooni ja tasumata intressilt 782.93 krooni, seega võlgnevus kokku 580 109.72 krooni. Swedbank’i laenude käendajaks on eraisikud, juhatuse liige RR ja AA. Võlgnik on näidanud bilansis ostjate poolt tehtud ettemakseid kaupade ja teenuste eest kokku summas 50 krooni. Võlad hankijatele on 864 802.91 krooni ja võlad töövõtjatele 110 210.93 krooni. Tsiviilasjas nr 2-08-64896 on võlgnikult 03.07.2009 kohtuotsusega välja mõistetud LI kasuks hüvitus töölepingu lõpetamise eest summas 18 602.88 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest summas 9 301.44 krooni, kokku 27 904.32 krooni. Tallinna kohtutäitur Veiko K on tsiviilasi nr 2-08-64896 LI hüvitise ja lõpparve nõudes kokku summas 26 837.54 krooni, millest põhivõlg on 20 987.54 krooni ja täitekulu 5 850 krooni. LI on saatnud ajutisele pankrotihaldurile 03.08.2009 nõudeavalduse milles palub talle välja maksta tsiviilasjas nr 208-64896 jõustunud lahendi alusel 39 904.32 krooni, mis sisaldab muu hulgas menetluskulusid 12 000 krooni. Võlgnikul on maksuvõlad 866 673.07 krooni, millest põhinõue on 745 384.81 krooni ja intress 121 288.26 krooni. Võlgnikul on pikaajalisi kohustusi kokku 3 101 540.74 krooni, millest Swedbank aktsiaseltsi pangalaenudega seostud kohustusi on 1 720 394.74 krooni ja muud pikaajalised laenud 1 381 146 krooni. Kokku on võlgnikul kohustusi 5 066 507.56 krooni. Võlgnik registreeriti äriregistris 21.04.2004, mittetulundusühingu põhikirjaliseks eesmärgiks oli edendada kasutatud asjade ringlust kasumitaotluseta vabaühendusena ja muuta Eesti elanike tarbimisharjumusi keskkonnasäästlikumaks. Eesmärkide elluviimiseks kavandati propageerida Eesti elanikkonna hulgas keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi, u keskuste ja väiketöökodade võrgustiku väljaarendamist, mis tegeleb üleliigsete, kuid kasutuskõlbulike esemete kokkukogumise, korrastamise ja uuesti kasutusse saatmisega müügi või tasuta loovutamise teel. Lisaks planeeriti pakkuda tööhõivet ja koolitusvõimalusi riskigrupi noortele (lastekodulapsed, probleemsete perede lapsed). 2004. aastal, peale mittetulundusühingu asutamist, avatakse esimene kauplus Tallinnas, XXX, mis töötas esialgu ühel päeval nädalas ja kus töötasid enamasti vabatahtlikud. 2005. ja 2006. aastal tiivustatuna esialgsest edust ja headest majandustulemustest, otsustati laieneda, käivitati sorteerimiskeskus Tondil ja võeti tööle müügi- ja kommunikatsioonijuht. 2007. aastal kaasati brändi loomiseks reklaamiagentuur „T “ ja avati uus kauplus XXX tänaval. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et just siis väljusid kulud n.ö. kontrolli alt, sest ettevõtmine oli märkamatult „kasvanud“ suureks, enam ei olnud tegemist ainult vabatahtliku tööjõuga, töötasid kaks kauplust ja sorteerimiskeskus . Tekkisid esimesed finantsraskused, võlgnevused töötajatele, Maksu- ja tolliametile ning pangale. Sügiseks oldi olukorras, kus igakuised püsikulud olid ca 550 000 krooni kuus, müügitulu ca 250 000 krooni kuus, kuust kuusse toodeti kahjumit,
2-09-33017 majandusaasta lõpetati 4 092 620 krooni suuruse kahjumiga. Olukorra päästmiseks otsustati Uus-Sadama kauplus ja sorteerimiskeskus sulgeda ning alustati kulude kärpimisega. 2008. aastal jätkatakse üldkulude kärpimist, müügikäibe suurendamiseks avatakse teine kauplus XXX. 2008. majandusaasta lõpetab ühing 112 813 suuruse kasumiga. 2009. aasta jaanuaris on müügitulu 152 244 krooni, ärikulud on vaatamata eelnevatele kärbetele 171 860, jaanuarikuu kahjum on 19 616,00 krooni. 2009. aasta veebruarikuus on mittetulundusühingu ärikulud 189 350 krooni, müügitulu 126 025 krooni, veebruarikuu kahjum 63 325 krooni. Kasumisse jõutakse 2009. aasta märtsikuus, kus ärikulud on langenud võrreldes eelmise kuuga 1,6 korda, kokkuhoid saavutati tööjõukulude arvelt, mis on võrreldes eelmise kuuga langenud 1,9 korda, märtsikuu kasum on 40 280 krooni. Alates 2009. aasta märtsikuust on mittetulundusühing majandanud kasumlikult, aprillikuu kasum 27 429 krooni, maikuu kasum 22 089 krooni, juunikuu kasum 11 779 krooni, juulikuu kasum 13 165 krooni, augustikuu kasum 29 287 krooni ja septembrikuu kasum 34 712 krooni. Vaatamata aasta alguse esimeste kuude kahjumile on kasum septembrikuu lõpuks 95 800 krooni, müügitulu on kokku 1 216 418 krooni, kulud kokku 1 120 618 krooni. Võlgniku 2007. a majandusaastal olid võlgniku tulud 3 518 219 krooni ja kulud 7 610 839 krooni, aasta tulemuseks oli kahjum 4 092 620 krooni ja omakapital oli seisuga 31.12.2007 4 946 327 krooni; 2008. a majandusaastal olid võlgniku tulud 2 675 350 krooni ja kulud 2 562 537 krooni, aasta tulemuseks oli kasum 112 813 krooni ja omakapital oli 31.12.2008 seisuga -4 833 514 krooni, 2009. a septembri seisuga olid võlgniku tulud 1 216 418 krooni ja kulud 1 120 618 krooni, majandusaasta tulemuseks oli kasum 95 800 krooni ja omakapital 2009. a septembriks oli -4 737 476.89 krooni. Tulude ja kulude võrdlusest tuleneb ka põhjus, miks ühing on suutnud vältida kahjumi tekkimist. Kui võrrelda ärikulusid alates jaanuarikuust, siis veebruarikuus on ärikulude osas veel suurenemise tendents, järgnevatel kuudel on suudetud kulutusi järsult vähendada ja kulud näitavat tugevat langustrendi. Kokkuvõtlikult on suudetud kulutusi võrreldes jaanuarikuuga vähendada septembrikuuks 1,8 korda ehk septembrikuu kulud moodustavad jaanuarikuu kuludest vaid 55,75%. Seevastu septembrikuu müügitulu moodustab jaanuarikuu müügitulust isegi 85,73%. Tegevuskuludest moodustasid suurima osa kommunaalkulud, samuti ruumide rendikulud, ülejäänud kulud olid side-, transpordi- ja pangateenused. Muude kulude all on kajastatud valdavalt intressikulud, samuti makstud trahvid ja viivised. Kulude kokkuhoid on saavutatud eelkõige tööjõukulude kokkuhoiu arvelt. Kui veebruarikuus oli tööjõukulude tase kõige kõrgem, ca 150 tuhat krooni, siis 2009. aasta septembrikuuks on tööjõukulusid suudetud vähendada 1,86 korda ehk septembrikuu tööjõukulud moodustavad veebruarikuu tööjõukuludest vaid 53,8%. Kui tegevuskulud on püsinud alates veebruarikuust kuni juulikuuni suhteliselt stabiilselt 33 – 37 tuhat krooni, siis augusti ja septembrikuus on suudetud viia tegevuskulud alla 20 tuhande krooni. Kuigi 08.07.2009 esitati Harju Maakohtule avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks ja 10.07.2009 esitati Harju Maakohtule avaldus pankrotimenetluse algatamiseks, on ajutine haldur seisukohal, et võlausaldajate huvidest lähtudes oleks võimalik ja vajalik viia läbi ühingu tervendamine. Tervendamise eelduseks on jätkuvad positiivsed rahavood, mis tagaksid võlausaldajate nõuete osalise rahuldamise. Likvideeriva menetluse korral ei ole võlausaldajatel nõuete rahulduse lootust. Mittetulundusühing on objektiivselt analüüsinud oma senist majandustegevust, augusti- ja septembrikuu jooksul on läbi viidud alljärgnevad reformid: alates 01.08.2009 on MTÜ-l uus tegevjuht; klienditagasiside uuring internetisaitidele U.ee ja B .ee; müügistatistika analüüs
2-09-33017 2009. jaanuar-juuli kohta; suurendatud on riiete, raamatute ja nõude müügipinda Paide tn. kaupluses; riiete väljapanekut on parendatud, riided on stangele seatud värvide ja eseme tüüpide järgi; välja on töötatud teenindusstandardid ja ametijuhendid klienditeenindajatele; vähendatud on töötajate arvu koondamise teel; uute tegusate töötajate otsinguprotsessi käivitamine klienditeeninduse olulise parendamise eesmärgil; välja on töötatud kindlad vahemikud kauba hinnastamiseks; töötajate ja vabatahtlike eristamiseks klientidest on neile tehtud kaelarätid; järk-järgult on alustatud vabatahtlike suuremat kasutamist igapäevatöös; Paide tn. kauplusesse on sisse seatud butiik, et kergesti eristada kvaliteetset kaupa tavakaubast ning laiendada sihtgruppi; vastvõtu statistika pidamine; regulaarsete soodusmüükide käivitamine müügitulu suurendamise eesmärgil; raamatupidamiskulu vähendamine pea poole võrra; töötajate tunnitabeli optimeerimine ja tööjõukulude vähendamine; meediakajastus nii portaalis B .ee kui ka TV3 uudistes ja Televisioonis; koostööprojekt Tallinna ja Tartu Kaubamajaga 04.09-04.10.2009; disainitöö raames taaskasutuspood R kvartalis 24.0927.09.2009. Viimaste kuude kasumi pealt on võimalik ühingul lubada igakuiselt 20 000 krooni võlausaldajatele tasumiseks. Kuigi juhatus on seisukohal, et esialgselt on lubatu väiksem, näeb ajutine pankrotihaldur, nelja aasta jooksul võimalust tasuda võlausaldajatele ca 1 miljon krooni. Kuna aga pankrotimenetluses kompromissi kinnitamiseni jõutakse ca seitsme kuu pikkuse menetluse järgselt, on võimalik teha realistlikud prognoosid ja samas ka vaadata kuidas on õnnestunud 7 kuu jooksul ühingul majandada. Võlgniku poolt esitatud 2008. majandusaasta aruandest ja 2009. aasta bilansist nähtub, et mittetulundusühingu netovara on olnud negatiivne alates 2007. aasta lõpust. Võlgniku kohustused on ületanud nii 2007., 2008. kui ka 2009. aastal võlgniku varade väärtust, mistõttu ühingu omakapital on olnud vaadeldavatel aastatel negatiivne. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli kahjumlik majandustegevus alates 2007. aastast, kindlasti mõjutas ühingu majandustegevust ka majanduslanguse algus 2008. aastal. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mittearusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mittetegemine ühingu tegutsemise kavas. Juhtimisfunktsioonina kontroll eeldab finantsarvudest arusaamist ja sellest ühingu tegevuses muudatuste tegemist. Andmete kajastamine koondandmetena võimaldab analüüsida ühingu tegevust, annab võimaluse kontrollida planeeritu vastavust tegelikkusele, annab võimaluse muuta tegevuskava. Mida kiiremini ühingu tegevust suudetakse arvandmetes kajastada, seda parema ülevaate saab juht ühingust. Teiselt poolt on oluline ka juhi tahe vaadata ühingu rahavoogude kasumlikkust. Mittetulundusühingu juhatuse liige ilmselgelt nägi kasumiaruannetest, et ühing majandab kahjumiga, alles 2007. aasta sügisest kuni 2008. aasta lõpuni keskendus ühing oma finantstegevuses varasematel perioodidel tekkinud makseraskuste likvideerimisele ning majandustegevuse efektiivistamisele. Ajutise pankrotihalduri arvates oleks reageerima pidanud juba varem. Positiivne on, et tänu rakendatud radikaalsetele meetmetele lõpetab ühing 2008. majandusaasta juba 112 813 kroonise kasumiga. Võlgniku kohustused on ületanud nii 2007., 2008. kui ka 2009. aastal võlgniku varade väärtust, mistõttu ühingu omakapital on olnud vaadeldavatel aastatel negatiivne. Mittetulundusühingu seaduse § 39 alusel peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Võlgniku selgituste kohaselt ei esitatud pankrotiavaldust seoses sellega, et ühing oli ise suuteline 1,5 aasta jooksul läbi viima sisulise saneerimise, mille käigus jõuti 2008. aasta lõpuks kasumisse ja käesolevaks ajaks on võimalik rahuldada osaliselt võlausaldajate nõudeid läbi igakuiste positiivsete rahavoogude.
2-09-33017
Kokkuvõttes leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub maksevõime. Kohustused ületavad mittetulundusühingu vara väärtust. 2009. aasta kevadsuvised rahavood lubavad võlgniku tervendada. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud taaskasutusse võetud kauba müügist laekuv madal müügitulu, kaubandustegevusega kaasnenud suured kulud, kohustuste suur osakaal ja majanduslangusega seonduv majanduse üleüldine jahenemine.
IV Kohtuistung 21.10.2009 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku seaduslikud esindajad pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande.
esitatud
V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Mittetulundusühingu U seaduslikud esindajad juhatuse liikmed P. M ja R. R esitasid 10.07.2009 avalduse mittetulundusühing U pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 284 136 krooni ja kohustusi on võlgnikul 5 066 507.56 krooni. Võlgniku 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 4 092 620 krooni, mille tulemusel võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 oli -4 946 327 krooni, seisuga 31.12.2008 -4 833 514 krooni ja seisuga september 2009. a -4 737 476.89 krooni. Võlgnikul puuduvad vahendid oma kohustuste täitmiseks. Võlgniku suhtes algatatud saneerimismenetlus on lõpetatud. Võlgnik on jätkanud oma majandustegevust ning soovib ettevõtte tervendamist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku tervendamine pankrotimenetluses võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku omakapital ei vasta nõuetele alates 2007. a ning võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlgniku juhatus soovib ettevõtet tervendada, mis ajutise pankrotihalduri hinnangul on võimalik, siis leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võimalused võlgniku ettevõtte tervendamiseks tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku omakapital on olnud seisuga 31.12.2007 -4 946 327 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -4 833 514 krooni ja seisuga september 2009. a oli võlgniku omakapital -4 737 476.89 krooni. Mittetulundusühingute seaduse § 39 sätestab, et kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha mittetulundusühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava
2-09-33017 hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud mittetulundusühingule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist mittetulundusühingu poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2007 -4 946 327 krooni, siis pidi võlgniku omakapital muutuma negatiivseks 2007. a jooksul, võlgniku maksejõuetuks muutumise täpsemat aega kohus algandmete puudumisel hinnata ei saa. Eeltoodust tulenevalt pidid võlgniku tookordsed juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2007. a vältel. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule praeguste juhatuse liikmete poolt 10.07.2009. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tinginud taaskasutusse võetud kauba müügist laekuv madal müügitulu, kaubandustegevusega kaasnenud suured kulud, kohustuste suur osakaal ja majanduslangusega seonduv majanduse üleüldine jahenemine. Samas on ajutine pankrotihaldur välja toonud, et esineb juhtimisvigu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on rasked juhtimisvead ning nimetatu selgumisel esitama vajadusel nõuded raske juhtimisvea toime pannud isikute vastu. Samuti tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Sirje T on andnud nõusoleku enda nimetamiseks mittetulundusühing U pankrotihalduriks.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.