Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
04.11.2009, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-42458
Tsiviilasi
OÜ E pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Võlgnik: OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige TG
Menetlusosalised ja nende esindajad
15.10.2009 Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad
TG Ajutine pankrotihaldur: P Sepper (OÜ Haldur ).
Lõpetada OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohustada pankrotihaldurit OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX) kustutama registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur P Sepper ajutise pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ E(registrikood XXX) dokumendid hoiule juhatuse liikmele TG(ik XXX). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ E(registrikood XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud
25.08.2009 esitas OÜ E pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. OÜ E põhitegevusalaks on üldehitus ja transporditeenuste osutamine. Maksejõuetus on tingitud müüa kinnisvaraobjekt hetkel kehtiva turuhinnaga eesmärgiga tagastada krediidiasutusele kinnisvaraobjekti ehituseks võetud laen. Pankrotiavalduse kohaselt kohustused on 369134 krooni ja rahajääk arveldusarvel on 542.38 krooni. 21.09.2009 Harju Maakohtu määrusega on algatatud võlgniku pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks P Sepper. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks. Algatatud on pankrotimenetlus, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Ajutine pankrotihaldur andmetele tuginedes võib teha järelduse, et välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a.juulikuus peale kinnisvara objekti müüki. Müügist laekunud rahast piisas kohustuste kustutamiseks panga ees, tehinguga tekkinud käibemaksu tasumise kohustus jäi raha puudumisel täitmata. Alalise maksejõuetuse üldine põhjus on 2008 kinnisvaraarenduses ja transpordisektoris toimunud langus, mis tõi kaasa tellimuste mahu vähenemise ja hindade languse. Konkreetne maksejõuetuse põhjus oli kinnisvaraarenduse hinna langemine alla selle omahinna: vara müüdi kahjumiga ning majandustegevuse jätkamiseks ja kohustuste katmiseks puudusid rahalised vahendid. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikmete tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Vara puudumise tõttu ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ning suurem võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet ei ole teatanud oma seisukohta, kas ta on nõus tasuma PankrS § 30 lg 1 sätestatud kohtu poolt määratavat summat kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Ülaltoodu alusel ning tuginedes PankrS § 29 lg 1 sätestatule, vaatamata sellele, et võlgnik on maksejõuetu, on seaduslik alus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata seoses sellega, et puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks ja varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS ei reguleeri pankrotivõlgniku dokumentide hoidja määramist juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu tuleb juhinduda ÄS vastavast regulatsioonist. ÄS § 58 lg 4 viitega sama paragrahvi lõike 1 punktile 1 sätestab, kui kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, on pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Võlgniku seaduslik esindaja TG on haldurile kinnitanud, et ta on nõus tema määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks. 15.10.2009 kohtuistungil võlgnik nõus ajutise halduri aruande ja tasu taotlusega. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara
koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Aruande kohaselt võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks. Algatatud on pankrotimenetlus, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Ajutine pankrotihaldur andmetele tuginedes tegi järelduse, et välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a.juulikuus peale kinnisvara objekti müüki. Müügist laekunud rahast piisas kohustuste kustutamiseks panga ees, tehinguga tekkinud käibemaksu tasumise kohustus jäi raha puudumisel täitmata. Alalise maksejõuetuse üldine põhjus on 2008 kinnisvaraarenduses ja transpordisektoris toimunud langus, mis tõi kaasa tellimuste mahu vähenemise ja hindade languse. Konkreetne maksejõuetuse põhjus oli kinnisvaraarenduse hinna langemine alla selle omahinna: vara müüdi kahjumiga ning majandustegevuse jätkamiseks ja kohustuste katmiseks puudusid rahalised vahendid. Kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga puuduvad. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda võlgniku dokumendid hoiule juhatuse liikmele TG(ik XXX).
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.