2-25-18111/3 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Modena Estonia OÜ (hageja) ja E. S. (kostja) on sõlminud 07.08.2024 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr XXX krediidilimiidiga 2250 eurot, mille alusel tegi hageja kostja taotluste alusel 11 krediidi väljamakset kokku summas 2573,16 eurot. Krediidi kulukuse määraks on 34,5%. Lepingu eritingimuste kohaselt on viivisemäär 0,098% päevas ehk 35,77% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,0834% päevas (s.o kokkulepitud määrast väiksemas määras) nõude põhiosalt 2149,04 eurot alates 01.10.2025 kuni 27.10.2025 summas 48,33 eurot. Intressi kokkulepe on toodud lepingu eritingimuste p-s 3, mille kohaselt on intressimäär 0,0506% päevas, 18,2% aastas. Kostja on tasunud kasutatud krediidi eest intressi kuni 02.06.2024 (k.a). Hageja nõuab kostjalt intressi kolme järjestikuse mitte tasutud arve alusel, mis on esitatud perioodi 03.06.2025–02.09.2025 alusel. Hageja loobub intressinõudest perioodi 03.09.2025–30.09.2025 eest. Kostjal on krediidi kasutamise eest tasumata 2025. aasta juuli, augusti ja septembri arved. Kostja on teinud hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid kokku summas 578,25 eurot, millest 424,12 eurot on arvestatud põhinõude katteks ning 154,13 eurot intressi katteks. Hageja saatis 16.09.2025 kostjale e-kirja teel teate, milles andis võlgnevuse tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja, s.o kuni 30.09.2025 (k.a) koos hoiatusega leping üles öelda. Kuna kostja viivituses olevaid makseid täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, siis loeti leping alates 01.10.2025 üles öelduks. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning 2

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (34,5%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks hageja poolt tuvastatud sissetuleku konto väljavõtte alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühine. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot, mis on kohtu hinnagul põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.