Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotioimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks endine juhatuse liige H K /isikukood xxxx, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega/ ja S –G A G , sünd. xxxx.a. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 02.12.2009 kell 13.10 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annavad kohustatud isikud 02.12.2009 kell 13.00. Vande andmiseks vajalike andmete kogumiseks tuleb kohustatud isikutel hiljemalt 27.11.2009 esitada haldurile vara ja võlgade seisu kinnitavad andmed. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku endist ja praegust juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 04.11.2009 kell 14.30.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 31.08.2009 võlausaldaja avaldus Thor Eesti AS pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja avalduse kohaselt tasus võlgnik kohustuste tasumise lepingu järgseid makseid kuni 04.06.2007 ja alates sellest ei ole enam osamakseid tasunud. Seisuga 24.08.2009 on võlgnikul kohustus võlausaldaja ees 423 664.77 krooni. Nõude aluseks olev kohustuste täitmise kokkulepe on sõlmitud 28.02.2006, tähtajaga kuni 01.11.2007 ja sellekohaselt tuli võlgnikul igakuiselt tasuda 19 702.69 krooni. 30.06.2009 edastas võlausaldaja võlgniku ainuosanikule ja juhatuse liikmele nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse, mille ainuosanik sai kätte 10.07.2009 ja juhatuse liige sai kätte 08.07.2009. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustust 30 päeva jooksul võla sissenõutavaks muutumisest ja võlausaldaja on teda hoiatanud pankrotiavalduse esitamisest, kui 10 päeva jooksul võlga ei tasuta. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksjõuetu, kuivõrd ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja kinnitas 04.11.2009, et tasub pankrotimenetluse läbiviimise alustamiseks vajalikud kulud koostöös halduriga koostatavatel tingimustel. Võlgnik tunnistab, et majandustegevus on lõppenud pikemat aega tagasi, ainuke varakinnisasi, müüdi 2009 aasta alguses ca 5 miljoni krooni eest. Pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet võlgnik ei vaidlusta, ehkki leiab, et viivise nõue on ebamõistlikult suur. Kompromissläbirääkimiste käigus põhinõudue tasumist (vaid) 25 % ulatuses pakuti sellest tulenevalt, et rohkemaks puuduvad vahendid. Varad puuduvad, võlgasid, lisaks võlausaldaja nõudele, on ca 400 000 krooni. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. 04.11.2009 istungile mitteilmumiseks on võlgniku lepingulise esindaja poolt esitatud taotlust põhistatud haigestumisega ja asjaoluga, et endine juhatuse liige ei ole haldurile üle andnud aruande koostamiseks vajalikke dokumente. Võlgniku esindaja on nõus menetluse raugemisega, kui võlausaldaja(d) ei tasu menetluseks vajalikke kulusid ja on nõus pankroti väljakuulutamisega, kui menetluskulud kaetakse. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur saatis 07.10.2009.a. võlgniku registrijärgsele aadressile teabenõude, kus palus muuhulgas esitada seletuskiri maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, bilanss pankrotimenetluse algatamise kuupäeva seisuga, võla ja vara nimekiri, viimase kolme aasta majandusaasta aruanded, põhi- ja käibevara koosseis, viimase kolme aasta tehingud põhivaraga. Võlgniku registrijärgsele aadressile saadetud teabenõude tagastas postiasutus ajutisele haldurile selgitusega, et „firma ei tegutse antud aadressil“. Ajutine haldur saatis teabenõude ka võlgniku

lepingulise esindaja A M -i e-posti aadressile. Võlgniku lepinguline esindaja vastas teabenõudele 02.11.2009.a. Samas võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile kõiki teabenõudes palutud andmeid. Peale seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta ei ole võlgnik esitanud ka muid ajutise halduri aruande koostamiseks vajalikke dokumente. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud ainult võlgnikul teiste isikute vastu olevate nõuete nimekirja, võlgade nimekirja ja varade nimekirja. Võlgniku lepingulise esindaja selgituste kohaselt on võlgniku majandusaasta aruannete esitamisega raskusi, sest võlgniku eelnev juhatus H K isikus on jätnud võlgniku aruanded koostamata. Võlgniku raamatupidaja arvamuse kohaselt saab võlgniku bilanss koostatud nädala jooksul. Võlgniku lepingulise esindaja vastuse kohaselt vajab võlgnik eelnevast tulenevalt puuduvate dokumentide esitamiseks täiendavat aega. Maksejõuetuse tekkimine Thor Eesti Aktsiaselts (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 15.02.1996.a. Võlgniku põhitegevusalaks on mööbli tootmine. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks peetud kohtuistungil tunnistas võlgniku lepinguline esindaja A M , et võlgniku majandustegevus on lõppenud pikemat aega tagasi ning võlgniku ainuke vara (kinnisasi) müüdi 2009. aasta alguses ca 5 miljoni krooni eest. Võlgnik pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei vaidlusta, kuid leiab, et viivise nõue on ebamõistlikult suur. Võlgnik pakkus kompromissläbirääkimiste käigus põhinõude tasumist 25% ulatuses, sest rohkemaks võlgnikul vahendid puuduvad. Võlgniku lepingulise esindaja selgituste kohaselt võlgnikul varad puuduvad ja võlgasid on lisaks Aktsiaseltsi BENITO PUIT nõudele ca 400 000 krooni. Võlgniku lepinguline esindaja kinnitas võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks peetud kohtuistungil, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Alates 2005. aastast ei ole võlgnik registripidajale esitanud enam ühtegi majandusaasta aruannet. Seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega on võlgnikule tehtud mitmeid trahvihoiatusmäärusi ja samuti on tehtud üks hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Võlgniku 01.09.2004.a.-31.08.2005.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2005. aastal täispuidust aiamööbli tootmine. Nimetatud majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku keskmine töötajate arv 55 töötajat ning palgakulu koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga oli 6,5 miljonit krooni, sh juhatuse liikme A L -i töötasu koos sotsiaalmaksuga oli 86 tuhat krooni. Nõukogu tööd ei tasustatud. Võlgniku 31.08.205.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -1 619 078 krooni ja võlgniku omakapital oli 3 670 494 krooni. 31.08.2005.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 12 600 128 krooni ja kohustusi 8 929 634 krooni. Aktsiaselts BENITO PUIT pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja Aktsiaselts BENITO PUIT 28.02.2006.a. kohustuse täitmise kokkuleppe tähtajaga kuni 01.11.2007.a. Lepingu punktis 1.2. leppisid pooled kokku, et võlgnik tasub võlausaldajale igakuiselt 19 702,69 krooni ajavahemikus 01.04.2006.a. kuni 01.11.2007.a. Kokkuleppe punkt 1.7. sätestab, et juhul, kui võlgnik jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma võlausaldajale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnik tasus lepingujärgseid makseid kuni 04.06.2007.a., alates nimetatud kuupäevast

ei ole võlgnik enam osamakseid teinud. Seisuga 24.08.2009.a. on võlgniku kohustus võlausaldaja ees 423 664,77 krooni, mis koosneb kohustuse täitmise kokkuleppest tulenevast kohustustest summas 98 526,69 krooni ja pankrotiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisintressist summas 325 138,08 krooni. Võlausaldaja esitas 30.06.2009.a. võlgnikule nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole võlgnetavat summat tasunud. Aktsiaselts BENITO PUIT leiab, et võlgnik on püsivat maksejõuetu, kuivõrd ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik Aktsiaseltsi BENITO PUIT nõuet ei vaidlusta, kuid leiab, et viivise nõue on ebamõistlikult suur. Võlgniku varad Võlgniku 31.08.2005.a. bilansi kohaselt olid võlgnikul 31.08.2005.a. seisuga järgmised varad kokku summas 12 600 128 krooni: Raha 55 896 krooni, nõuded ja ettemaksed 486 362 krooni, varud 2 258 926 krooni, kinnisvarainvesteeringud 40 000 krooni, materiaalne põhivara 9 758 944 krooni. Võlgniku lepingulise esindaja poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 31.10.2009.a. seisuga nõue H K vastu summas 34 562,45 krooni ning võlgnikule kuuluvad järgmised varad jääkväärtusega kokku 165 403,10 krooni: − 2 järkamissaagi (seisukord halb) − Saag (asukoht praegusele juhatusele teadmata) − Kopeerfrees (asukoht praegusele juhatusele teadmata) − Kompressor RENO 540/100 (asukoht praegusele juhatusele teadmata) − Puruimur Coral Handy (asukoht praegusele juhatusele teadmata) − Table milling machine SCM (asukoht praegusele juhatusele teadmata) − Puurpink (asukoht praegusele juhatusele teadmata) − Puiduniisutuspink (seisukord halb) − Tõstuk KOMATSU (seisukord halb) − Videovalve süsteem (kinnitatud hoonele) − Etiketiprinter B-682 (katki, Tallinnas remondis). Äriregistrist nähtub, et võlgniku vallasvarale on seatud Swedbank AS-i kasuks kommertspant summas 2 100 000 krooni. Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab arvelduskontot nr 1120116051 Swedbank AS-is, mille saldo oli 16.10.2009.a. seisuga 1 519 krooni, konto on broneeritud summas 195 krooni kaardi hooldustasudest. Võlgniku arvelduskonto on seisnud tühjana alates 2007. aasta lõpust. Samuti omab võlgnik Swedbank AS-is väärtpaberikontot nr 99100400935, väärtpaberid kontol puuduvad. Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, BIGBANK AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, AS-is Parex banka Eesti Filiaal, Marfin Pank Eesti AS ́is ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule seisuga 13.10.2009.a. veoauto GAZ, SAZ-3507-01, registreerimismärk 271ANG, ehitusaasta 1991.a. Võlgnikule kuulunud Volkswagen

Transporter Doka Pritsche, registreerimismärk 186AOY, ehitusaasta 1996.a. on 08.02.2005.a. registrist kustutatud taastamise õigusega seoses kasutamisest loobumisega. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuulunud tootmismaa asukohaga Vinni vald, Viru-Jaagupi alevik, Puu tn 2, suurusega 28 043 m2, registriosa numbriga 3578931, katastritunnusega 90002:003:0028. Võlgnik ei ole kinnisasja võõrandamise lepingut ajutisele haldurile esitanud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on kinnisasja uue omanikuna kinnistusraamatusse 14.07.2009.a. kinnistamisavalduse alusel sisse kantud Osaühing LADU NELI, registrikood 10971756. Osaühingu LADU NELI juhatuse liige on S –G A G , kes on ka võlgniku juhatuse liige ning seetõttu on S –G A G -i näol tegemist võlgniku lähikondsega pankrotiseaduse mõttes. Seega võib nimetatud kinnistu müügi tehingu näol olla tegemist tagasivõidetava tehinguga. Tehingu tagasivõitmise võimaluste hindamiseks on vaja tutvuda kinnistu müügilepinguga, kinnistu hindamisaktidega ning kontrollida, kuidas ja kas kinnistu müügi eest võlgnikule tasuti. Swedbank Liising AS-i ja võlgniku vahel olid sõlmitud järgmised liisingulepingud: - Leping nr 0052209L, mille esemeks olid puidutööseadmed. - Leping nr 0052610L, mille esemeks olid puidutööseadmed. - Leping nr 0061500L, mille esemeks oli Toyota Corolla Linea Terra, ehitusaasta 2000.a. - Leping nr 0061502L, mille esemeks oli Toyota Corolla Universaal, ehitusaasta 2001.a. - Leping nr 0062733L, mille esemeks oli Toyota Avensis VVT-I Terra Wagon, ehitusaasta 2003.a. - Leping nr 0091397L, mille esemeks oli Volkswagen Transporter Doka Pritshe TDI, ehitusaasta 2001.a. Alates 2008. aastast kehtivaid liisinglepinguid ei ole olnud. ALG Liising AS-I, Nordea Finance Estonia AS-i, Danske Bank A/S Eesti filiaali, Swedbank Liising AS-i ja AS ́i DnB NORD Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. AS-lt SEB Liising ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise hetkeks vastust saanud. Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on nõue endise juhatuse liikme H K vastu summas 34 562,45 krooni ning mõningad puidutöötlemisseaded, mis osaliselt on amortiseerunud. Suurema osa seadmete asukoht ei ole ajutisele haldurile teada. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku 31.08.2005.a. bilansi kohaselt olid võlgnikul 31.08.2005.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 8 929 634 krooni:

− − −

Skorpioni Julgestusteenistuse AS 92 180,06 krooni OÜ Estmer Grupp 25 259,10 krooni Eesti Väärtpaberikeskus AS 436 krooni

Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 15.10.2009.a. teatise kohaselt on võlgnikul tasumata arvestuslikku intressi summas 3 krooni. Samuti on Maksu- ja Tolliamet teavitanud ajutist haldurit sellest, et Maksu- ja Tolliamet ei ole nõus tasuma võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat.

Aktsiaselts BENITO PUIT pankrotiavalduse kohaselt on Aktsiaselts BENITO PUIT nõue võlgniku vastu 423 664,77 krooni, mis koosneb kohustuse täitmise kokkuleppest tulenevast kohustustest summas 98 526,69 krooni ja pankrotiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisintressist summas 325 138,08 krooni. Arvestades levinud kohtupraktikat ei saa kõrvalnõuete summa olla suurem kui põhivõlgnevuse summa, seega võib AS Benito Puit nõuet pidada põhjendatuks kahekordses põhivõlgenvuse summa ulatuses so. Kokku 197 053,38 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 480 000 krooni. Finantsanalüüs Ajutisel halduril ei ole võimalik koostada finantsanalüüsi, kuivõrd haldurile ei ole esitatud võlgniku majandustegevuse kohta piisavalt andmeid. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud teabenõudes palutud andmeid ja dokumente ning seetõttu ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut sellele, kas võlgniku maksejõuetuse võib olla põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga või on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Samuti ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta ja seetõttu on selgusetu ka võlgniku maksejõuetuse põhjus. Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol.

Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda võlgnikule kuulunud kinnisasja võõrandamise osas. Nimelt võõrandas võlgnik 14.07.2009.a. Vinni vallas ViruJaagupi alevikus Puu tn 2 asuva kinnisasja Osaühingule LADU NELI. Nii Osaühingu LADU NELI kui ka võlgniku juhatuse liige on S –G A G ning seetõttu on tegemist tehinguga lähikondsega pankrotiseaduse mõttes. Oluline on ka uurida, kuidas ja kas OÜ Ladu Neli tasus võlgnikule eelnimetatud kinnistu müügist, kuivõrd võlgniku arvelduskontol ei ole 2008 ja 2009.a. vältel rahalisi liikumisi olnud. Ajutine haldur peab juhtima kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku lepingulise esindaja selgituste kohaselt lõpetas võlgnik oma majandustegevuse juba pikemat aega tagasi ja seda kinnitab ka võlgniku ainukese arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub, et võlgniku arvelduskonto on seisnud tühjana alates 2007. aasta lõpust. Edasises pankrotimenetlus on

võimalik muuhulgas välja selgitada, kas võlgnik oleks pidanud juba varem ise esitama pankrotiavalduse ja kas maksejõuetuse on põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud äriseadustikus sätestatud raamatupidamiskohustust ja samuti ei ole võlgniku juhatuse liige pärast majandusaasta lõppu koostanud majandusaasta aruannet raamatupidamise seaduses sätestatud korras ning esitanud majandusaasta aruandeid registripidajale. Karistusseadustiku § 3811 kohaselt karistatakse raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, sama teao eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Juhul kui võlgniku juhatuse liige ei esita haldurile peale pankroti välja kuulutamist nõutud raamatupidamisdokumente, majandusaasta aruandeid, bilansse jmt dokumente, mille abil on võimalik saada ülevaade võlgniku majandustegevusest, esitab halduri kindlasti Prokuratuuri avalduse kriminaalasja algatamiseks. Samas puuduvad käesoleval hetkel võlgnikul rahalised vahendid võlgniku pankrotimenetluse läbi viimiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, palub haldur kohtul anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 50 000 krooni sh. ajutise halduri tasu ja kulutused. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 palub ajutine haldur:

Anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks; nimetatud summa tasumise korral palun välja kuulutada Thor Eesti AS, registrikood 10013647, pankrot ning määrata pankrotihalduriks Martin Krupp. Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Viru Maakohtu 06.10.2009.a. määrusega nimetati Thor Eesti Aktsiaselts, registrikood 10013647, ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutise pankrotihaldurina on kulutatud pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi. Thor Eesti Aktsiaselts varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks on tehtud järgmised toiminguid: - Suhtlemine võlgniku esindajatega 0,5 h - Tutvumine võlgniku esindaja poolt esitatud dokumentidega 1 h - Tutvumine võlgniku registri ja arhiivmaterjalidega 1,5 h - Päringute koostamine ja lähetamine registritesse ja krediidiasutustesse 1,5 h - Päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine 2,5 h - Ajutise pankrotihalduri aruande koostamine 9 h Vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ei või ajutise pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 600 krooni tund ega suurem kui 1 500 krooni tund. Eelnevast tulenevalt on taotlus kohtul välja mõista ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu 16 töötunni eest 16 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 390,40 krooni, kokku 17 390,40 krooni. Ajutise halduri vajalikud kulutused olid: Kogus Maksumus Kokku

KOKKU

1 390,40.-

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd aktiivne majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Samas menetluse raugemiseks alust ei ole, sest vähemalt pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vahendid olemas avalduse esitanud võlausaldaja poolt antud kinnituse näol menetluskulude kandmiseks. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada menetluse algatamiseks määratud eelistungil ja seal väljendatu kohaselt võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust, seega mis iganes põhjusel kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista PankrS § 26 lg.2 kohaselt avalduse menetlemist. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Ajutise halduri aruandes esiletoodud asjaolud kuriteo koosseisu olemasolu kohta võlgniku käitumises kuuluvad lahendamisele järgneva pankrotimenetluse käigus. Võlausaldajal ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Martin Krupp. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasuna 16 000 krooni ja kulduena 1390.40 krooni kinnitamiseks ja väljamaksmiseks büroo kaudu. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna alates 01.01.2009 on pankroti väljakuulutamisel kohtulahendi vormiks endise otsuse asemel määrus, ei näe kohus vastuolu selles, kui nn. lahendmäärus sisaldab ka regulatsiooni ajutise halduri tasu ja kulude osas. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärusjõustus 24.novembril 2009.a Nooremreferent

Marika Leimann Merle Kaegas Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.