Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
04.11.2009.a.Kentmanni 13 Tallinnas
Kohtuasi
Võlgniku VD pankrotiavaldus ja Swedbank AS avaldus füüsilise isiku VD pankroti väljakuulutamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
03.11.2009.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Swedbank AS Registrikood xxx Võlausaldaja esindaja: Eliza L Võlgnik: VD Isikukood xxx Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando Ajutine pankrotihaldur Peep L
Resolutsioon
2-09-29126
5 Määrata ajutise halduri Peep L töötasuks 15 000.00 krooni ja tehtud kulutused hüvitada summas 10 000.00 krooni. Edasikaebamise kord Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest . Menetluse käik VD esitas 17.06.2009.a. Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse esitaja hindab võlgnevuste kogusummaks 103 miljonit krooni, vara kogusummaks 15 miljonit krooni. Pankrotiavalduses leiab võlgnik, arvestades vara ja kohustuste suurust , et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita ning võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Harju Maakohtu 17.06.2009.a. määrusega algatas kohus füüsilise isiku VD pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peep L. 15.10.2009.a. esitas võlausaldaja Swedbank AS Harju Maakohtule pankrotiavalduse VD pankroti väljakuulutamise nõudes (tsiviilasi nr. 2-09-53518). 16.10.2009.a. liitis kohus mõlemad pankrotiavaldused ühte menetlusse , tsiviilasja numbriks jäi 2-09-29126. Pankrotimenetluse käigus selgus, et 06.05.2009.a. Attunda Maakohtu otsusega on välja kuulutatud VD pankrot Rootsi Kuningriigis. Kohtumääruse põhjendused Euroopa Liidu Nõukogu 29.mai 2000.a. maksejõuetusmenetluse alase määruse nr 1346/2000 kohaselt ei takista põhimaksejõuetusmenetluse algatamine liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese, teisese maksejõuetusmenetluse algatamist teiseses liikmesriigis niivõrd, kuivõrd täidetud on ka määrusest tulenevad ülejäänud eeldused teisese menetluse algatamiseks. Määruse art 3 lg 2 kohaselt on teisese maksejõuetusmenetluse algatamiseks nõutav, et võlgnikul oleks selles liikmesriigis tegevuskoht määruse art 2 alapunkti (h) tähenduses. Sellele lisaks peab võlgniku suhtes olema algatatud põhimaksejõuetusmenetlus, mis kuulub määruse artikli 16 alusel tunnustamisele liikmesriigis, kus taotleti teisese maksejõuetusmenetluse algatamist. Asja materjalidest nähtuvalt on Rootsi Kuningriigi Attunda Maakohus oma 06.05.2009.a. otsusega välja kuulutanud VD pankroti ning algatanud põhimaksejõuetusmenetluse määruse art 3 lg 1 tähenduses. Teisese maksejõuetuse väljakuulutamiseks on määruse art 3 (2) ja 2 (h) tulenevalt pädev niisuguse liikmesriigi kohus, mille territooriumil võlgnikul on tegevuskoht. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et VDl on tegevuskoht Eesti Vabariigis. Vastavalt PankrS § 9 on Eestis pankrotiavalduse esitamise õigus võlgnikul või võlausaldajal. Vaidlust ei ole selles , et Swedbank AS-il on rahaline nõue võlgniku vastu. Seega on Swedbank AS võlausaldajana õigustatud määruse art 29 ja art 3 (2) alusel taotleda Eestis võlgniku suhtes teisese maksejõuetusmenetluse väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtuvalt on teisese maksejõuetusmenetluse algatamise küsimuses toimuvast kohtumenetlusest Harju Maakohtus teadlik ka põhimaksejõuetusmenetluse pankrotihaldur. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara koguväärtus Eesti Vabariigis on 15 000 000 krooni, võlgade kogusumma on hinnanguliselt 101 906 591 krooni. Kuivõrd kohustused ületavad kordades varade väärtuse, ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja Swedbank AS põhjendab pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Kohustus muutus sissenõutavaks 01.06.2007.a., pankrotihoiatus on esitatud 19.02.2009.a. ning võlgnik ei ole rohkem kui poole aasta jooksul oma kohustust laenusummade tasumise osas täitnud. Võlgnik ei vaidle võlausaldaja nõudele vastu, seega on pankrotiavalduse aluseks olev võlausaldaja nõue selge. Kõiki tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et VD on püsivalt maksejõuetu , maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja tuleb välja kuulutada võlgniku ja võlausaldaja Swedbank AS pankrotiavalduste alusel teisese maksejõuetusmenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000.a. määruse (EÜ) nr 1346/2000 tähenduses füüsilise isiku VD pankrot. Maksejõuetuse üheks peamiseks põhjuseks on võlgniku osalusega äriühingute majandusliku seisundi oluline halvenemine ning nende majandustegevuse lõppemine, mille tulemusena kaotas võlgnik äriühingutesse tehtud investeeringud ning ka võimaluse teenida tehtud investeeringutelt dividendi- jm. tulu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lõike 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri määruse nr. 712-18.12.2003.a. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 15000,- krooni ja pankrotimenetluse kulude hüvitiseks 10 000.00 krooni. Vastavalt PankrS § 31 lõikele 5 otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha ja pankrotihalduri nimetamise. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks teiseses maksejõuetusmenetluses Peep L. Võlausaldajate esimene üldkooolek toimub 25.11.2009.a. kell 13.00. Vastavalt PankrS § 150 lõikele 2 kuuluvad pankrotimenetluse kulud tasumisele pankrotivarast.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.