2-08-57034/19 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kostjale kohtukutse kättetoimetamise kohta andmed puudusid, mistõttu istung lükati edasi 14.08.2009. Tulenevalt TsMS § 174-1 sätestatust tegi kohus hagejale ka ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks. 27.05.2009 kohtule laekunud avalduses hageja täpsustas nõuet. Hageja loobus leppetrahvi nõudest (summas 13 844 krooni), suurendades ühtlasi viivisnõuet perioodil 29.08.2008 kuni 27.05.2009 summas 11 297 krooni ning esitades TsMS § 367 tulenevalt ka lisanduva viivise nõude. Hageja esitas kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks taotluse summas 3059.20 krooni, sellest hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 2750 krooni ning transpordikulud seoses hageja esindaja kuludega kohtusse sõiduga 309.20 krooni. 14.08.2009 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kutse oli kätte antud kostja emale 12.08.2009 edasiandmiseks kostjale. 13.08.2009 kohtule telefoni teel edastatud teabe kohaselt ei olnud kostjale kohtukutset edastada saadud. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile ega menetluskulude hüvitamise taotlusele kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil 30.10.2009, andes nii kostjale võimaluse osaleda kohtuasja läbivaatamisel ning olla ära kuulatud. Kohtuistungile 30.10.2009 30.10.2009 kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud. Kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks on vastu võetud 01.10.2009. Hageja volitatud esindaja taotleb kohtuistungil 30.10.2009 kostja kohtusse mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Hageja nõudeks jääb 27.05.2009 hagiavalduse täpsustamisel märgitud nõue, millele lisanduvad täiendavalt arvestatud viivised perioodil 28.05.2009 kuni 30.10.2009 -156 päeva eest summas 6478 krooni. Kokku taotleb hageja tagaseljaotsuse tegemisel kostjalt summas 51 112 krooni väljamõistmist, millest laenulepingu järgne põhivõlgnevus moodustab 27 688 krooni, intressid - 3 323 krooni ning viivised perioodil 04.07.2008 kuni 30.10.2008 kokku summas 20 101 krooni. Samuti palub hageja välja mõista alates 30.10.2009 lisanduv viivis 0,15% tagastamata laenusummalt päevas kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni ning menetluskulude nõude hüvitamist vastavalt 27.05.2009 esitatud nimekirjale. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna kostjal on käesolevas asjas olnud piisavalt aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on saatnud kostjale kohtukutse allkirja vastu kätteandmiseks. Kostjale saadetud kohtukutse on 01.10.2009 vastu võetud edasiandmiseks kostjale; väljastusteatele allkirja andnud isik on teinud teatele märkuse „elukaaslane“. Vaatamata kohtukutse väljastamisel märgitud hoiatusele TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisel täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 399 lg 1 p 1 ja alusel võib laenuandja lepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osamakse tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Hageja on hoiatanud kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja hageja pöördumistele ei reageerinud, mistõttu hagiavalduses esitatud asjaoludel oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (4,5% laenusummalt kuus). TsMS § 367 alusel on lubatud viivisnõue esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ning hageja poolt kohtus täpsustatud ulatuses. Hagi tagamine kuulub tühistamisele kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumisel.