Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.10.2008.a. kirjaliku lepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostja alaealisele lapsele A M’ile andma õppekavale vastavat huvialaharidust ning kostja kohustus hagejale tasuma õppemaksu õppeaasta eest kokku summas 2 790 krooni, s.o. 310 krooni kuus. Lepingu p. 3.4. kohaselt õppemaksu tähtajaks mittetasumise korral on õigus nõuda viivist 0,5% maksetähtajaks tasumata makselt päevas kuni makse täieliku laekumiseni. Kostja, vaatamata hageja korduvatele kirjalikele nõudmistele, õppemaksu ei tasunud. 13.03.2009.a. teatas hageja kostjale lepingu lõpetamisest ja palus tasuda võlgnevus summas 1 500 krooni koos viivisesummaga 582 krooni ja 80 senti. Kostja jättis võlgnevuse tasumata, mistõttu seisuga 15.09.2009.a. on kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 550 krooni, millele lisandub viivis vastavalt arvestusele summas 1 754 krooni ja 05 senti. Hageja on nõus viivist vähendama ja nõuab viivist põhivõla ulatuses ehk 1 550 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 3 100 kroon ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 100 ja 113 alusel. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile kirjalikult kohtu antud tähtajas ei vasta, ja teatab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline leping, viivise arvestus, teatised, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 22.09.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 09.10.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjale on antud aega 20 päeva ja see tähtaeg möödus 29.10.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Seega on põhjendatud hagi rahuldada nii põhivõla kui viivise nõudes. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja esindaja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76, 94, 100, 101, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 138, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 12. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.