Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

I. Asjaolud ja hageja nõue. 11.08.2008 esitas EV Keskkonnainspektsiooni kaudu Viru Maakohtusse hagi A T `i vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on A T (Kostja) xxxx vallas xxxx järvest 18.08.2008 püüdnud vähipüügi keelu ajal püügivahendeid kasutamata 12 vähki. Sellega rikkus kostja kalapüügiseaduse (KPS) § 11 lõigete 11, 11-1 ja 12, § 19 lg 3 alusel keskkonnaministri 10.12.2007 määrusega nr 62 kehtestatud „Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2008.a.“ § 27 lg 2, mille kohaselt Lääne-Viru maakonnas on 2008.a. vähipüük keelatud. Samuti rikkus kostja KPS § 20 lg 4 sätestatud korda, mille kohaselt on keelatud püüda kala (vähke) kalapüügivahendeid kasutamata. Keskkonnainspektsiooni Ida regioon on 18.08.2008 koostanud akt xxxx järves vähipüügi keeluajal asetleidnud ebaseadusliku vähipüügiga keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise kohta. Vabariigi Valitsuse 25.07.1995 määruses nr 275, mis sätestab looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad ja korra, alusel on kahju hüvitamise määr ebaseadusliku vähi püügi korral 50 krooni isendi kohta, ning vähkide kahjustamisel püügieeskirjadega kehtestatud keeluajal kohaldatakse vastavat määra kolmekordses ulatuses. Lähtudes eeltoodust on keskkonnale tekitatud kahju (12 x 50 krooni x 3) kokku 1800 krooni. KPS § 25 lg 4 alusel tuleb kalavarudele tekitatud kahju hüvitada ning eelnimetatud määruse nr 275 lisa 2 p 10 sätestab, et keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse riigi esindajana Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. VÕS § 133 lg 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. VÕS § 1043 alusel peab õigusvastaselt tekatud kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitatakse seadusest tulenevad kohustusi rikkuva käitumisega. Kostja on hageja ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks kätte saanud 11.02.2009, kuid kahju hüvitama ei ole asunud. Hageja on nõustunud asjas kirjaliku menetlemisega. Hageja palub kostjalt välja mõista keskkonnale tekitatud kahju kokku summas 1800 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – väärteoprotokoll ja üldmenetluse otsus, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll,

loodusliku taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akt, pretensioon, hageja esindaja volitusi tõendav üldvolitus ja volikiri.

Kohtumenetluse käik Hagi väljastati menetlusse võtmisel kohtu poolt kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 10.09.200 .09.2009 2009 hagile esitatud vastuses avaldab avaldab kostja, kostja, et ta tunnistab esitatud kahjunõuet ja on nõus selle hüvitamisega, võimaluse korral kompromissi sõlmimisega. Samuti nõustus kostja asjas kirjaliku menetlusega. Kostja vastus edastati kohtu poolt hagejale tutvumiseks ning võimaluse korral kompromissi sõlmimiseks. TsMS § 396 tulenevalt on hageja 12.10.2009 esitanud kostja vastuse suhtes oma kirjaliku arvamuse. Hageja teatab, et kostja ei ole kompromissi sõlmimiseks hageja poole pöördunud. Hageja taotleb kostja poolt hagi õigeksvõtul asja lahendamist kirjalikus menetluses TsMS § 440 lg 3 tulenevalt.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et kostja poolt hagi õigeksvõtust tulenevalt on võimalik asi lahendada TsMS § 440 lg 3 tulenevalt kirjalikus menetluses ilma selleks kohtuistungit pidamata. 16.10.2009 korraldava määrusega määras kohus hagi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga ning teatas pooltele kohtuotsuse teatavakstegemise aja – 29.10.2008. Täiendavaid taotlusi ei ole kohtule esitatud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 tulenevalt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kostja poolt hagi õigeksvõtu korral kirjeldava ja põhjendava osa kohtuotsusest välja jätta. Kohus leiab, et esitatud hagi on hageja poolt õigesti õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid hagiavalduses piisavalt kirjeldatud. Kostja on tunnistanud kohustust maksta hagejale vastavalt esitatud dokumentidele keskkonnakahju katteks hageja nõutud summa. Eeltoodust ning kostja õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt märgitud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja oli hagi esitamisel tulenevalt TsMS § 145 riigilõivu tasumisest vabastatud.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta täielikult kostja kanda ning tulenevalt TsMS § 190 lg 3 sätestatust, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, hagi rahuldamisel välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagihinnalt kuni 5000 krooni, kuulub tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 173; 440; 444 lg 1, 630 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 18.detsembril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.